Vahepeal jäi väikese jalutuskäigu kaugusele- mõnus, jalutuskäik lausvihmas, eks- Mega Kirbukas. Mina polnudki huvitaval kombel seal varem käinud, no ta jääb lihtsalt tavaliselt sellise trajektoori peale, kustkohast ma bussi või trammiga ainult mööda sõidan. Aga nüüd tundub, et hakkan seal siiski ka edaspidi käima...sest see koht on tõesti MEGA ! Muidugi on ka ikka päris jubedaid asju ja arusaamatuid hindu nendel (küll mina, kogenud kirbukahunt juba asja tunnen :D ), aga kaubavalik on suur ja saab ka paari euro eest asju. Pealegi tegid nad mulle ühe superpakkumise, millest ma kirjutan pikemalt siis, kui see jõustub...mis võib heal juhul olla juba järgmisel kuul.
Edasi sõitsime Ülemiste keskusse. Kohvrite hinnad nii Jyskis kui Sportsdirectis ei olnud mulle eriliseks üllatuseks- olin netist neid juba uurinud. Aga poes kohapeal olles tuli jällegi see vana tuttav tunne, et...ee, äkki ikka ei ole veel vaja. Tegelikult on see tunne lausa midagi paanikasarnast, peaaegu igal poeskäigul tabab see mind ja pole sugugi harvad juhud, kui ma lihtsalt jalutangi poest välja midagi ostmata ja raha alles.
Expressionsist tahtsin oma uuele telefonile- no minul endiselt digikaamerana kasutuses- saada kaaned. Oli pakkumisi alates 1-2 eurost. Aga no aru ma ei saa, mitte ükski ei sobinud mu teefonile. Peaks olema Samsung Galaxy aga neid "galaxeid" on nii palju eri mudeleid ja kuna minu karbi peale oli veel kirjutatud S Advance, siis sellisele mudelile polnudki seal üldse midagi. Kuskil mobiilipoes oleks kindlasti olnud, aga sinna piisas vaid põgusa pilgu heitmisest hindadele ja siis tuli kohene otsus- ei, mul polegi tegelikult neid ju vaja.
Sel õhtul jõudsime minu poole küllaltki normaalsel ajal, aga siiski mitte piisavalt, et hakata täiustama oma ehtevalikut eesolevaks laadaks. Järgmisel hommikul aga otsustas KS oma elukaaslase tungival soovil tagasi Võrru sõita ja siis ma veetsingi peaaegu terve päeva oma "käsitöönurgas". Vahepeal mängisin arvutis paar mängu kaarte (ei, ei ,see pole pokker ega mingi muu raha peale mäng, vaid lihtsalt tavaline turakas! ), lugesin uudiseid ja märkisin blogisse ka lühidalt paar rida järgmiste päevade kohta ja siis taas ehteid valmistama ja alustele sättima.
Neljapäeval kulus pool päeva SimpleEkspressiga sõitmise peale. Võrus oli kõik endine, seal üldse nagu aeg seisaks kogu aeg. Kuni laupäevani kulges aeg lihtsalt kuidagi omasoodu. Aa, reedel kasutasin ära võimaluse kohalike "lilletädikeste" laudade juures tasuta kaubelda! Kuna olid juba üritused osaliselt hakanud, siis teenisin paari tunniga järgmise päeva laada kohatasu ja oleksin ehk rohkemgi olnud, aga KS otsustas just reede õhtupoole oma asjad kohalikule kirbukale müüki viia ja ma läksin talle appi hindasid panema.
Ja nüüd siis pildike laupäeva hommikust, kui olin just laadale jõudnud.
Oli hästi kena ilm ja rahvast liikus palju. Tagapool pargis toimus laval mingi pereüritus ja seal ümbruses müüsid lapsed oma mänguasju jms. KS tuli korra läbi, ma kasutasin muidugi kohe võimalust, et minna uudistama, mida ja mis hindadega seal pakutakse. Jah, olen mõnikord vist küllaltki alatu ärikas- ostan odavalt kokku ja müün pärast kirbukal mitmekordse hinnaga maha- aga ma ei tea, kas see samas ongi nii ebaeetiline. Müüja ju saab oma küsitud hinna kätte ja see on juba tema teha, kui kõrget hinda ta tahab... Nii ma siis saingi seekord lisaks kohesele müügitulule juurde veel ka kaudset kasumit asjade näol, mida saab hiljem realiseerida mõne euro eest.
Ehteid müüsin kokku 16 euro eest. Suhteliselt normaalne müük oli Igatahes nägi müügilett pärast laada lõppu välja selline
Nagu näha, oli seekord suurem käevõrude müük. Ja Võrus osteti just rohkem laste käevõrusid, erinevalt Nõmme turu juures müügist. Nii et, kunagi ei tea ette, mida rohkem läheb ja sellepärast valmistan ma alati kõike korralikus koguses- nii laste kui suurte käevõrusid, kui ka kõrvarõngaid. Ka kõrvarõngaste suhtes oli Võru laat üllatav- osteti neid mudeleid ,mida Tallinnas polnud peaaegu üldse ostetud :D Ikka erinevates paikades on inimestel tohutult erinev maitse...
Aga selline näeb siis välja mind 4 aastat ustavalt teeninud "tööloom" pärast Võrus käimist. Jah, ega ta juba paar kasutuskorda varemgi just oluliselt parem enam ei olnud, aga nüüd on varsti vist selle truu töövahendi aeg lõplikult ümber...
Uus kohver maksab minimaalselt 17.99. Selge see ,et toimetulekutoetusest oleks seda väljaminekut lubada rohkem ,kui keeruline. Tuleb kasutada oma nö tagavarakontot, kuhu tegelikult saab endiselt soovi korral minu aitamiseks kasvõi paar eurotki kanda. Ei, ma ei taha kerjata ja unustage see lause parem üldse ära, kui teile tundub see kerjamisena.! Ma saan ise ka hakkama! Raskused on olnud enamuse ajast osa mu elust, miks see nüüdki peaks teisiti olema ? Ja raskused ongi ju selleks, et neid võita. Minu moto on alati olnud- elu on võitlus, kus võitlema peab. Ja ära kohku, kui haavata saad! Rasketel hetkedel on see lause mulle toeks...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar