pühapäev, 21. august 2016

Minu aktiivne suvelõpu nädal vol.1

Kui nüüd keegi arvab, et olen blogimise ära unustanud, siis õnneks või kahjuks ma seda teinud ei ole:D Lihtsalt lõppev  nädal on olnud nii aktiivne minu jaoks, et pole saanud arvuti taha eriti uudiseid lugemagi, rääkimata siis facebookist või blogist.

Algas see kiire aeg tegelikult juba eelmise pühapäeva õhtul, kui mu Võru sugulane loodetust hilisema bussiga Tallinna jõudis. Üllataval kombel meil vedas linnaliini bussiaegadega (teadupoolest kirun ma neid pühapäevaseid graafikuid ju kogu aeg ja põhjusega ), sellegipoolest jõudsime minu poole alles 11 aegu õhtul. Ja hommikul kell 5 ärkamine polnud sugugi lõbus ettevõtmine ... Õnneks paistis aknast, et ilmaga vist veab ja see andis mulle tublisti jõudu juurde. Laev Helsingisse väljus  kell 8, aga oli teada juba eelmisest korrast, et check-in võtab aega.

Seekord sadamatoimingud enam ei pakkunudki erilisi üllatusi võrreldes eelmise korraga, mil ma esimest korda üldse sadamaterminaalis sees käisin . Laevale pääsemine oli ka juba tuttav teekond, laev ise polnud ka võrreldes eelmise aastaga midagi muutunud. Kuigi lõbus oli seal endiselt, suurema osa reisi ajast veetsime poes ja katsetasime enda peal erinevaid meike ja kreeme ja lõhnu :D Avastasin et mulle ei sobi üldse tuntud firmade Loreal ja Chanel pinguldavad näokreemid, ja nii mõnegi kuulsa parfüümibrändi toodangu suhtes jäin samuti subjektiivselt seisukohale, et maailm ei kaotaks ilma nendeta midagi :) Katsetasime erinevaid lauvärve ja jumestuskreeme, vahepeal olime vist täielike klounide moodi, sest teineteist ilma naeruta vaadata küll ei saanud. Mina leidsin siiski suht kiiresti, et hõbedane lauvärv mulle sobib ja tumeroosa huuleläige ka- viimane küll ei püsinud vist tundigi peal.

Kustumatu mulje jättis mulle endiselt Soome saarestik. Mõtlesin, et kas tahaksin ise mõnel sellisel inimtühjal saarel suvitada... Nädala ehk peaksin vastu, kui mul oleks paat, millega aeg-ajalt kas linnas või mõnel teisel saarel käia. Siis aga hakkaks totaalselt igav. Ma pole küll viimasel paaril aastal enam olud eriline suhtleja, aga ma vajan enda ümber inimesi sellegipoolest. Kuid nagu igal inimesel on oma privaataeg ja- ala, nii ka minul. Ja tegelikult on see mul vist isegi liiga suureks muutunud, see üksiolemise vajadus...

Läksin teemast pisut kõrvale. Aga jätkan Soome teemal. Kuidagi olin siiski otsustanud, et ei taha hakata oma kruiisipäeva tööpäevaks muutma, ehk siis ei võtnud ehteid kaasa. Sadamast turu poole kõndides ei näinud ma ka ühtegi müüjat kuskil äärekivil istumas, ainult paar akordionimängijat mängisid seal üsna kaheldavate oskustega mõnda  lugu. Turu muidugi käisime otsast lõpuni läbi ja maitsesime kõike, mida pakuti. Sealne praetud? grillitud? rääbis on tõeline hõrgutis, sugulane isegi kaalus selle topsitäie ostmst päris pikalt, aga 7-8 eurot on ka tema jaoks päris suur raha. Minul polnud Soomes aga sentigi kaasas, jah ma nimelt ei võtnud kummaltki kontolt- nii oma isiklikult, kui ka annetuskontolt, mis küll Brigita nimel on, kuigi tegelikult on minu oma- mitte midagi välja reisil raiskamiseks. Tegelikult oli sellest päris kahju mõnikord, aga olen ju selle tundega juba harjunud, et ahvatlusi on ,kuid endale lubada neid ei saa. Niigi jäin sugulasele paarkümmend eurot võlgu, sest oli vaja ju osta linnatranspordi kaart ja päeva lõpus avastasime  Alepa keti kaupluses supersoodsa hinnaga jogurteid-pealegi sorte, mida Eestis müügil pole- ja ma lasin endale ka neid umbes 3 euro eest osta- sai üle 10 tüki !

