Ilm on sel suvel ikka põhjalikult nässus, et mitte hullemini öelda! Juba teine müügipäev järjest on mul selle nahka läinud. Mõnes mõttes on mul hea meel, et ma Võrru ei läinud, sest siis oleks ma pidanud kolme päeva jooksul peaaegu 10 tundi bussis istuma, edasi- tagasi+ linnaliinid. Seekord pääsesin ma vaid 4.- eurose kaotuse ja umbes kolme tunni rongisõiduga. Pluss siis ,minu arust küll jube pikk tee, kohvrit vedada raudteejaamast laadaplatsile ning tagasi. Vahepeal sain asjad korraks lahti pakkida, siis tuli jälle padukas. Enamus ajast ma tegelesingi selle paari tunni jooksul asjadele kile peale viskamise ja jälle mahavõtmisega. Ja muidugi, sellise ilmaga olid kohal ainult kõikjale jõudvad pensionärid, keda ei huvitanud muu ,kui vaid mesi või suitsukala.
Ühesõnaga- Paldiski laat oli küll väga hea korralduse ja soodsa kohamaksuga, ning otse kesklinnas. Aga ilm vedas alt.
Sellesama nõmedalt vihmase ilma pärast pole ma sel suvel veel isegi metsa mustikaid korjama jõudnud. Metsmaasikate aeg läks samamoodi mööda. Mulle ei meeldi metsas käia, kui kõik on märg ja porine. Ootan kogu aeg ,et oleks paar-kolm kuiva päeva järjest, et siis oma lemmikpaika- olen seda juba korduvalt maininud- minna. Ega ma oma selja ja viimastel aastatel ka põlveliigeste pärast mingi suurem korilane pole, lihtsalt endale paariks korraks söömiseks. Ma rohkem jalutan niisama, siis jälle korjan pool tunnikest ja siis jälle jalutan jne. Kunagi, paarkümmend aastat tagasi sai mustikaid ka kokkuostu viidud, kuid mina olin ikka samasugune kehv korjaja ning sel ajal kui teistel suur ämber täis oli, vahtisin mina oma kolmeliitrise pange poole- no saaks see ometi täis juba :) Eks selg andis mul ju juba siis kõvasti tunda, trauma oli kuskil 6-7 klassis (lükati istudes trepist alla ja sabakont sai viga, kuid arstile ma ei läinud, kuna arvasin, et lihtne põrutus).
Täna, kui ma pidin hommikul kella 6 ajal tõusma, nagu kiuste ma magada ei saanud. Ärevus, enne laatasid, ei lase mul niikuinii neil õhtutel mitu tundi uinuda, ilma rahustita. Ja no kui ma lõpuks mingi aeg olingi suikma jäänud, kostis läbi kinniste akende "tümps, tümps, tümps-bass" . Teadagi ,"klubi" avati juba õhtul enne öörahu algust, mingi paar tundi oli siis vaiksem (see aeg ,kus ma magama jääda püüdsin) ja kell 00.55 leiti seal, et aitab küll naabritel magamisest. Või kas seal üldse oma ärajoodud ja tont teab millest veel läbiimbunud lapseajudega keegi midagi leida-mõelda suudabki?! Kössitasin siis tujutult voodiserval ja mõtlesin- kas saata rahurikkujatele "külalised helkurvestides"- loll mõte, sest need ei tee ju mitte midagi neile. Minna alla valvuri juurde- aga ma ei teadnud ,kes seal täna öösel olema pidi ja teada on ,et pooltel valvuritel on tegelikult suht savi, mis majas toimub- nemad magavad öösel venekeelse telekprogrammi saatel. Lõpuks avasin ise akna ja hüüdsin "Mitu kruvi teile peas puudu on?!" Otsekohe järgnes vaikus :) Kardavad natuke ka ,kuigi jah ma olen nende arust kindlasti maja kõige vastikum vanamutt :D
Kuid minu habras uni oli rikutud. Kobisin arvutisse vanu videosid vaatama, lootuses et tekib lõpuks silma-kinni-vajumise tunne. Ja niimoodi ma seal siis und ootasingi, kuni lõpuks hakkas päike tõusma ja äratus helises. Nojah, oleks siis veel asjalik päev järgnenud, siis oleks ehk tänane postitus ka natuke sisukam ja rõõmsamas noodis tulnud, aga seekord siis sedamoodi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar