pühapäev, 9. aprill 2017

Laadahooaeg ametlikult avatud !

Mulle meeldib mõnikord asju tähtsamaks teha ja rõhutada :)  Ja kuna see on praegu mu elus esikohal, siis ma tahan tänast päeva niimoodi nimetada. Olgu see siis tobe, või mitte!

Hetkel pole ma just parimas tujus, kui seda postitust kirjutan, sest vastasin just ühe eelmise postituse kommentaarile, mis jäi mulle natuke segaseks- kas ei saanud kommenteerija siis minu postitusest ja olemusest üldse aru, või siis soovitas ta selle kommentaaris midagi sellist, millest mina aru ei saanud. Igatahes olen ma küllaltki ärevil ja tahaks tegelikult kõva häälega karjuda ! Aga ma püüan seekord nippi, mis minu puhul üldiselt küll eriti ei tööta- positiivsete asjade valguses negatiivsele mitte mõelda...

Nagu ikka enne olulist sündmust, magasin ma suht kehvasti. Mingi paarikümne minuti kaupa, siis avasin jälle silmad, nägin ,et on veel peaegu pime ja püüdsin uuesti uinuda. Et varsti jälle ärgata ja silmi avades sama hämarat tuba näha. Mingi aeg hakkasin ma käituma oma psühholoogi soovitustele vastupidiselt- iga kord ärgates kella vaatama. Ja seepärast teangi ma suht täpselt, et üle poole tunni ma järjest küll ei maganud. Just enne äratuskella olin ma suutnud muidugi taaskord magama jääda, nii et esimene sõna selle helina peale polnud just ...no ütleme kõige viisakam :)

No kui juba üles sain, polnud väga vigagi enesetundel. Ainult värinad olid päris häirivad ja ei tahtnud kuidagi taas üle minna. Diazepam koos hommikukohviga sisse ,hommikusöögiks murulaugu-hapukooresalat leivaga ja paar saiakest ( oh mind küll, avastasin Maximas paar päeva tagasi ,et Eesti Pagasri kreemisaiad on täitsa sarnased minu kunagistele lemmikutele Moskva saiadele :) ja riidekappi revideerima. Sest nagu ikka- õhtul välja otsitud riided tundusid nõmedatatena :D Loomulikult avastasin, et aga selga panna polegi ju mitte midagi ,ehkki kapiuksed vaevu kinni mahuvad :) Kuidagi kõik asjad tundusid valed...  Lõpuks mingi rohelise pluusi ikka leidsin, aga hiljem laadal tehtud piltidel jäin ma sellega küll ääretult koomiline välja. Nii et , sorri, tahtsin siia ka paar pilti lisada, aga need on pehmelt öeldes ebaõnnestunud !

Nr 33 on muidugi üks paras ajuvaba buss, seeriast "tunne-oma-kodulinna". Ja kuna nendel uuematel bussidel tegelikult nüüd siis juba peaaegu kõigil ,on istekohti vähe, pidin ka mina terve pooletunnise sõidu seisma .Ja toetama veel oma mitte kergemat kohvrit, et see mõne kurvi peal kellegile vastu jalgu ei libiseks. No samas oli kohri vastu ka endal hea toetada... Ja tegelikult olen ma aastatega sellise liikumisvõimalusega harjunud. Mis teha- pole kuskilt võtta sellist autoga tuttavat, kes oleks nõus nädalavahetusel nõus hommikul mingi 9 ajal mind ühest linnaotsast peale võtma ja teise viima. Ning siis mõne tunni pärast tagasi...Takso aga pole minusuguste jaoks, no vahel harva olen seda luksust lubanud ka, eriti peale edukat müügipäeva kojusõiduks.

Tegelikult oli see päris keskmine müügipäev. Sain 50 sendiste kuni 2 euroste asjade müügist veidi enam kui nelja tunni jooksul 20 eurot! Kahjuks muidugi pidin ma K.-le koha eest maksma 6 eurot... aga  ka 14 eurot on ju mulle väga suur raha.  Mis eriti rõõmustav- mu ehted on endiselt populaarsed ja kui väikesed tüdrukud pigem käevõrusid ostsid, siis nende emadele jäid silma kõrvarõngad. Ja siinkohal on jutt tavalistest, mitte Swarovskitega, kõrvarõngastest. Esimesed ostjad olid mul juba siis ,kui ma polnud veel jõudnud õieti kaupa välja pannagi!

Rahvas kadus seekord kuidagi hämmastavalt vara ära. Juba kella 13 ajal liikusid mõned üksikud inimesed lettide vahel . Sellist asja ma nagu varasematest kordadest küll ei mäleta, ometi oli minu arust seekordne Lasteasjade Turg vähemalt sama suur ,kui varem.. Pool kolm leidsin ,et on juba mõttetu passimine. Üllatus-üllatus, kohver mis enne suht vaevu kinni ulatus, läks nüüd päris kergesti kinni. Nii et midagi ma ikka olin ära müünud...

Nüüd siis järgmine on Viimsi Kirbuturg järgmisel laupäeval. Tegelikult pole ma veel päris kindel ,kas sinna lähen, sest minu teada on seal kohad kõik juba väljamüüdud, aga kui K. saab siiski koha sinna, siis pool kohast mulle ,nagu ikka :D Muidu on minu järgmine üritus Telliskivi Vidinalaat 23. aprillil.  Ja siis ... hetkel veel ei tea kõiki võimalusi, aga otsin infot juurde pidevalt.  Ja see aasta proovin olla natuke kokkuhoidlikum ja säästa midagi... hahaa, luban seda kogu aeg ju, aga tulemused pole just kiita :D

3 kommentaari:

  1. Tore, et hooaeg algas kasumi ja ikka positiivse emotsiooniga!

    VastaKustuta
  2. Sa oled tubli, et kodust välja saad, rahvarohketes kohtades liikuda julged ja eriti veel pool tundi ühistranspordiga sõidad. Mina nt. ei suuda seda teha, mul lihtsalt hakkab seal meeletult halb.
    Kas sa Töötukassalt oled tänase seisuga vastuse saanud? Tean, et kuupäevaliselt käisid üks päev enne mind nende vastuvõtul, kunagi sa mainisid seda kuupäeva. Mina ei ole siiani vastust saanud ja mõningane ärevus on hinges.
    Üks küsimus on ka, et miks sa kohvi jood? Kas sulle ei tundu, et kohvi tõstab ärevuse fooni. Ühest küljest ju need määratud ravimid võtavad seda vähemaks, miks siis end kohviga ergutada. Mõni rahustav teimetee oleks ju palju parem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kohvi joon ma ainult hommikuti, sest mul on madal vererõhk. Taimeteesid joon ma ka vahest, kuid pole nende ravitoimest küll midagi aru saanud :) Ainult kummelitee on asi, mis aitab vastaval vajadusel.
      Ma pole ka vastust saanud töötukassast! Nii et endiselt- arst on midagi arvanud, aga mida- seda ei tea. Ajab närvi küll!
      Aga jah, mul rahvarohkete kohtadega eriti probleeme pole. Küll aga ei talu ma valje helisid siseruumis, näiteks ööklubi või väikesel pinnal suurem seltskond tekitavad minus ärevust ja võin ikka päris paanikasse sattuda ning lollusi teha.
      Ainus rahvarohke koht, kus mul on ärevus ja halb enesetunne, on pood. Aga ma arvan pigem, et see on seotud mu majandusliku seisuga...

      Kustuta