kolmapäev, 24. mai 2017

Viimast päeva 42 aastane.

Paljud inimesed ei pea sünnipäeva mitte millekski eriliseks. Kuid minul on juba päris väikesest peale kuni siiani ja arvatavasti elu lõpuni aastas kaks kõige tähtsamat päeva. Aastavahetus ja oma sünnipäev. Just need on päevad, mil piltlikult öeldes saab üks etapp- ehk siis aasta, mis minu jaoks on väga väga pikka aeg- läbi ja on aeg vaadata tagasi ning teha uusi plaane. Kunagi ma kirjutasin isegi üles oma sünnipäeva eel, et mis ma järgneva aasta jooksul peaksin ära tegema :) Nüüd ma enam seda nii väga rangelt ei tee, sest kohusetunne on mul niigi üks tugevamaid omadusi ja kui ma veel mingeid plaane teen ning need nässu lähevad, siis olen ma taas depressiooni "mustas augus"

Aga tagasi vaadata ma enam viimastel aastatel, mingi 10-15 aastat juba küll, enam ka ei taha. Teistel minuvanustel on oma kodu, unistuste amet,  pere. Enamus käivad kord aastas või sagedaminigi kuskil soojal maal puhkamas...mina pole lennukitki lähemalt näinud, kui lennujaama aia tagant või aknast. Töö- no tegelikult on ka mul unistuste töö OLNUD, see oli siis kui ma Õismäel taaskasutuskeskuses olin ja tegelikult on ju suur asi minusuguse jaoks juba see, et mul on oma firma endiselt alles. Kui vaid võidaks kord lotoga nii paartuhat eurot...

Pere. No sellega on nii, et on mingeid hetki, kus mõtlen, et võiks ju olla. Aga siis meenub mulle, et ma tegelikult väsin kitsas inimeste ringis suheldes siseruumis juba mõne tunniga, nii et läheksin vist päris hulluks, kui see olukord päevast-päeva ja aastast-aastasse kestaks.  Kusjuures olengi jõudnud päris selge arusaamani, et mulle meeldib suhelda, kuid mulle meeldib suhelda pigem võõrastega või siis kitsamas ringis välitingimustes. Mingi suhtlemisfoobia? Või lihtsalt mingisugune minu isiksuseomadus? Või tuleneb see sellest, et paarkümmend ja rohkem aastasid tagasi olid minu seltskondlikud suhtlemised enamasti just kuskil "korteriläbude" keskel? Ah, olgu kuidas on, minu haigustes ongi palju seletamatut ja kui ma olen suutnud endale lõpuks selgeks teha ÜHEGI asja, mis mu eripäraks on, siis tegelikult on juba see saavutus omaette.

Kodu. See on siiani sõna, mis toob pisarad silma. Jah, ma olen pidanud üle kahekümne korra kolima ja pea samapalju kordi täiseti nullist alustama. Ma ei tea, mida tähendab OMA KODU, ma ei tea, mis on kodutunne...  Ma küll räägin oma elupaigast alati ,kasutades sõna "kodu" ,aga kas ma ka tegelikult tunnen nii? Kas ma olen seda üldse kunagi tundnud?  Kas olen ma seda tundnud elades aastakümneid tagasi elades mõni kuu maamajas, või siis külakeskuse korteris? Kas olen ma seda tundnud oma  päris esimeses üürikorteris? Või esimeses üürikas Lasnamäel? Neil aegadel ma lihtsalt ei mõelnud sellele, ma lihtsalt elasin. Kuigi mälestustesse on mõned kohad tugevamalt jäänud kui teised. Ja Lasnamäele ma läheksin iga kell tagasi, kui ma saaksin sellise nõukaaegses stiilis 1-toalise rõduga korteri, nagu mul kord oli. Enamus inimesi vihkab Lasnamäge, aga mina igatsen sinna tagasi :) 

Täna on plaanis Merka pere, K. ja loodetavasti koos oma heategija Brigitaga (kui ta aega leiaks! ) minna Stroomi metsa grillima. Homme, õigel sünnipäeval tahan ma tõenäoliselt üksi olla, nagu tavaliselt ka uusaastaööl. Kuigi- kui nüüd ilm mingisuguse vembu viskab ja õhtul vihma sajab, siis ehk on homme just see grilliõhtu. Kuna seekord on kujunenud välja nii, et kõik osavõtjad-külalised on Tallinnast, siis pole eriti keeruline siin päev-paar ka aega muuta. 

Üks asi, mida ma pean aga uuel eluaastal kindlasti tegema- ma ei tohi enam pärlipoodides laristada :D Selle nädala alguses olekisn iseennast tahtnud maha lüüa- ostsin JÄLLE mitmekümne euro eest ehtetarvikuid! Loomulikult tegin ma pärast kalkulatsiooni, et ma saan selle summa vähemalt kolmekordselt tagasi 4-5 laadaga, aga mnjah... niipalju siis säästmisest :D 

Õnneks on mul iga hetk arvele laekumas Tallinnas elava pensionäri või töövõimetoetust saava inimese eelis- pensionilisa 76 eurot, mis makstaksegi välja sünnipäevakuul ja mida ma nimetangi "sünnipäevatoetuseks" No sealt vähemalt PEAN ma vähemalt poole kõrvale panema...siis olen ma vähemalt saanud tagasi selle, mis ma esmaspäeval "laiasin" Ja sel juhul nagu oleks see ehtematerjal mulle sünnipäevakingituseks Tallinna linnalt..

10 kommentaari:

  1. Tead! Ma igatsen ka kunagist Lasnamäe kolmetoalist rõduga korterit ja sellepärast olengi just vaadanud kolmetoalisi sarnase plaaniga kortereid Ida-Virumaal, sest Tallinnasse või kasvõi Lõuna-Eestisse, samaväärset ma lihtsalt osta ei jõua. Mul ju sama soov, et võidaks loteriiga, küll siis ostaks... :D Aga mis sünnipäevadesse puutub, siis ma ei ole neid pidanud. Viimane sünna, mida pidasin, oli siis, kui sain täisealiseks ja see oli paras labrakas. Kupatasin isegi oma ema-isa ja õe kodunt minema. Arvan, et ega enne ei pea ka, kui järgmisel aastal 50 saan ja seda ka juhul, kui ma veel Võrus elan, sest tahan seda pidada koos oma kristlastest sõpradega...
    Palju õnne homseks sünnipäevaks ette! :) Sünnipäevad on mullegi olulised ja mulle meeldib, kui inimesed neid meeles peavad. See meelespidamine ei pea tähendama mingit tähistamist, vaid lihtsalt kas helistamist, või kaardi saatmist...

    VastaKustuta
  2. Rõõmsat sünnipäeva!

    VastaKustuta
  3. Palju õnnelikke aastaid! Luba endale linnalt saadud raha eest ka midagi maitsvat :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See raha pole veel minuni jõudnud, aga ma millegipärast usun, et ega midagi eriti ei luba ka selle eest :) Sai siin ju pärlipoodides natuke laristatud... ikka selleks, et see raha kunagi mitmekordselt tagasi saada.

      Kustuta
    2. palju õnne.
      aga igaks juhuks helista palun kohe homme oma linnaosavalitsuse sots.toetuste osakonda, sest kuna sul varem oli töövõimetustoetus ja nüüd töövõimetoetus, äkki pead seoses sellega uue avalduse esitama (eesti.ee lehel interneti kaudu või talllinna kodulehel. üldjuhul maksab tallinn seda pensionäritoetust sünnipäevakuul nädal-paar enne sünnipäeva. kui sul veel pole, on imelik ja peaksid asja uurima.

      Kustuta
    3. Õhtuks oli ülekanne saabunud. Nii et seekord oli see täitsa täpselt sünnipäevakingitus Tallinna linnalt :)

      Kustuta
  4. Palju õnne sünnipäevaks, Raili! :)

    VastaKustuta