reede, 24. märts 2017

Kevade tulek. Tunded, ootused ja lihtsalt uitmõtted

Eile sai siis taas pikem tiir linna peal tehtud. Pidin minema Tõnismäele oma psühholoogi juurde, kuid seal selgus, et vastuvõtuaegadega oli mingi segadus ja sain kirja hoopis uue aja uuele nädalale. Üldiselt mulle ei meeldi, kui mu päevaplaan niimoodi sassi lüüakse- sai ju sellepärast ekstra paar tundi tavalisest varem tõustud. Ja ma ei osanud esmapilgul nagu üldse mitte midagi teha. Lonkisin lihtsalt üle tee Balti jaama suunas, et turul odavate riiete müügisaalis 50 sendiste asjade hunnikus sobrades edasi plaane teha, kui järsku tuli mõte teelt kõrvale ,parki, astuda. Ja siis ma märkasingi seda nii  tegelikult nii tavalist, aga minu jaoks ammuoodatud pilti. Lumikellukesed keset koltunud varakevadist muru ja kuivanud lehti! Kevad on tõepoolest käes!
Nüüd on siis ometi kevad vist käes. Lumikellukesed Toompuiestee ääres.

Üle tüki aja tuli mul soov kellegagi sõpradest reaalelus suhelda. Viimased paar kuud olen muutunud täielikuks arvutisõltlaseks- tegelikult olin seda vist varemgi- ja suhtlesin ainult veebisõpradega, kui üldse. Ja kui ma parasjagu kaarte ei mänginud ja seal ei jutustanud ,siis otsisin netist pilte ja videosid NSV liidu  linnavaadetega 60-90 aastatest. Jah, mulle meedib nostalgitseda, minu arust olid enamus linnasid siis kuidagi ...kodusemad, hubasemad, ma igatsen seda rohelust parkides, igatsen raskete kiviseintega maju, igatsen isegi neid lugematuid ausambaid haljasaladel, mille ümber olid kruusateed ja teede ääres pingid. Mulle ei meeldi need lagedad platsid ,kus on kiviplaatidest kõnniteed ja pingid, kuid roheluse ja lillepeenarte asemel on vaid laste mänguväljakud ja koerte jalutusplatsid ( mitte et mul nende vajaduses mingit kahtlust oleks) . Ja midagi on veel ,mis mind nende vanade piltide juures võlub nii et ma võin tundide viisi neid vaadata, aga ma ei saa aru, mis see on.
Park, mis tõesti on pargi nime väärt. Üks vähestest rikkumata platsidest minu arust.

Helistasin siis üle hulga aja Merkale, üritasin teda lapsega jalutama kutsuda, kuid tal polnud selleks aega ega vist ka tahtmist. Sellegipoolest lobisesime telefoniga päris pikalt- asi mida ma polnud teinud juba vähemalt paar kuud. Kogu selle aja jalutasin mööda Toompea nõlva alust teerada Schnelli tiigini ja seal pargis ning lihtsalt tundsin end kuidagi kergelt ja vabalt.  Siis tuli mul plaan minna jalgsi koju ja seda mitte kõige otsemat teed pidi, vaid ringiga. Loomulikult jäi Balti jaama turu asendusturg mulle ette, loomulikult ma tuhlasin natuke seal 50 sendiste riiete kuhjades ja loomulikult ...ei ostnud midagi :) No nii tüüpiline mina- käin sooduspäevadel või muidu odavates kaltsukates, vaatan kõik üle ja lahkun ilma midagi ostmata. Tegelikult  sealsetele müüjatele olen ma paras tüütus, tean ju ise oma kogemustest teiselpool letti, kuidas mõnikord sellised lihtsalt jalutajad võivad närvi ajada (sorri, aga ka klienditeenindaja on ju kõigest inimene!) , aga ma ei tea, miks ma ei suuda lihtsalt midagi osta isegi siis ,kui see asi mulle meeldib ja hind sobib. Ikka tuleb kõhklusemoment- kas mul on seda vaja- ja ikka leian siis, et ei ole ju.

Uus Balti jaama turg, mis paari kuu pärast valmima peaks aga mulle ei meeldi absoluutselt! Umbne katusealune kogu ulatuses, ei näe sinist taevast pea kohal ega päikest. Nõmme turg nr.2 -nii nagu tegelikult paljud inimesed varem ka sotsiaalmeedias olid arvamust avaldanud. Tõepoolest, ma ei saa aru ,kuhu on jäänud igasuguste arhitektide ja projekteerijate loovus, miks peavad kõik uusehitised olema nagu mingites kindlates raamides- majad kindlasti klaasplokkidest, maast laeni akende ja imepisikeste rõdudega, kauplused ja kaubanduskeskused mingid lamedad kastid, turud üleni katusega kaetud ja pargid lihtsalt mänguväljakud ja kivisillutis, ei purskkaeve ega lilleklumpe.  Elan vist vales ajastus :D et seda ei mõista.

Aga kevad siiski tuleb! Ja ma olen juba jõudnud end broneerida päris mitmele laadale! Hetkel on rahadega küll väga kitsas- no kui minu olukorras elav inimene lisaks oma põhihaigustele veel ka mingil muul viisil haigestub ja ravimeid vajab, siis on asi ikka päris hull! Hetkel on mul siis endiselt igapäevases "menüüs" rauatabletid ja rauarikkad toiduained (maasikad, liha, maks- mis teadupoolest maksavad mitte väga vähe). Ja lisaks oskasin ma leida üles ka mingisuguse tobeda bakteri, mille tõttu pean nüüd antibiootikumikuuri läbi tegema... Nii et viimane apteegiarve 15.-eurot oli päris kopsakas väljaminek minu sissetuleku juures. Aga nagu ma juba ütlesin- kevad ja suvi on ees!

P.S. Tänan kõiki, kes minu eelmisele postitusele nii posiitivselt reageerisid! On suur rõõm teada saada, et minu tegemisi ja mõtteid, isegi siis, kui need vahel natuke igavad on, jälgitakse! Ja hämmastav- ma ei pidanudki seekord  ühtegi kommentaari kustutama! Kõik olid asjakohesed...

4 kommentaari:

  1. Mulle ka ei meeldi, et pargid on ära hävitatud. Vaata, kasvõi Võru Kesklinna parki. Kole ja lage. Vähemalt minu arust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sama siin. Ja käivad ju jutud ,et ka nö "kirikuparki" tahetakse samasuguseks teha... Mis kohaga need tänapäevased arhitektid ja projekteerijad mõtlevad?

      Kustuta
  2. Kopli kalmistupark on ka tore.
    Mina ootan soojemat ilma, et saaks rattaga sõitma hakata. Sul vist ratast pole?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Rattaga ma ei sõida jah, tasakaaluga natuke probleeme. Aga Kopli park on mul praktiliselt kodu juures ja see on tõesti veel pargi moodi park. Aga pidavat olema plaan seda rekonstreerima hakata, nii et tulemus... loodame siiski parimat.

      Kustuta