teisipäev, 20. juuni 2017

Võru-Vastseliina-Võru...ja eile lõpuks koju!

Tere taas üle pika aja ,kallid lugejad! Arvasite, et olen Teid maha jätnud ?:) Oh ei! Ma lihtsalt olin kodust ära ja millegipärast ma ei saa ühestki teisest arvutist oma blogi kirjutamise lehele ligi. Mul koduarvutis see kõigi paroolidega jne salvestatud, ning otse loomulikult ei mäleta ma neid peast. Nii et riskisin mitmel korral vale parooli pannes konto blokeerimisega viimase võimaluseni ja siis loobusin. Ja ega ausalt öeldes väga palju sellist arvutis passimise aega nagu polnudki...

Jõudsin Võrru 15. juunil ja kohe järgmisel päeval oli mul laat. Võru kohalik kord kuus toimuv suvelaat. Varem ma polnud seal kunagi käinud, sest ei hakanud ju ometi selle paari tunni pärast Eesti teise otsa sõitma. Eriti teades, kui vähe rahvast Võrus tavaliselt liigub laatadel. Aga seekord lihtsalt klappis! Ja oli päris keskmine müük isegi! See tuli tegelikult täieliku üllatusena, sest rahvast tõesti oli vaid mõnisada. Ja tundub vist ,et pean hakkama rohkem rõhku panema Swarovski kristallidega kõrvakatele- need on viimasel ajal päris laadahittideks kujunenud. Hind muidugi paneb ka asja paika... Vastseliinas olid rohkem kui kaks korda kallimalt praktiliselt samasugused, kuid hõbedast konksudega, müügil. Minule hõbedast konksudega teha ei meeldi- hõbe on nii pehme materjal, et kui üks pisike vääratus või vale painutus on, nii on see toorik kohe rikutud. Mina jään oma niklivabade materjalide- kirurgiline teras jne- juurde.

Selle suve üks suursündmustest- Vastseliina laat on nüüd siis ka möödas. Kuna kohamaksud on seal täiesti laes, siis ma pole seal kunagi müümas käinud, kuid nii hea ongi vahest lihtsalt mööda laadaplatsi ringi käia, degusteerida erinevaid sööke-jooke, otsida kodukalja mis oleks võimalikult sarnane sellele vanale heale nõuka-aegsele kollase vaadi kaljale. Ja seda muidugi ka osta.. Seekord isegi õnnestus paarist kohas seda õige maitsega leida, kuid vähemalt üks müüs küll kodukalja reklaami all kõige ehtsamat suurtootja kalja. Ja ma muidugi astusin sellesse ämbrisse kolinal sisse ka :D. Täpselt sama sildiga müüs keegi eelnevalt ehtsat kodukalja, gaseerimata ja puha. Ja hiljem teisest kohast vaatasin et sama silt pudelil- ju siis on sama. Alles kui olin ära ostnud ja maitsenud, taipasin et midagi on valesti. Ja vaatan pudeli teisele küljele- suurtootja nimi peal! Ja kell oli selleks ajaks nii palju, et pidime kähku- käisin koos Plikaga- bussi peale jooksma.

Laat oli aga nagu alati super! Kaup loomulikult enam-vähem sama mis kõikjal mujalgi ja söögihinnad kohapeal lihtsalt hullumeelsed. Aga see viimane meid ei huvitanudki, šaslõkki teha saab Võrus koduaias ka. Ja mitu korda odavamalt teadagi... Mina otsisin taga pikka kleiti, mis aga ei oleks see tüüpiline aliexpressi kummidega rinna alt variant. Võite 3 korda arvata ,kas ma leidsin :D Loomulikult mitte! Kõik olid ühe lõikega ja vahe oli vaid mustris, kuigi needki olid enamuses kõik suhteliselt maitsetud minu arust. Lühemat, põlvini kleiti  või veidi pikemat ma aga ei taha, ma leian et mu jalad pole päriliku nahaprobleemi (psoriaas vähesel määral) tõttu just eriti kenad. Ja maksiseelikud-maksikleidid ka sobivad mulle lihtsalt kõige paremini. Aga neid lühemaid kleite oli seal muidu päris kenasid küll... ah, mis ma ikka põen- raha jäi ju ka alles :D Ja ehk trehvab mul veel kunagi nii, nagu paar aastat tagasi, et leidsin just täpselt OMA kleidi kaltsukast 2 euri eest. Ja seda ma kannan veel praegugi hea meelega, kuid ...no tüüpiline naiste teema- tahaks ikka vaheldust.

Laada suurim ahvatlus muidugi oli minu jaoks käsitöötarvikute lett. Neid oli seal koguni kaks. Esimeses olin ma ikka üliandekas- valisin paar toodet euro eest välja ja kavatsesin kaardiga maksta. Müüjal läks terminaali seadistamisega aga veidi aega ja ma panin valitud kauba kuskile leti peale käest ära, et veel ringi vaadata. Ja kui lõpuks sain makse ära teha, siis... no kauba jätsingi sinna leti peale :D Ja muidugi avastasin selle alles tagasi linnas olles... Normaalne!

Teises letis sellist apsakat ei juhtunud, kuid seal ma lihtsalt kulutasin uute ehtetarvikute peale ära suurema osa oma eelmise päeva teenistusest. Nii et säästmisest jällegi ...ainult unistus. Aga no muidugi, materjali on iga asja tootmiseks ka vaja ,nii et mõttetu kulutus see ju ka polnud.

Õhtul muidugi olin ma suht väsinud. Sai ju laadal ikka vähemalt mingi 6-7 kilomeetrit maha kõnnitud. Mängisime natuke Mamma juures kaarte ja siis läksin suht vara magama. Järgmisel päeval pool päeva molutasin niisama, õhtul hakkasime siis Plika, tema elukaaslase ja naabrimehega aias grillima. Täitsa lahe olemine oli...ei mingit läbustamist ega padujoomist, väike õlu ikka käis grilli juurde. Minul küll oli seegi alkoholivaba...

Kuid juba andis tunda, et olen liiga kauaks jäänud kodust ära. Hakkasin tundma puudust üksiolemisest ja vaikselt muutusin närvilisemaks. Aga pidasin seekord siiski üllatavalt hästi vastu, ega pidanud kordagi rahustit võtma. Eile ,enne tagasisõitu käisin ka traditsioonilisel kaltsukaringil Võrus- avastasin ,et kolm poodi on vahepealse poole aastaga jälle kinni pandud- ja veendusin uuesti, et Võru kaltsukates-kirbukates on ikka meeletult ülehinnatud kaup. Ja sellist klassikalist kaltsukat seal enam polegi vist- kõik on Poolast-Hiinast tellitud turukaupa täis poolenisti. Vot see on tegelikult päris imelik, kas siis inimesed tõesti ostavad seda nii massiliselt, et igal pool samu asju müües need poed vastu peavad?!

Nii et paras pettumus oli muidugi see "kaltsukaring "seekord. Tegelikult on see seda juba viimastel aastatel pidevalt, aga ikka on vaja käia vaatamas :D

Koju jõudsin ma alles kell 9 õhtul . Võrust Tallinnasse sõidab ju buss üle nelja tunni! Õnneks trehvas mul linnaliinibussidega väga hästi- ei pidanudki ootama ja bussijaamast Pelgulinna saada umbes poole tunniga, vot see juba oli saavutus! Eriti õhtusel ajal, mil bussigraafikud on küllaltki hõredad..

Nüüd on siis jaanipäev tulemas. Ausalt öeldes ma üldse mingeid plaane ei teegi selleks. 22. juunil esineb mul kodu lähedal üks mu lemmikuid Jüri Homenja, sinna kindlasti püüan minna. Kui muidugi ilm alt ei veaks...

Ja lõpuks ka paar pilti minu reedesest laadast.
Vaiksem hetk suht inimtühjal laadal.
Kliendiga. Kaubaks läheb kolm paari Swarovskitega kõrvakaid.

Ja kommenteerige ka palun! Ootan tagasisidet, millest ma veel võiksin kirjutada ja mida te üldes arvate minu blogist ja elust. Võtsin kommenteerimise piirangud ka maha... ehk on mõni mürgiprits mu luhgejate hulgast ära läinud kah ?

13 kommentaari:

  1. Mind huvitab hoopis see, et milliselt laadalt sind järgmine kord leida võib? Tahaks ka su ehteid osta:) Kas swarovsky kivid on sul kõik ühesuguse kujuga?
    Ja veel üks küsimus - milline on sinu lemmik Tallinna kaltsukas? Olen ise suur kasutatud riiete fänn ja alati valmis uusi kohti avastama.
    Üldiselt kiidan su blogi kuna see on aus ja ehe. Sa tuled oma võimaluste juures hästi toime ja see on kõige olulisem:)
    Edu ka edaspidiseks!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii. Alustan vastamist siis sellest, et järgmine laat, kuhu ma lähen on Võru Folkloorifestivali Käsitöölaat 7-9 juuli.
      Swarovskitega on nii jh, et sealt kust mina saan, ei ole soodsa (ütleme siis pigem normaalse hinnaga) teisekujulisi viimasel ajal saada olnud. Aga iial ei tea...
      Tallinnas on selliseid ehtsaid kaltsukaid ikka väga väheks jäänud. See on viimase aja trend vist, et tehakse neid boksirentidega kirbukaid, aga seda päris ehtsaid kaltsukaid nagu nad algselt olid, on väga vähe. Viimase aja suurim avastus on mul Kopli tänaval Paavli Sendikas ja Madala tänaval Aarete laegas. Need on veel sellised klassikalised ja mõistliku hinnatasemega kohad. Ja mulle endale meeldib käia näiteks Humanas soodusmüügi päevadel , neil seal iga kuu enne uut kaupa tuleb mingi nädal, kus hinnad on 3 eurot ja vähem. Täpne info on lehel http://www.humanae.ee/kaupluste-pakkumised/
      Ja Uuskasutuskeskused on ka lahedad. Pisut nagu kallimad- no minu jaoks on riided 4-5 eurot kallid- aga neil on iga kuu viimased 3 tööpäeva soodukas. Riided 1 euro, lasteriided kuni 50 senti ja muu kõik poole hinnaga.
      Boksisüsteemiga kirbukates on üldjuhul jubedad hinnad.

      Kustuta
    2. Boksisüsteemiga "kaltsukad" ei olegi päris kaltsukad, sest seal müüvad inimesed põhiliselt Aasiast ja mujalt odavalt kokku ostetud kaupu. Kui "Tootsi Taskus", või "Riidekapis" käisid, nägid isegi. Ka mina kasutan oma telllitud asjade müümiseks "Riidekapi" teenust. Nii nahalseks ma pole veel läinud, et müün asju Fb gruppides, või õigemini tellin soovijate raha eest+minu kasum, nagu nad seal teevad. Ma müün ikka neid asju, mis on kohe olemas ja pigem Riidekapis, kui fb-s, sest ei viitsi pakkimise ja saatmisega tegeleda. No vot, nüüd nägid ise, kui kallilt Vastseliina turul käsitööehteid müüakse. Võru Humanas on mõnikord 1€ päevad, aga ma tavaliselt ei väisa Humanat eriti tihti, sest mul on piisavalt riideid. Kas Sa siis enne Võru Folkloorifestivali Tallinnas enam ühelegi laadale ei lähe? Kui ma nüüd tellida saan, siis tee mulle ühed punased Swarovski kõrvakad. ;)

      Kustuta
    3. Hästi. Punased kõrvarõngad saad :) Ja valikus on neid loodetavasti seekord rohkem toone, kui nüüd oli.

      Kustuta
  2. Armas Raili! Jälgin Su blogi huviga. Kirjuta rohkem. Kirjuta igapäevaelust, sellest, kuidas hakkama saad, mida mõtled, millest unistad, kirjuta oma laatadest ja Plikast ja Sidist- mis- ja kesiganes Su elus toimub. Hindan väga Su otsekohesust ja siirust. Sinu blogi on just sellepärast nii omanäoline, et Sa räägid oma eluolust just nii nagu see on ja teed seda julgelt ja vahetult. Loen huviga. Loodan, et Sul läheb hästi, aga ka "viu-viu" perioodid ei pea varjatud olema. Ole nagu oled, Su siirus võlub ja paneb kaasa elama. Suvetuult Sulle tiibadesse, Fööniks!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh ilusate sõnade ja toetuse eest! Eks ma püüan ikka tavaliselt kirjutada paar korda nädalas vähemalt!

      Kustuta
  3. Mul on samad mõtted, mis Maria80 väljendas. Ka mina jälgin su blogi suure huviga just sellepärast, et sa räägid ausalt oma igapäevaelust. Sul, Raili, on ladus kirjastiil, su mõtted ja maailmavaade on huvitavad. See, et su elu on teistsugune kui suurel osal inimestest töö või lapsed ning sellega seotud asjad, teebki sinu blogi omanäoliseks. Huvitav on vaadata teistsuguseid probleeme ja kuidas nendega hakkama saadakse. Sest alati on hea näha, kui tugevad on inimesed, kui hästi nad tegelikult läbi raskuste suudavad läbi murda ka siis kui vahel on pisar silmas. Elan kõigele kaasa. Nii et ükskõik, millest sa kirjutad, seda ka loen huviga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Selline ma olen- siiras, otsekohene ja valehäbita oma eripärade suhtes. Ja oskan võidelda ja võideldes ka naerda läbi pisarate ,saades niimoodi jõudu juurde. Ja lootes siiski kogu aeg, et homme on parem päev!

      Kustuta
  4. Kaltsukatest rääkides, siis käisin täna esimest korda ühes rendikohtadega kirbukas Tallinnas. Väga ilusaid riideid oli ja üldse mitte kallid. Eriti oli muidugi valikut peenikestele. Aga leidsin nt M suuruses Espriti piduliku kleidi 10 eur ja Nikkolo kontorikleidi 6 eur ja ilusa uue h&m pluusi 3 eur.
    Seega Humanaga võrrelda ei saa. Kaup palju parem ja odavam.

    VastaKustuta
  5. Mina aga muretsen, et kas said oma puude tagasi või mis nad sinuga tegid? Pole seda kajastamist siit leidnud ning aegajalt mõtlen ja kiikan jälle siia vaatama et kuidas läheb.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sellest tuleb järgmine postitus! Aga etteruttavalt võin öelda, et kõik läks lõpuks hästi. Kuid milline ajuvabadus seal ilmnes, see on pikem teema.

      Kustuta
  6. Võtsin kommenteerimise piirangud ka maha... ehk on mõni mürgiprits mu luhgejate hulgast ära läinud kah ?
    ------------

    See on muidugi tore, kui lõpuks jõuab kohale, et ka blogija jaoks negatiivsemas toonis ja kriitilised kommentaarid on tegelikult õpetliku alatooniga. Möönan, et saoledniilahejasulonniisupppppperblogi on endale meeldivam lugeda, aga selles pidevas kaasakiitmises puudub lõpuks point ja edasiviiv jõud.
    Päris roppuseid ja/ või ähvardavaid kommentaare nagu polegi näinud. Kriitilist ininat küll, aga teen seda ise ka, sest otsekohesus pole ainult väljavalitute privileeg.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kriitikal ja kriitikal on vahe. Lausmõnitamist stiilis, et "küll sa oled ikka saamatu" ei saa kohe kuidagi objektiivseks kriitikaks nimetada.
      Igal inimesel on oma võimete piir ja kui ma tunnen, et vajan nõuandeid, siis ma neid ka küsin. Aga üks asi, mida vähemalt mina küll vihkan, on pealetükkivus ja igasugused soovitused siis, kui ma ei vaja neid.
      Ja mis on edasiviiv jõud? Kas ma üldse tahangi seda, et mu blogil see oleks? Kui ma seda tahan, küll ma leian selle ka mujalt, kui siinsetest kommentaaridest.

      Kustuta