neljapäev, 8. juuni 2017

Ühiskonnakriitik on rääkinud vol. 1

Seda postitust kirjutades saan ma kohe kindlasti palju negatiivset vastukaja. Kuid niipalju ,kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid mõtteid. Ja eks meil kõigil ole oma maailmapilt välja kujunenud teatud vanuseks. Ning teatavate sündmuste või siis isiksuseomaduste mõjul on neid erinevaid pilte sadu, kui mitte tuhandeid.

Ma ei loe paberlehti, ma ei vaata eriti telekat, aga ma olen kursis kõikide uudistega, mida eestikeelsed uudisportaalid kirjutavad. Ja ma olen olnud kommentaariumites vahepeal päris aktiivne sõnavõtja. Nimetus "ühiskonnakriitik" on just üks minu kommenteerijanimedest. Sest ma olen alati öelnud välja väga otsekoheselt ning julgelt, kui kuskil on minu arvates ebaõiglaselt käitutud. Viimasel ajal olen küll rohkem sõna võtnud facebooki gruppides, aga see näitab ju tegelikult seda, et ma julgen esitada oma arvamust enda nime alt ja võtta vastutust oma sõnade eest.

 Eriti tige olen ma kahe valdkonna- sotsiaalprobleemide lahendamise oskamatuse ja kriminaal-karistussüsteemi  nõrkusega või õigemini argusega teha midagi teisiti, kui Euroopa Liidus. No ei ole ju normaalne, kui narkojoobes nolk tungib kallale suvalisele möödujale ning saab aasta aega tingimisi! Tegemist oli näitega, kuid tegelikult enam-vähem sama absurdsed karistused meil ongi. Ja kui kellelgi "õnnestubki" vangi sattuda- tõesti "õnnestub" sest elutingimused on seal enamusel paremad ,kui väljaspool- siis no sellises luksuses võib ju täitsa mõnus vedeleda. Söök parem, kui enamike perede kodudes, kõiksugused soodustused ravi suhtes, huvialadega tegelemine tasuta...  Ühe kurjategija ülalpidamiseks läheb mitutuhat eurot kuus ! No kas pole ajuvaba riigis, kus näiteks pensionär või puudega inimene peab hakkama saama 300 euroga kuus!?

Viimase aja üks kuumim tema Tallinnas on uute süstlavahetuspunktide rajamine. No ausalt, kuhu edasi?! Miks me peaksime narkomaane sel moel hellitama, miks me ei võiks hoopis luua neile sundravi keskusi ja kui nad abi ei saaks ka sealt, siis peaks leppima vaid loodusliku valikuga. Ah et süstlad vedelavad maas ja on ohtlikud möödujatele? No ei vaidlegi vastu, aga täie aruga inimene ei lähe neid puutuma ja tibuemmed võiksid oma võsukestel ikka silma peal hoida, mitte ninapidi telfonis istuda ja siis sotsiaalimeedias vinguda-" oi seal ja seal oli süstal maas ja ma ei tea ,kas mu nunnukene seda puutus ja mis ma pean tegema "  Niikaua ,kui meil ei kehtestata sundravi ühiskonnale ohtlikele sõltuvushaigetele- narkomaanidele ja alkohoolikutele, niikaua ei saa me mitte kunagi tagada seda, et kuskil ei vedeleks maas kasutatud süstal või klaasikillud või mingi surrokaadipudel.

Miks just sundravi? Aga elu on näidanud, et enamus sõltlasi ei tunnista oma probleemi. Ja kui probleemi pole, siis pole ju ka lahendust vaja :D Kuid tegelikkus... kui palju on purunenud suhteid ning peresid, kui palju on kuritegusid, kui palju on kõikvõimalikke õnnetusi sõltuvushaige inimese süül, kus saavad kannatada süütud kõrvalolijad... Kordamedi ja Wismari jms kliinikud aitavad raske raha eest neid, kes ise sinna pöörduvad, aga ausalt öeldes- see kellel sa soovitaksid sinna pöörduda, soovitaks hoopis sinul endal Paldiski maanteele pöörduda :D

Ja absurdne on olukord veel nii eluaseme, arstiabi, sotsiaaltoetuste ning pensionite ja oi kui paljude valdkondade suhtes. Aga ma üritan oma närvirakke natukenegi säästa ja lõpetan tänase postituse enne, kui mind taas ärevushoog tabab. Kordan- need on minu mõtted ja minu suhtumine, ma ei ootagi, et kõik samamoodi arvaksid ja ma püüan seekord avaldada enamik kommentaare. Väljaarvatud siis vaid sellisei ,kus mind otsesõnu mõnitatakse. Aga tundub vist, et isegi see anonüümne "sapiprits" on kuidagi maha rahunenud. Ehk tunnistas lõpuks, et probleem pole mitte minus, vaid temas endas ja võttis sellega midagi ette?! Igathes tubli sel juhul!


6 kommentaari:

  1. Sa räägid täitsa õiget juttu, sest ühiskonnale ohtlikud inimesed tuleks tõesti sund"puhkusele" saata ja ilma igasuguste hüvedeta. Aga üldiselt mind poliitika ja ühiskonnaprobleemid eriti ei huvita ja ma ei võta neis ka peaaegu kunagi sõna. Need vähesed korrad, kui olen fb-s oma arvamuse välja öelnud, olen saanud halvustava tagasiside osaliseks. Oma närvide säästmiseks loobusin kaasarääkimisest. Nagunii ühe tavalise, vähekindlustatud inimese arvamus kedagi(riigiisasid) ei huvita. Mul praegu oma probleemidegagi tegemist...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üldiselt see ongi tüüpiline eestlaslik suhtumine- ah mis ma ikka räägin, niikuinii kõrgemal olijad lihtrahvast ei kuula :D Tean seda ise ka, aga vahepeal siiski tahaksin loota, et kui neid lihtrahva hulgast julgeid arvamuseavaldajaid ükskord rohkem kokku tuleb, et siis me suudaksime ka midagi ühiselt muuta.

      Kustuta
  2. Kommentaare kirjutatakse siis kui nähakse et on võimalus mõne küsimuse üle koos arutleda, kartmata erinevaid arvamusi. Kui aga siiani on neid erinevaid arvamusi blokeeritud, kuna blogipidaja närvisüstee ei pea vastu, siis kommenteerijad kaovad. Lugejad, kui neid üldse ongi jäänud, loodavad et te kahekesi saate ilusti need ühiskonna probleemid omavahel ära arutada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olen blokeerinud mitte eriarvamuste kommentaare vaid mõnitamist ja hukkamõistu isiklekel teemadel. Seal on suur vahe..

      Kustuta
    2. Siinkohal olen selle anonüümsega samal arvamusel,et lugejatel on omavahel huvitav arutleda blogija püstitatud teema üle. Aga kui blogija ei lase kommentaare läbi, siis tõesti kaovad lugejad. :P Kas sa, Raili tahad öelda, et su blogilugejad on ainult sellised, kes mõnitavad? Sellest anonüümse kommenteerija lausest nüüd küll aru ei saanud, et kes kahekesi omavahel? Kas ta mõtles siinkohal mind? Noh, minul ja sinul on ju erinevad vaated elule. Ma lihtsalt ei ole hakanud sinu blogis oma vaateid peale suruma. :D PS! Minu blogide kommnetaarium on lahti, aga sellegipoolest ei kommenteeri keegi. Või nagu keegi su anonüümsetest kommentaatoritest ütles, et minu blogi pole nii huvitav, et sinna pidevalt klikkida. Aga mul ikka suva, sest ma blogin enda jaoks. Umbes nii, nagu S. Rannamäe "Kadri" tegi, sest kunagi aastate pärast on endalgi põnev meenutada, mis ühel, või teisel päeval on juhtunud... ;)

      Kustuta
    3. Ei , loomulikult ma ei saa öelda, et mõnitajaid oleks lugejate ja kommenteerijate hulgas palju! Usun, et neid on vaid paar-kolm inimest, kellel on minu vastu kas mingi isiklik vimm või kes lihtsalt pritsivadki mürki teiste blogides ja foorumites.
      No eks see anonüümne arvas vist et, mu blogil ongi järele jäänud vaid 1-2 lugejat ja et ma nüüd nendega arutlengi omavahel. Aga see on tema arvamus ja ma aksepteerin seda, sest pole mõtet solvuda asja peale, millest ma tean, et see pole tõde.
      Ja see postitus konkreetselt ongi arutlemiseks! Ainult lausmõnitused ei ilmu avalikult, teised arvamused on alati oodatud!

      Kustuta