Tean, et naiivne on rõõmustada veebruari keskel soojade päikesekiirte ja mõne plusskraadi üle, aga mis parata- olen siis naiivitar järelikult! Jah, kahjuks ma tean ka ,et paarile päikselisele ja kevadehõngulisele päevale järgneb taas hall, pime ja külm ilm... aga hetkel tunnen rõõmu päikesevalgusest ja sellest, et ei peagi enam poolest päevast laevalgust süütama.
Kuigi tänane päev ei läinud just nii hästi, kui loota julgesin... Telliskivi kirbukal on mingi pikemaajalisem mõõn tekkinud ja mitte ainult minul, vaid kuulen ikka saalis siit-sealt müüjate nurinat, kuidas rahvas on ära kadunud. Jah, minul läks isegi nii halvasti, et ei saanud koharahagi tagasi. Kuid rõõmustav oli see, et kogu mu tänane müük oligi vaid ehted! Ja just needsamad kõrvarõngad, mida siin nii mõnigi kommenteerib lapsikuks ja lihtsaks jne ! Ja ostjad polnud täna üldse lapsed...
Tundub, et enam ei saa ma ilma rahustit võtmata enam isegi kirbukatel müümas käia. Vaevalt olin jõudnud asjad välja panna, kui tundsin ,et hakkan värisema. Ärevustase muutus liiga kõrgeks, see tähendab. Muidugi suutsin ma endale kohe selgeks teha ärevuse põhjuse- nagu peaaegu alati oli selleks raha. Jah, see kuu on mul pisut raskem olnud ,kui viimasel ajal tavaliselt. Mõtlesin olla hirmus kaval ja osta korraga toidu-ja esmatarbekaupu suurema summa eest ( Sid aitas mul need koju tassida) et siis käin ehk harvem poes. Kuid mul on ikka oma väljakujunenud ostmisharjumused, millega ma olen siiamaani suutnud enam-vähem talutavalt toime tulla, nii et sellist emotsiooniajendil poodi minekut tuli hoopis rohkem ette. Ja mingi jama oli ka kommunaalarvetega- kütte eest oli kahekordne hind ja elektrit ka pea poole rohkem läinud ! Ühistu raamatupidaja lubas sellega tegeleda ,aga no hea mees, kes lubabki :D
Ühesõnaga- toime tulen ma küll, aga enam nii loll ei ole, et korraga hiiglasliku summa ( 30 euro) eest mitut kilekotikotitäit vajalikke asju ostan! Internetiteenuse pakkujale igatahes saadan meili, et saan maksta alles kuu alguses... selles mõttes oleks tänane Telliskivi tulu mulle väga tähtis olnud. Aga no, saab hakkama!
Mõtlen, et peaks peale seda postituse postitamist veel välja minema, aga kuidagi nõme roidumus on jälle peal. Tegelikult oleks ma ennast teades pidanud kohe peale kirbukalt tulemist viskama kohvri üle ukse ja välja tagasi minema, aga üldse mõte ei töötanud nagu. Mul on tobe omadus- kui olen juba linnaskäimise riided koduste vastu vahetanud, siis ma enam ei viitsi uuesti end hakata riidesse toppima :D Ja päris tihti jäävad mul tänu sellele ära ka igasugused emotsiooniostud "tahaks midagi head" . Nii et tegelikult on laiskusest vahel kasu ka... rahakotile näiteks :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar