laupäev, 2. september 2017

Haigettegemistest ja õelutsejast kommentaariumis.

Mulle on paaris kommentaaris mõista antud, et ma olen kohati hirmus ebaõiglane. Kuid viis, kuidas seda mulle öeldi, süüdistavas ja norivas toonis, pani mind tegema nii, et neid kommentaare enam ei ole. Kahjuks kustutasin ma tänu neile ära ka ühe asjaliku kommentaari, mis oli ühele minu  minevikus urgitsevale ussikesele vastuseks kirjutatud. See, kes ennast nüüd ära tundis selle vastuskommentaari kirjutajana, sinu kommentaari kustutasin puht kogemata.

Aga ,kui teid nii kangesti huvitab mu minevik, siis võiksite ka seda arvesse võtta, et vahepeal on möödunud palju pikki aastaid. Ning paljud tõed või käitumismallid vms on aja jooksul kardinaalselt muutunud. Jah, isegi minusugune areneb elu käigus... see on mõne jaoks ehk lausa uskumatu! Aga ma pole enam päriselt see inimene kes 11 aastat tagasi, oma raamatut kirjutades. Just seda ju mulle te ette haugutegi.. Ütlete, et ma ei tunnista oma vigu ja et süüdistan vaid teisi mulle traumade tekitamises, mõtlemata, palju ma teistele olen haiget teinud. Teate ,mis ma selle peale ütlen- vaadake korraks peeglisse! Arvate, et olete eksimatud? Arvake uuesti!  Pole võimalik, et leiduks maamunal ÜKSKI inimene, kes pole kunagi mitte kellelegi kasvõi tahtmatult haiget teinud. Keegi pole täiuslik, ka mitte sina kommentaator, kes võtsid mu raamatust ühe, tagantjärele kahetsusväärse, lause ja viskasid seda mulle nina peale.  Kuigi tegelikult jah- ma ei salga, ma mõtlesin tol perioodil tõesti nii ja ei ole kunagi teadupoolest oma vanematega eriti lähedane hingeliselt olnud.

Jah, on vist pagana raske uskuda, et minu elus on alkohol olnud kahjuks küll pidev kaaslane, kuid minu jaoks vastik ja mõttetu kaaslane. Nagu tüütu tuttav, kes helistab iga päev kümme korda päevas ja lihtsalt küsib "mis teed". Kerjasin joodikute jaoks viinaraha... appi, kui nõmedalt võite te ikka arvata inimesest, keda te pole enamuses kunagi kohanud! Ja muide, antud raamatulõigus oli mul sünnipäev! Ah, mis siin selgitada- muidugi ma ostsin külaliste, kes tollel ajal tegelikult oli mulle pereliikmete eest- lisaks toidukraamile ka seda, ilma milleta nende arust sünnipäevalaud oleks mõeldamatu olnud. Jah, kasutasin raha ,mille olin saanud teisel eesmärgil, jah olin üleolev- no mida iganes! Kas tahate öelda ,et olete olnud ise 100% ausad ja kasutanud kergelt saadud raha mitte sellel eesmärgil, milleks küsitud? Lapsena? Teismelisena? Noorena? Ei usu...

Mis puutub haiget tegemisse teistele, siis on mul üks halb iseloomuomadus küll- ma ei suuda unustada ega andestada lõplikult. Ning olen küllaltki kättemaksuhimuline... Nii, et jah- kes mulle on haiget teinud, sellele teen ma sageli kunagi ka tagasi. Aga see on ju tegelikult loomulik- miks üldse peab keegi teisele tegema seda, mida ta ei taha, et talle tehakse!? Ja on veel võimalus, et olen teinud kellelegi haiget ka tahtmatult, lihtsalt on olukorrad nii kujunenud. Lööge mind nüüd risti kohe, eks!

Ma olen tegelikult rahumeelne inimene. Ah ja, te muidugi seda ei usu! Aga ma ei alusta peaaegu mitte kunagi ise tüli ega vaidlust! Jah, ma olen tõe eest alati valmis välja astuma, ma olen alati sõna võtnud siis, kui näen või tunnetan kuskil ülekohut kas enda või antud perioodil mulle tähtsate inimeste suhtes. Või näiteks kirun meelsasti kaasa, kui saali keskele ulatuvas kassajärjekorras keegi sellele tähelepanu juhib..  Ja vihale ajada mind tõesti väga ei tasu-  enamasti on kaks varianti, kas mul tekib paanikahoog ja vajan arstiabi, või- tegelikult on see ka vist mingit moodi paanikahoog- sõiman lihtsalt mind ärritanud inimesed läbi. No olen impulssiivne, mis parata, see on mu isiksusehäire üks osa. .

Selle postitusega tegin ma kindlasti haiget sellele inimesele, kes minu minevikuvigade järgi arvab, et olen samasugune ka nüüd :) Aga kes alustas?

41 kommentaari:

  1. eneseõigustus sellele, et Sa ei suuda end kontrollida? varjud nn haiguse taha? mileks? põhjendus sellele, et keegi tegi miskit pahasti? kui keegi on s.ahunniku keset põrandat toimetanud, siis sa möödudes lisad sellele oma panuse? miskit on nihkes? kas ei tundu?

    inimene muutub, seda kindlasti ja see, kes Sa olid hunnik aastaid tagasi ei pruugi täna enam pädeda, kuigi Su teksti lugedes ei ei saa neist suurtest muutustest aru. pigem kõlab läbi eneseõigustuse ja hoiatusena. kuid Sul puudub vajadus õigustada oma tegusid. enesedistsipliin on Inimeseks olemise alus. andestamine on osa sellest. Kättemaks? Suuna oma energia millelegi kasulikumale. Ruineerid oma haprat olemist.

    tundusid oma eelmistes kirjutistes olevat tugevas arengus. seda postitust lugedes tundub, et need arengud nii märgatavad pole olnud. kui Fööniks tahad olla, siis jäta minevik minevikku. võta sealt enda jaoks positiivne ja liigu edasi. Sa ei saa muuta teisi inimesi, küll aga saad muuta ennast (seda muidugi juhul, kui soovid).

    astu nüüd paar sammu tagasi ja jätka sealt, kus areng tuntav oli. oled igal juhul tubli. tagasilangused on osa protsessist, kuid maha põlvitama ja rusikaid viibutama jääda ei ole mõtet. see ei too miskit, küll aga viib.

    Edu!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga äkki siis saaks vihjet, et kuskohas mu areng oli märgatav ja millal ta toppama jäi? Kui jäi... kuigi eks ebstabiilsus on mu teine nimi tänu "nn haigusele". Jutumärkides seepärast, et ega päris terve inimene ei oleks üle 11 aasta invaliidsusgrupi peal.

      Kustuta
    2. Kirjutad oma postituses ise, et oled kardinaalselt muutunud. Eelnevaid postitusi lugedes tundud olevad sõbralik, lootusrikas ja avatud. Su blogi tonaalsus muutus peale seda, kui need noored lärmi tegema hakkasid või on selles seos Sinu tunnetega selle inimese vastu, kellest paaris postituses oled kirjutanud. St positiivne ja soe Sina on kadumas. Postituste alatoon on muutunud. Ja nii ma lugedes ei saanudki aru, milles see kardinaalne muutus seisnes. Ei osta joodikutele viina? Samas pole ka minu asi. Lihtsalt lugedes löövad välja need loogikavead sõnade ja tegude vahel.

      Su haigus on psüühiline, mitte geneetiline. Ja seda, mida tähendab mittetoimiv psüühika, tean ma suurepäraselt, sest olen läbi elanud nii sügavaid depressioone, posttraumaatilist stressi, kui neid kahte koos. Lisaks need paanikahäired ja meeleolukõikumised jms, mis nende diagnooside juurde kuuluvad. Kuid, see on meelteseisund, mida saab enesedistsipliiniga ohjata ja sellest välja tulla.

      Sestap ma kirjutangi, et ära keskendu minevikule ja kättemaksu ootamisele, vaid mine oma eluga edasi. Kui Sa ei kirjutaks, et tahad seda või toda või minna sinna või tänna, siis ei paistaks Su soov edasi minna välja, kuid kirjutad ju miskit muud. Ka seda, et ootad kedagi oma ellu. Seega on Sul vaja areneda, ehk siis edasi minna. Sinu ellu ei tule midagi uut ennem, kui Sa ise ei muutud. Idamaade vanasõna ütleb, et selleks et kogeda uusi radu, tuleb mõelda uusi mõtteid. Olemasolevana edasi minnes ei tule mitte mingisuguseid muutusi Su elus. Ja pole mitte ühestki postitusest välja lugenud, et sa olemasolevaga üdini rahul oleks.

      Nii et võta end kätte ja hakka oma soovitud elu ise elama. Alusta mõtlemisest ja hingamishajutustest. Käid ju psühholoogi juures ka aeg-ajalt. Küsi teraapiaid või harjutusi, mida teha. See resigneerunud seisund, et vot ma olen nüüd nii haige ja mitte miski enam ei muutu – see on vale. Eriti Sinu seisundi juures. Kui ise ei oska või ei suuda, siis las aitab psühholoog või terapeut. Kibestunud kaasinimesi pole kellelegi vaja, vel vähem endale.

      Edu!

      Kustuta
    3. Tasakaalukunstnik räägib u õiget juttu. Muuda mõtteid. Muuda ka oma blogi pealkirja. Mitte et "Fööniks, kes püüab taas tuhast tõusta", (mis näitab vaid seda, et sa koguaeg püüad, aga püüdmine jääbki vaid püüdmiseks.

      Parem oleks: "Fööniks, kes TÕUSEB tuhast". See oleks KINNITUS iseendale. Alateadvusse sööbiv, tegutsema panev..

      Kustuta
    4. Ei kullakesed, minule sellised -ma ei tea hingamistaktikad ja iseendale kinnitused ei mõju! Pole kunagi mõjunud ja need soovitused ärritavad mind pigem!
      Aga mul on jah millegipärast raske periood. Kui ma sellest päris täpselt isegi aru saaks... Rainer ja majanduslikule olukorrale väga halvasti mõjuv vihmane suvi, mitu kuud ilma psühholoogi või psühhiaatri nõustamiset- järjekorrad!- magamatus ja närvipinge halbade naabrite pärast ja ma ei tea mis veel . Kõik kokku lihtsalt vist...
      Olen ikka samasugune sõbralik, kuid jah, nende vastu, kes pole mulle midagi halba teinud.
      Lootusrikas... jah,hetkel on madalseis

      Kustuta
    5. hingamine on kõige alus. kui inimene on stresssis, siis on hingamine pinnapealsem. sul vaja sisemist lõdvestumist, seega ka sügavamat ja rahulikumat hingamist. puhas anatoomia. iseendaga hästi läbisaamine on teine alus. mitte keegi teine ei ela Su elu. ikka Sina ise.

      suur pilt koosnebki väikestest. ilmselt kogum annabki sellise väljundi. võta paber või puhas fail ja pane kirja kõik see, mis sind ärritab ja siis ükshaaval vaata otsa ja mõtle, mida Sa teisiti teha saad, et parem saaks. vahel on nii, et kui loed, siis selgub, et polegi suurt põhjust. Inimene on selline, millised on ta mõtted ja iseenesest ei toimu miskit. Ka Sinu puhul.

      ja eespool kommenteerijal on õigus, sa ära proovi, vaid tee ära. st Fööniks tõuseb tuhast:) enamus teadvustamata tegusid, mida Sa arvad, et iseenesest toimuvad, tulenevad Su alateadvusest.

      Kustuta
    6. Ei, ei ma ei oska seda! Ma ei ole kunagi osanud lõdvestuda oma 43 eluaasta jooksul ja ei... see soovitus pole mulle.
      Mida ma saan teisiti teha, kui on vihmane suvi ja kehvad müügid? Kui ma põen järjest rohkem oma välimuse pärast? Kui ma ei tunne ennast enam ihaldatava naisena...
      Ei, ma ei mõista seda lähenemist-et hinga ja mõtle positiivselt ning kõik laabub! Ei, palun ole vait ,sest see teeb mulle haiget tegelikult, sest ma tahaksin ehk, et see mõjuks, aga ma ei oska. Ja pole kunagi osanud, ükskõik mis psüholoogilisi harjutusi ma ka pääaks teha- need lihtsalt ei mõju. Olen liiga tugev, kahjuks viltune ja tugev, isiksus.

      Kustuta
    7. Hakkaski pihta. Ei meeldi - kustutan ära! Kogu oma energia muundatakse enesehaletsuseks. Selles siis nähakse oma tugevust?

      Kustuta
    8. jaanalinnuefektiga elavad paljud. aga unustatakse ära, et seal liiva all võib olla betoon. ja mingil põhjusel tundub Railile, et negatiivsuses on küll ebamugav, kuid tema jaoks mugavustsoon. ohvrikäitumine sellistes seisundites on väga levinud. samas puhas enesepettus. öeldes "ei saa" kestendub inimese ajutegevus sellele, et leida põhjuseid, miks ei saa. kui esitada endale küsimus "kuidas saab?", siis on see mõtlemist avardav seisund. teisalt sel teisel teel hakkab väga ebamugav, sest ees on tundmatus ja see tekitag hirmu ning frustratsiooni.... aga...kõik algab endast.

      minu pärast kustuta Pai Raili kõik ära. see ei muuda Sinu olemist kergemaks, vaid lisandub järjekordne kild alateadvusesse, sest alateadvus teab, et see, mida teed, on ennasthävitav, mitte ennastsäästv.

      endiselt - Head Teekonda, kui oled otsustanud muutumisega alustada!

      Kustuta
    9. tegelikult on TasakaaluKunstnikul täiesti õigus. Mõte ''kuidas ma saan...?'' paneb aju tööle ja see ei vaja isegi mingit pingutust. Stopp märgi lööb ette mõte ''Ei saa, ei taha, EI...''. Ka enesesisendusest on teinekord päris palju abi. Jah, ühe korraga ei juhtu midagi, selleks kõigeks kulub aega, ehk isegi kuu või sinu puhul rohkemgi. Lihtsalt ära löö kohe endale plokki ette. Edu uue proovimisel!

      Kustuta
    10. Viimasele- ma olen 43 aastane, sellest üle poole olen olnud kimpus psühhikaga! Kust tuleb arvamus, et ma pole neid sisendamise- hingamise ja ma ei tea mis kõik veel taktikaid proovinud? Kahjuks olen... aga need pole mulle aidanud. Ja ka psühholoogidest on mul klapp olnud vaid kahega- nii et levinumad soovitused ei mõju mulle ja ma vajan teistmoodi lähenemist. Iga inimene on erinev ju...
      Mind aitab realistlik kognitiiv-käitumuslik teraapia, seda aga ükski tavakommentaarija ei tunne, selleks õpitakse aastaid psüholoogiat ja töötatakse sellel alal ja just selle teraapiavormiga eelkõige. Igasugused joogad ja positiivne mõtlemine jms- sellest pole mulle abi olnud mitte kunagi ja selge see ,et enam ma neisse ei usu.

      Kustuta
    11. "Mind aitab realistlik kognitiiv-käitumuslik teraapia"...

      Milles poolest siis seesama kognitiivne-käitumuslik teraapia siinsetest antud soovitustest erinev on? Üldjoontes on see ju sama.

      http://peaasi.ee/kognitiivne-kaitumisteraapia/

      "Kognitiivne käitumisteraapia lähtub arusaamast, et inimest häiriv enesetunne ja käitumine tulenevad elusituatsioonides tekkivatest negatiivsetest mõtetest, tõlgendustest ja tähendustest. Negatiivsete mõtete muster lähtub aga isiklikest hoiakutest ja toimetuleku reeglitest, mis omandatakse elu jooksul."

      Kustuta
    12. No ma ei tea, minu magistrikraadiga psühholoog küll sellist jama ei aja. Võibolla ta räägib lihtsalt arusaadavamas keeles siis...

      Kustuta
    13. Ta räägib sulle seda, mis sulle meeldib kuulda. Tänapäeval võib igastühest saada "magistrikraadiga" psühholoog/terapeut. Paljude jaoks on patsiendid vaid tüütud putukad ja peale tunniajast jututamist võib ristikese kirja panna ning Haigekassast raha küsida.

      Kustuta
    14. See jutt on täielik vale. Isegi lugedes kahte kolme kommentaari tundud negstivistlik üleõpetav ja patroneeriv. Mõistan autorit täiega ja väidan, et targematele inimestele ei mõjugi positiivne mõtlemine ja hingamine. Kui ei tea, ära õpeta. Kui ei küsita ära sekku. Kui mõjud solvavalt, tõmba uttu.

      Kustuta
    15. Liivi Langi "tõmba uttu!" on eriliselt positiivne..:D

      Kustuta
  2. Andestamisega peadki tegelema kui soovid edasi areneda. Su isa tahtis ju sulle head. Kommenteerijateele sa oma kustutamistega küll haiget ei tee, pigem näitad oma nõrkust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Andestada ma võin, aga ei unusta. Ning tegelikult on see üks ja sama minu jaoks. Aga kus on märge, et ma niiväga tahangi edasi areneda? No võibolla tahangi, aga tegelikult ongi nii, et ma arenen edasi mitte enamasti teadlikult, mõeldes et- oh ma hakkan nüüd arenema- vaid see kujunueb kuidagi iseenesest välja. Aga unustamist ma ei oska...
      Kommentaari ma ei kustutanud ju loomulikult selleks, et kommenteerijale haiget teha- miks niisugune mõte üldse. See kommentaar lihtsalt oli solvav minu jaoks.

      Kustuta
    2. aitab. Sa oled oma ohvirolli nii kiindunud, et arutelu võimaluste üle, mis aitaks Sul paremasse olemisse jõuda, on hetkel võimatu. Ehk ühel päeval saad neist silmaklappidest lahti ja siis uuesti lugedes saad aru, mida kirjutasime (juhul, kui ära ei kustuta:).

      soovin kannatlikku ja järjekindlat meelt, kui korra seda muutumisteed oled otsustanud alustada!

      Kustuta
    3. Ma olen praegu üsna hämmeldunud. TasakaaluKunstnik, Sina??? Olen siiani imestanud Su (minu jaoks) isegi et liialdatud mõistmise üle nii mitmeski blogis. Ei hakka neid eraldi välja tooma. Olen arvanud, et austad tegelikult ka blogija õigust OMA blogis kirjutada just seda mida ta tahab ja just nii nagu blogija ise tahab. Mulle isiklikult jääb praegu Su sõnavõtust siin halb tunne. Kuidagi nagu pettusin Sinus. Su viimane kommentaar kõlab aga lihtsalt õelana. Ei suuda uskuda, et Sa tõesti siiralt arvad, et see võiks Railit aidata.

      Raili, Sulle soovin paremaid aegu. Küll nad tulevad.

      Kustuta
    4. Huvitav kui erinevalt mõistetakse postituse sisu. Mina ei näe Tasaaalukunstniku postituses mingit õelust. See ju ongi nii, et kui abi vastu võtta ei taheta, siis öeldaksegi neile otse, et eks istu siis oma mätta otsas. Vägisi ju kedagi aidata ei saa ja väga raske on selliste inimestega ka suhelda, sest neilt võib tulla täiesti ootamatut vastureaktsiooni.
      See ongi õpitud abitus. Hästi õpitud. Elatakse nii enda kui ka teiste haletsusest oma mugavas mullis ning kui kellegi arusaamine asjadest vähegi erineb, siis võivad nad lausa raevu minna. Õpitud abituses ei tehta ise midagi enda paremaks olemise jaoks, oodatakse et keegi teine teeb ja teeb just nii, nagu mullitajale on mugavam ja alati on võimalus süü ajada teiste kaela. Tavaliselt neile ei meeldi ka variant, kui mõni aktiivsem püüab nende olukorda parandada, osutab tähelepanu tehtud vigadele, sest see viib ju neid omast mullist välja ja toimub raevukas vastupuhang a la jäta mind rahule!

      Kustuta
    5. Öelda kergelt autistlike joontega isiksusehäirega inimesele, et ta peab ennast muutma hakkama ja seda vägisi- jah just vägisi, sest kus olen ma kirjutanud, et TAHAN ennast muuta- see on minu arust umbes sama, kui öelda pimedale, et vaata mis värvi on puulehed.
      Nii et ei tasu toppida oma "abi" seal, kus seda ei vajata! Ja ma ei kirjuta blogi mitte selleks, et keegi mulle mingit psühholoogilist enesearendamise jura (jah, see on minu jaoks jura sest ma olen ikka mitukümmend selle teemalist raamatut-artiklit läbi lugenud ja need pole mulle grammigi aidanud) peaks hakkama pähe määrima. Ma kirjutan just selleks, et näidata- kõik ei ole võrdsed. Rikkad, ilusad, edukad... Ja et tegelikult peaks olema ka minusugustel õigus inimväärsele elule ning olla õnnelik!

      Kustuta
    6. Kui sa otsid oma õnne väljaspoolt, siis sa jäädki otsima. Isegi siis, kui seesama "inimväärne elu" koosneks priskest pangakontost.

      Kustuta
    7. siin ongi tõde: ma ei taha end muuta. ja pime teab niigi, mis värvi tema jaoks maailm on. Raili, tegelikult eeldasin ma valesti. palun vabandust. ma eeldasin, et Sind ei rahulda see olemine, milles oled. pakkusin vaid võimalikke lahendusi, millel pole esoteerikaga mingit seost. need soovitused andis mulle kunagi kliiniline psühholoog (kes on doktorikraadiga, vist isegi kahega, kui ma õigesti mäletan).

      ja kui Sa enesearendamist "juraks" pead, siis on kurb. väga. autistlike joontega isiksusehäired on diagnoos, milles on arenguga tegelemine täiesti soovitatud (http://peaasi.ee/autismispektri-haired/).

      ja mis võrdusesse puutub, siis pole mõtet võrrelda. isiksused on erinevad ja nende võimekused on erinevad. oluline on, et inimene oma valikute ja võimaluste piires rahulik on, ehk siis see, mida ise kirjutad, et ka Sina pead suutma elada inimväärselt ja olema õnnelik. ma pakkusin võimalikke lahendusi, mitte ei ilkunud ega solvanud. ammugi mitte halvustanud. luban, et ma siia enam kunagi ühtegi kommentaari ei lisa.

      tõesti, soovin vaid parimat!

      Kustuta
    8. Hästi, ma ei ole solvunud nüüd, sest Sa selgitasid lahti, miks Sa arvasid, et ma vajan neid soovitusi. Kuid loe mu uut postitust ja saad täpselt sellesama vastuse :)
      Eks ma arenguga ikka natuke tegelen ,aga lihtsalt omamoodi ja keskendun siiski sellele ,mis mulle kõige olulisem on- toimetulek.

      Kustuta
  3. " Kuigi tegelikult jah- ma ei salga, ma mõtlesin tol perioodil tõesti nii ja ei ole kunagi teadupoolest oma vanematega eriti lähedane hingeliselt olnud."

    No oma lapsega pole sa ka just väga soojades suhetes olnud, andsid ta lausa ära, sest... jälle oli mingi muu must jõud selle põhjuseks? Mida iganes vanematega juhtus, lapsest loobumine on minu silmis üks inetumaid tegusid üldse.

    Ma ei usu, et keegi sulle NIMME haiget teha tahab. Kui sina nimetad oma vinguvaid postitusi kriitikaks, siis miks kommenteerijad sind kritiseerida ei või? Sellest on ka Perekoolis teema https://foorum.perekool.ee/teema/blogikommentaarid-ainult-kiitvad-lastakse-labi/ ja seal on sind lausa nimepidi nimetatud. Tohib ainult roosamannat kirjutada, aga nii, kui midai ei meeldi, siis kustutad ja mängid suurt kannatajat.
    Ma tean, et oma vigu on raske tunnistada ja ennast kõrvalt keeruline jälgida. Usu siis ometi, kui sulle öeldakse, et sa vingud ja virised liiga palju. LIIGA PALJU! Sa ei ole ainus puudega inimene ühiskonnas, kusjuures sul on käed-jalad ja terve mõistus täiesti olemas. Lihtsalt õpitud abitus ja pidev "haiguste" taha pugemine.
    Töötan erivajadustega lastega: minu hoole all on laps, kelle kodus kasvab veel kaks puudega last, kokku siis kolm puudega last (milline julgus vanemate poolt esimesele-teisele lisa saada, aga see on hoopis muu jutt!). Imetlen nende vanemate jõudu selle koormaga igapäevaselt toime tulla, sest diagnoosid ei ole kerged, üks laps ei saa ka kunagi asjadest aru saama hakata.
    Sellistel vanematel oleks õigus vinguda, aga nad ei tee seda, sest teavad - ega siis midagi muutu. Sinu puhul on alaline õigustus - ma ei tee seda, mis mulle ei meeldi jne. Aga palun, siis siplegi kehvikuna, aga ära tule ründama neid, kes sellele tähelepanu juhivad.

    Sa ei ole rumal naine, aga miskipärast teed ennast palju tobedamaks, kui oled. Miks? Need joodikmehed, kelle sa oma voodist soojendama võtad, on ju kõik sinu oma valik. Sitt valik, aga kui sulle seda öelda, siis hakkab hala "aga minusugune (see pidev enda madaldamine on veel eriti tobe!) tahab ka kaissu".
    Süüa teha ei viitsi ja ei taha. Ostan kallist poekraami, sest "vaene võib ka endale midagi (sic!) vahel lubada".
    Tööle ei lähe, sest ükski pakutav pole piisavalt mugav, et seal käia.
    Jne.
    Pea kõik su postitused sisaldavad vingumist, aga enda aitamiseks ei tee sa midagi. Vot selle pärast vastatakse sulle samaga, st. keeles, mida sa peaksid mõistma ja viisil, mis on sulle endale omane, aga siis saad sina kohe haiget ja hakkad usinasti kustutama. Näed sa sel pea liiva alla peitmisel pointi? Ega arvamus sinust ju ei muutu, kui sa ise sõbralikumalt ja optimistlikumalt kaasinimestesse ei suhtu. Ma ei tea, vbl IRL oled sa väga tore inimene, paraku neti vahendusel jääb sinust küll hoopis teine mulje. Ja jätkuvalt - see kustutamine/ peitmine on niiiiii lapsik! Väidad end otsekohene olevat, aga ise seda ei talu?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aa, sina oledki siis see Perekooli Kägu, kes vanu teemasid igalt poolt üles otsib, et ikka saaks "läbi lillede" midagi sapist öelda!

      Kustuta
    2. Mul on hea mälu lihtsalt. Kusjuures, kui oleksingi "see kägu", siis mis on vana teema ediletõstmises halba? Kas antud teema kirjutab sinu kohta valet? Sa ju kustutad endale mittesobivad kommentaarid ära. Nagu Stalin - pole inimest, pole probleemi.
      Perekoolis veedan muidugi vahel aega. Kuidas see kommentaar asjasse puutub? Jälle süüdistad kedagi?
      Mida ma siis valesti ütlesin, paranda mind!

      Kustuta
    3. Vale on see, et sa tuled minu virtuaalsesse ruumi mind halvustama! Tegele oma asjadega ja kui sul on igav siis otsi endale elu!

      Kustuta
    4. Kuidas sind halvustati? Kiidsd ennast, et oled otsekohene. Mõni siin on veel. Ütlengi otse, et oled suurema osa ajast põhjendamatu vinguja ja et minu hinnangul on 85% sinu hädadest sul kahe kõrva vahel kinni. Sina nimetad oma vingu kriitikaks ja sulle on see lubatud. No ma siis ka kõigest kritiseerin!
      See sinu virtuaalne ruum käik nupulevajutusest lukku: ära lase kedagi siia, siis ei saa keegi sulle "haiget" ka teha. Aga me juba oleme kogenud, et sinu üks meelisolek on ohvriroll: seda ei saa tunda, kui keegi blogis "sappi ei pritsiks".
      Ja veel kord - see oli siis nüüd kriitika, eks. Sama jura, mis sullegi lubatud (küll Toidupanga, küll annetajate aadressil).

      Kustuta
  4. mis minuga on? see ei olnud õel kommentaar ja kuidagi ei näidanud nn näpuga. ka ei olnud see halva või negatiivse alatooniga. lihtsalt sain aru, et ei ole praeguses faasis mõtet jätkata nende soovitustega (ei ole ilmselt õige sõna) või mõtetega, mis aitaksid sellest etapist välja tulla. kui inimene ikka vastab kõigele pakutule EI, siis tulebki ära lõpetada. ju siis pole õige aeg. me kuuleme ja näeme seda, milleks valmis oleme. see ei olnud kuidagi halvustavalt kirjutatud. nii on. sestap ma kirjutasingi, et ehk ühel päeval kui see teadmine saabub, siis on mõtted, mis aitaksid edasi liikuda, siin kirjas. kui inimene avalikus blogis kirjutab, siis saab eeldada, et ta soovib reaktsioone. solvavaid kommentaare hoida pole mõtet, kuid arutlemise (ja mitte hinnangute) mõttes komme ära kustutada...see näitab, et inimene tunnistab, kuid eitab ning seetõttu valus ongi. see töö endaga, mida vaja teha on, ei olegi lihtne, kuid kui sellega ei tegeleta, siis aina valusamaks muutub. puhas oma kogemus räägib.

    kui Inimene mitte midagi ei muuda oma elus, mis talle haiget ja valu teeb, siis ei tule ka mingeid sisemisi ja sellest tulenevalt ka väliseid muutusi. ei saagi tulla. ikka jäävad teised inimesed sama nõmedaks. kui välist muutust soovid, siis tuleb alustada enda seest.

    tõde ei saa kunagi solvav olla. haigettegev jah, kuid ei ole solvav.

    head Teed sel rajal. Iga samm toob ka palju head.

    VastaKustuta
  5. Kuule TasakaaluKunstnik, mis sul viga on? Kas sa oled mingi psühhopolitseinik või inimhingede insener? Millest tuleneb, millel baseerub sinu niisugune ülim enesekindlus ja kõrge posti otsast teisele elu õpetamine? Ah et nii kohe ongi, nagu sina ütled, ja teine inimene peaks omaenda mõistuse ja intuitsiooni välja lülitama, pea kuulekalt norgu laskma ja vaikselt sosistama: "Just nii, proua, täidan käsku, proua"...
    Kohutavalt ebameeldiv on niisugust kategoorilist köögipsühholoogiavada lugeda, tekst muudkui ketrab ja ketrab ja kogu aeg ebaviisakamaks läheb. Kas sa annad endale aru, kui matslik on sinu käitumine - sa tuled teise inimese virtuaalsesse koju ja paiskad blogiomanikule (kes kirjutab oma nime all, st on tuvastatav isik!) näkku omaenda tõekspidamisi, arvamusi ja õpetusi, mida pole sinult palutud. Ning seda kõike väljakannatamatult deklaratiivses vormis - sul ei ole hetkekski kahtlust, et sina tead täpselt, kuidas teised inimesed istuma ja astuma peavad. Kõige lõpus siis tulevad mingid ülisilmakrjalikud "soovid", mis tegelikult on lihtsalt veelkordne vägivaldne omaenese isiku pealesurumise kinnitamine.
    Isegi professionaalne psühhoterapeut ei ütle kunagi inimesele: tee nii, see on õige, siis hakkab sul hästi minema... või: sa oled selline-ja selline, kõik on sul niimoodi sellepärast et sa... Kust sina tead, kuidas on olla tema nahas? Kas sul on professionaalne pädevus inimesele käitumuslikke ettekirjutusi teha? (Ilmselt mitte, sest proff niisugust asja iial ei teeks). Kas sa ise leiad, et oled vigadeta, et sul on õigus teiste suunas esimesi, teisi ja kolmekümnendaid kive loopida? Su kivirahe ei lõpegi ära!
    Kindlasti pole Raili mingi vigadeta ingel taevas, tal on kahtlemata oma jagu lollusi ja vigu tehtud - nagu ka absoluutselt igaühel meist. Kuid ma ei suuda kuidagi aru saada, kust võtab üks inimene jultumuse karata netis kellelgi teisele kraesse ja lihtsalt kukkuda teda materdama, halvemini või paremini varjatult. Ausalt öeldes võiks minu arvates need postitused kustutada, sest mitte kellelgi pole õigust tulla teise inimese territooriumile teda lihtsalt mõnitama ja paika panema. Midagi positiivset ega konstruktiivset neis tekstides küll polnud, ainult üleolek ja ärapanemine.
    Tsiteerides klassikuid: vastik, vastik, vastik...

