teisipäev, 26. juuli 2016

Minu jaoks tõeliselt harukordne suvepäev

Juba päris mitu nädalat olin ma plaani pidanud minna Aegna saarele ujumist harjutama ja endale piimaga söömiseks  mustikaid korjama. Kuna mu selg väga pikka kummardamist ei taha, siis oli juba ette teada, et hea kui ma plastämbri põhja pealegi midagi korjata suudaksin.

Kuidagi jutu sees rääkisin seda ka Merkale, kes on üks mu vähestest tõelistest sõbrannadest. Ja kuna tema on alles mingi paar aastat tallinlane ja polnud veel Aegnale jõudnudki, siis oli plaan paigas. Jättis oma mehe, keda siin blogis nende mõema soovil ma nimetan hüüdnimega hr. Imeline, 5- kuuse beebiga isa-poja päeva nautima, ning hommikul olimegi sadamas pool tundi enne laeva väljumist.

Ja mis selgus! Selgus ,et see Aegna laeva süsteem lonkab ikka kõvasti ja mõlemat jalga! Nende kodulehel http://www.veeteed.com/index.php?moodul=100&l=6&al=7&idc=101106510001000 on kirjas, et laev mahutab 47 reisijat ja eelmüügis müüakse KUNI 35 kohta. Pluss on siis reserveeritud 2 kohta saare kohalikele. Aga eile sadamas selgus, et broneeritud eelmüügi pileteid oli vähemalt 42 ja seega pääses levale paarikümnest huvilisest ainult 3 ! Ja meie Merkaga nende hulka ei kuulunud...

No siinkohal kirjeldan ma siis seda emotsiooni, mis mind valdas ja see annab päris ausa ülevaate minu haiguse ühest osast... Siis kui madrus või kes iganes ta oli, ütles peale eelmüügi piletitega inimeste pealelubamist, et nüüd veeel kolm, arvasin esmapilgul, et lastaksegi inimesi laeva kolmekaupa  et pileteid müüa või kontrollida rohelise kaardi kehtivust. Meie ees oli veel 3 inimest ja me juba muidugi kindlad, et mahume kohe kindlasti selle kodulehe järgi lubatud 10-ne inimese hulka...
Aga asi tundus kahtlane siis, kui seesama madrus seisis trapi ette ning meie ees olijad arusaamatuses lihtsalt seisma jäid. No mina muidugi ei suutnud vait olla ja küsisin" Kas see ongi nüüd kõik?" mille peale sain vastuse, et jah-laev on täis.
Tundsin ,kuidas hakkavad jalad värisema ja õhku jääb väheks. Ja närv läks ikka nii mustaks, et suutsin end vaevu tagasi hoida eriti roppude sõimusõnade kasutamisest ja lihtsalt hakkasin selgitama seal ,et mis värk see on- pidi olema vähemalt 10 elava järjekorra reisijakohta et mis 3 jne. Lubasin kaevata ja mida iganes... Kaptengi sekkus, ma ei mäleta täpselt mida ta seal selgitas päästevestidest jne, aga minu põhiküsimusele, miks broneeriti rohkem kohti, kui kodulehel lubatud, ei vastanud keegi.
Kuidagi võtsin oma viimase jõuvaru kokku ja kõndisin vandudes kailt minema, puude alla. Siis ma tundisn, et värisen juba üle kere ja ei suuda enam hingata ega rääkida. Teadvus aga oli mul seekord täiesti selge, teadsin, et tablett Diazepaami ja olen varsti jälle endine. Suutsin läbi värina ise rohu ja veepudeli kätte saada, mõnikord aga ma vajan selleks ka teiste abi, sest lihtsalt käed ei kuula sõna.
Umbes 15 minuti pärast, igatahes laev oli veel sadamas, tundsin end jälle inimesena. Ebaõiglane süsteem aga ärritas mind endiselt, läksin teiselepoole kaid ja üritasin rahulikult madrusele seletada, et nii need asjad ikka ei käi ja et no see 2 inimest...no mis see siis oleks. Peaaegu juba olekski vist kaubale saanud, kui kapten karjus ülevalt "Aitab küll! Liigume!"
Järjekorras seisvatelt inimestelt kuulsin veel "head matemaatikat" :D Kolm inimest arutlesid- aga meid on ka ju ka 2 ja teid (viipas käega neljanda suunas ) on kaks, mis vahet seal siis kas 2 või 3 ,meie oleksime võinud samahästi ja karjuda. Ma hakkasin naerma- 2+2 on kolmekesi! Nojah...

Merka otsustas siis helistada hr .Imelisele, et põlise tallinlasena tema ju teab igasugu kohti. Minupoolne tingimus oli ainult, et oleks võimalikult vähe inimesi, sest... no ei ole endale raatsinud ujumistrikood osta, kuna ma kasutaks seda paar korda aastas heal juhul. Hr. Imeline sõitiski kohale, laps turvahälliga muidugi kaasas, ja asus teele mööda Keila maanteed. Alguses oli siht nagu Kloogaranna, siis aga tuli tal meelde ,et Vääna-Jõesuu on ka ilus rand. Kuna mulle olid mõlemad kohad täiesti tundmatud- on ju hr. Imeline mu esimene ja ainuke sõber Tallinnas, kellel on auto ja bussiga kuskile sõita ma pole jälle raatsinud...tüüpiline mina; siis mul vahet polnud.

Akguses oli tõesti vaikne ja tühi rand. Päikest ka eriti polnud, aga vesi oli mõnusalt soe juba. Istusime ja lobisesime niisama, siis järsku avastasime, et rahvast on päris koralikult juurde tulnud ja ka ujujad juba on meres. Päike ka oli välja tulnud ja muidugi mis siis enam- vette!
Ühesõnaga -veetsime rannas oma 5 tundi. Peale seda läksime tee äärde jäävasse metsa mustikaid korjama, no tegelikult selgus, et mustikaid korjasin vaid mina, sest ma näitasin Merkale roosasid pilvikuid , mida seal kohati ikka kasvas ja tema otsustas siis hoopis seeni korjama hakata. Mina sain mingi tunni ajaga pool liitrit mustikaid... sattusin tõsieselt hea koha peale.

Siis helistas Merka hr. Imelisele ja uuris ,kuis neil läheb. Selgus ,et nad olid juba kuskil päris lähedal- kusjuure Merka polnud teatanud ennem ,et kaua me oleme jne. Hr. Imelisele tuli siis veel pähe natuke ringi sõita ja no mina muidugi olin väga vaimustuses. Merka jaoks muidugi oli autoga ilusates kohtades käimine üsna tavapärane... aga muidugi oli ta nõus. Käisime Laulasmaal pubis söömas, siis sõitsime Lohusalu sadamat vaatama, sealt edasi jäi meile tee peale mets, kus Merka arvas seeni ja mustikaid olla ning keerasime metsateele. Seeni ta ikka mõned sai, mustikatest olid aga järel vaid varred ja lehed :D

Pelae ehk tunnikest metsas kolamist, sõitsime Keila- Joale. Fantastiliselt ilus koht tõesti, soovitan minna kõigil, kes pole veel käinud. Ainus asi ,mis seal võiks paremini olla, on rippsild üle jõe - see kõigub (no rippsild peabki kõikuma muidugi!) ja seal pole käsipuid. Nii et kõrgusekartusega ja natuke tasakaaluhäiretega minusugune või siis liikumispuudega inimene sinna lihtsalt ei pääsegi.
Tagasiteel käisime Türisalu pangal loojangut ootamas, aga päike oli veel liiga kõrgel ja ei olnud enam püsivust seda ootama jääd. Pealegi meie seltskonna noorim liige muutus juba rahutuks...


Aga igal heal asjal on ka oma halb külg olemas. Tegelikult muidugi võib siinkohal öelda- ise loll. Eile õhtul juba hakkasid mu jalad põlvede ja säärte kohalt punetama ja valutama, käsivarred ka kuumama ja suht keedetud vähi värvi minema :) Kui hakkasime tagasi sõitma ,siis olid mul juba natuke külmavärinad ja valu päris vastik, õhtul kodus selgus,.et on palavik 38 ja ega enam eriti kündida ei saanud. Ja ometi sai rannas iga paarikümne minuti järel pihustatud päiksekaitse spreid! Avoni oma, peaks ju ikka natuke mõjuma?! Seda ma siis muidugi õndsas usus kasutasin veel koduski, aga tulemuseks on ikka see, et palavik vist on küll kadunud, aga jalad on paistes, valutavad meeletult ja on tumeroosat värvi . Nii et peamiselt istungi ühe koha peal ja nuputan, kuidas jõuaks poodi piima järele- mustikad piima ja suhkruga ...nämm

Ja enne kui lisan mõned pildid eilsest päevast, ka üks viide minu järgmise postituse sisule... See artikkel on nagu üks-ühele minu elust maha kopeeritud. Ja kevadel ootab see teekond ka mind ees..

http://www.ohtuleht.ee/750049/psuuhikahairega-naine-kui-toole-lahen-siis-muudavad-stress-ja-pinge-haiguse-hullemaks




rannaselfie
võtan päikesest viimast enne metsa minekut
Keila-Joal
Keila juga
Türisalu pank... päris karm koht

4 kommentaari:

  1. Tundub, et lõppkokkuvõttes oli Sul tore päev :)

    VastaKustuta
  2. Oli. Väljaarvatud see jama Aegna laevaga... aga pärast läks ainult paremaks.
    Saaks nüüd päikesepõletusest ka lahti... Aaloe geeli abiga ehk õnnestub ikka :)

    VastaKustuta
  3. Tegelikult täna oma õnne, et nii läks, sest kui Teil oleks õnnestunud Aegnale jõuda ja alles tagasiteel oleks selgunud, et kõik, kes päeva jooksul roheliste kaartidega saarele tulid, tahavad tagasi minna täpselt sama (õhtuse) laevaga, oleks asi palju hullem olnud.
    Järgmisel korral soovitaks tungivalt enne nii sinna kui tagasituleku piletid internetis ära broneerida, siis on ikka kindel, et laevalt maha ei jää.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda küll. Ainult et broneenerides tallinlase rohelise kaardi soodustus ei kehti. Ja sel juhul jääks tegelikult üldse rippu see küsimus- et miks see tallinlase tasuta sõit sinna üldse on, kui reaalselt oma rohelise kaardi alusel ta sinna ei pääsegi?

      Kustuta