Mida me Soomes terve päev tegime? Põhilise aja sõitsime ringi ja otsisime kirbukaid ning ka lihtsalt ilusaid kohti. Viimaseid oli väga-väga palju... Arabia nimelise linnaosa rannapark, Munkkiniemi... tegelikult oli neid marsruute  ju palju rohkemgi, lihtsalt me ei jõudnud igale poole-olime ju otsustanud üles leida ka mõne "kirpputori". Kuskil Eira kandis mingisuguse me lõpuks ka leidsime, kahjuks ei olnud seal küll midagi osta. Siis tuli mul pähe mõte sõita paljukiidetud Itäkeskusesse. Tegelikult loll mõte ilma rahata inimestele, sest kirbukaid (mida ma oma naiivsuses arvasin seal ka olevat) seal polnud ja kui sõit sinna oli huvitav, siis keskus ise oli minu jaoks küll koht, kust kiiresti minema saada. Sealt tagasi sõites saime ka teada, et metroorongid sõidavad vahepeal ka maa peal, mitte ainult maa-aluses tunnelis :D

Siis oli kell juba nii palju, et Alepa poodi- olime paar tundi tagasi nimelt leidnud sealse huvitava pakkumise- ja sadamasse. Helsingis läks laevale pääsemisega rohkem aega kui hommikul Tallinnas. Huvitav, miks see nii oli? Mingit tollikontrolli me küll ei näinud, lihtsalt rahvas sai ootesaalis ilmatu aeg lihtsalt passida.

Eelmisest korrast oli meeles, et laeval toimub iga õhtu karaoke, ainult mis kell see hakkab, seda me ei mäletanud. Eelmisel korral ma ei julgenud laulma minna, kuigi seal oli tookord rahavast palju ja enamus seisus, milles nad vaevalt oleks osanud aru saada, kui jubedat varesehäält keegi seal laval teeb :D. Tegelikult olime juba sadamast välja sõites küll nii väsinud, et otsisime kohta, kus tukastada, aga muidugi me enam ei leidnud ühtegi. Mingil aknalaual sai väheke istutud, aga magamisest ei tulnud seal midagi välja. Läksime siis pubisse, kus lootsime karaoket olevat, kuid saime seda oodata veel tükk aega- no ei tulnud kuidagi kohe meelde, et see võiks alles kell 11 hakata. Istusime seal tühja laua taga, kuni lõpuks reisiteenindaja? või kes iganes mikrofoni võttis ja kõiki laulma kutsus. Ma lubasin endale ja oma sugulasele, et lähen viiendana :D No mis te arvate, kas see viies järjekord üldse tuli ? Loomulikult mitte. Sest seekordne rahvas oli äärmiselt passiivne- vist eestlased enamikus või lihtsalt liiga kained. Programmi läbiviija ise laulis mõned laulud, üks soome mees ka esines paari looga ja oligi kõik. Nii et minul jäi jälle karaoke laulmata, võimalik tegelikult ,et lihtsalt mark täis tegemata :D

Mäletasin eelmisest korrast, milline jama oli takso saamisega südaööks sadamasse- no Tulika ja Tallinki taksodega võivad sõita teised, kel raha vabamalt käes. Seekord olin targem , kutsusin odava firma takso sadama juurde juba enne laeva sildumist. Uskumatu, aga juba esimesel katsel õnnestus!  Nii et umbes poole ühe aegu jõudsime minu juurde ja ma olin valmis lausa riietega pikali viskama, nii ära väsitas see pikk päev...

Järgmisel hommikul ärkasime mingi 11 ajal. Aga sellest mis me siis Tallinnas tegime ning kuidas mu aktiivne nädal edasi kulges ,juba järgmises postituses....

Lõpetuseks paar Soome pilti. Tegelikult läksid mul suurem osa pilte ikka korralikult nässu- kaamerat hoides, õigemini pildistamisnupule vajutades tegi käsi jälle tahtmatu võpatuse ja pildist sai udukogu.

Nägemiseni, Tallinn !



Jõudsime avamerele
Soome saarestikus mööduime tiiburist
Möödume Suomenlinna kindlusest.


Munkkiniemi maastik.

Munkkiniemi laht? Või mingi järv?












2 kommentaari: