neljapäev, 2. veebruar 2017

Vahelduseks mõtteid peale ühe filmi vaatamist...

Kui ma juba sellest kirjutan, siis tähendab, et mind mingil moel puudutas see film ning jäi "kummitama". Võtsin nüüd end natuke käsile ja püüan arvutis teha ka midagi muud, peale kaardimängu ja sealsete virtuaalsõpradega lobisemise :D Ning paar nädalat tagasi  vaatasin youtubest ära filmi, mida olin juba kaua vaadata tahtnud. Kui see kinos jooksis siis loomulikult leidsin ma, et milleks raha kulutada, et niikuinii on see varsti telekas ka nagu uued eesti filmid ikka. Kuid ennem jõuti see youtube üles panna...  Siis ma kah veel tükk aega viivitasin, kuniks keegi oli selle sealt jõudnud juba maha võtta ja jätta alles lingi mingile tasulisele aadressile, kust seda vaadata saab. No kirusin natuke oma venitamist ja siis saatis Plika mulle fb-s lingi, kus see film täispikkuses youtubis tagasi oli. Seekord ma enam ei passinud :D

Film, millest jutt käib, on võibolla mõne poolt juba ära arvatud. Aga jah, film on aegadest, mis ka mulle omamoodi segaselt möödusid ja kus tõepoolest oli kolkaküla (loe :väikelinna) noorte unistuseks bemar, kuldkett kaelas ja lõputud peod...

Jutt siis filmist "Päevad , mis ajasid segadusse". Kusjuures ma ei saa päris täpselt ise ka aru, mis selles filmis mulle nii hinge läks- mina ise peaaegu ei puutunudki sellise eluga kokku. Kahjuks oli ka tollel ajal juba neid, kelle peal lasus põlvkondade vanune needus- alkoholism ja nende elu tippsündmusteks jäid liitrise salaviina ja paari Sarviku õlle ära joomine kas poe juures või kellegi kodus, kus veel elusolevad vanemad põlvkonnad samamoodi lihtsalt lasid ajal voolata. Ja mingil kummalisel kombel ma sattusin rohkem just nende ringkonda...

Või oli see tollal ka minu unistus? Peod, autodega ringirallimine, baarides ohjeldamatu möllamine...  Praegu tundub see küll selline elustiil, et ajab muigama- kui tobedad inimesed siis olid. Aga siis ma mäletan isegi, et vaatasin kadedusega neid tüdrukuid, kes selle asemel et poe leti taga või pärast tööd bussipeatuses joodikutega lõõpida sõitsid oma dressides-nokkmütsis kaaslasega poe ette ja ostsid kalleid jooke, grill-lihasid ja igasugust mitte just tavapärast kaupa.

Ma olen kogu aeg elanud nagu kuskil päriselust kõrval, paralleelmaailmas. Nii nagu mu lapsepõlv möödus toas istudes sellel ajal kui teised agulilapsed pidasid sõdasid ja mängisid luurekat jms, nii möödus ka minu noorus istudes "teise Eesti" rahva seltsis ja kadestades neid, kellel oli võimalus teha valikuid. Ja ka hiljem- mu teele tekkis võimalus ja ma pidin sellest kinni haarama ,lihtsalt ellujäämise nimel. Aga olen ma seda kõike tahtnud? Keegi pole seda minult küsinud ja ma olen lihtsalt leppinud sellega, et elan niimoodi kiretult ja tuimalt. Teadmata ,mida tähendab elurõõm...

Mõtlesin kirjutada filmist ja emotsioonidest, mis mind seda vaadates valdasid. Välja aga kukkus järjekordne soigumine oma nässuläinud elu üle. Kas siis mõjutaski see film mind sellisel moel, et kerkisid pinnale taas kunagised unelmad, kunagised nägemused elust? Ja sellepärast see mulle siis hinge läkski...

4 kommentaari:

  1. Nii kaua kuni inimene on elus, täpselt nii kaua on aega teha muudatusi oma elus, teha seda, mis varasemalt tegemata jäänud on. Vapralt ikka edasi :)

    VastaKustuta
  2. Pole seda filmi näinud ja ei tea, millest sisu on, aga ka minul oli lapsena unistus. Unistus, või pigem soov internaatkoolis õppida. Nii, nagu "Kasuema" Kadri. Aga mind loomulikult ei pandud internaatkooli, sest mul oli ema-ja isa olemas ja perekonnas ka kõik korras.Mis neiupõlve puutub, siis teades, et omavanused poisid mulle silma ei heida(eriti oma kooli poisid, sest olin ju koolis kiusatava seisuses, kes käis mööda seinaääri), võtsin ma u 17 aastaselt sihi vanemate ja eksootiliste noormeeste poole. :D Aga sellest ajalugu vaikib. ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ˇTõmbasin selle filmi just youtubest arvutisse. eks ma kunagi vaatan ära, kui viitsin. Youtube kommentaarid küll eriti suurt huvi selle filmi vastu ei tekita. Aga tõmbasin ma igaks juhuks selle filmi arvutisse, sest sellega võib sama juhtuda, nagu "Klassikokkutulek" filmiga, mis oli natuke aega youtubes üleval(jõudsin arvutisse tõmmata), aga siis oli autoriõiguste rikkumise pärast maha võetud.Ja ma pole seda filmi veel vaadanudki. :D

      Kustuta
    2. Ma tegelikult kahtlen ka, kas sulle enam see film meeldiks, seal ikka päris palju "ehtsat elu" nagu see tollel ajal teatud ringkondades oli. Aga vaata loomulikult!
      Klassikokkutuleku mittevaatamise pärast ära küll põe, minu arust oli see kuidagi sisutühi ja lame.

      Kustuta