    VastaKustuta
  6. Tasakaalukunstnik on lihtsalt vaimselt tugevam. Paljud aga armastavad klassikute stiilis sussu-nunnutamist "oh-issand-kas-tõesti-jummel-kohutav-jne", mida nad nimetavad positiivsuseks ja kõik mis on sellest sussutamisest veidigi erinev, nimetavad nad negatiivsuseks.

    VastaKustuta
  7. Ma leian ka, et Tasakaalukunstnik on väga õige ütlemisega. Paraku pole tõesti sigade ette pärlite pildumine väga produktiivne tegevus. See inimene lihtsalt ei viitsi ennast muuta, sellest ka see lõpmatu kibestumus. Lui see aur, mis heade soovituste mahslaitmiseks ja vabanduste väljamõtlemiseks kas või jalutamisse investeerida, oleks füüsilised ja vaimsed tulemused juba õige ruttu nähtavad. Aga me tee vist kõik juba, mis SELLE soovituse vastuseks võib tulla...

    VastaKustuta
  8. Raili, Saoled ju veel noor naine. Ma ei saa aru, miks sa enda elu raiskad enda üle haletsemisele ja oma olukorra halvemaks tegemisele. Tead, ka nö. tervetel inimestel on väga palju raskeid perioode aga inimene korjab enda kokku, kas siis ravimite või enesesisenduse näol ja läheb edasi. Ma pean iga päev vähemalt tunni tegema spetsiaalseid füsioteraapia harjutusi, et suuta valudeta liikuda ja normaalne olla. Ma pean seda enesest mõistetavaks, käin küll juba kuuekümnendaid aga kuna võimlen viimased kakskümmend aastat pidevalt, ei pea seljavalude käes kannatama ja suudan füüsiliselt kõike teha. Võlusõnaks on pilates. Lisaks füüsisele mõjub see ka vaimule

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei soovi pilatest, ei soovi joogat! Aiotäh pakkumast, aga mul on hoopis teised põhjused blogimiseks, kui mu hingeseisund. Ma olen see, kes olen ja muutun siis ,kui tahan.
      Loe mu järgmist postitust, saad teada, mida ma tuhast tõusmiseks pean ja mis mulle elu kõige olulisem on!

      Kustuta
    2. Teised põhjused on tal jah, sest see blogi on ehitatud ju vaid annetuse korjamiseks, kas saate juba aru?

      Kustuta
    3. Ei soovi pilatest, ei soovi joogat! Annetusi soovin !!

      Kustuta
  9. Mina olen kõige sellega nõus, millest tasakaalukunstnik kirjutab. Ka minul on raske korduv depressioon ja mul on väga halb silmanägemine. Ka mina olen samas seisuses nagu Railigi, aga et 50 eurotki kuus lisa teenida, mida maast niisama ei leia, käin ma tööl Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses. Ma olen hakanud ise selleks vaeva nägema, et kodust välja minna ja teistega suhelda ja mitte kerjata. Ka mina olen eelnevalt isegi perekoolis halanud muumi_mamma nime all, aga nüüd on kõik hoopis teistmoodi. Ma sain oma lapsed tagasi ja mul on aastane lapselaps ja mul oli 24 august silmaoperatsioon, mis muutis mu nägemist ainult niipalju, et ma ei pea enam tugevaid prille kandma, sest kunstlääts pandi vasakusse silma. Minu ellu on leidnud tee minust hooliv ja mind armastav meesterahvas ja ma ei tunne isegi sellise välimusega nagu ma olen, et parim enne on möödas, kuigi ma saan juba 47. Lisaks raskele korduvale depressioonile on mul ka ebastabiilne isiksushäire ja jaanuaris olin ma 32 päeva haiglas, sest oli raskem periood ja neid musti päevi on palju, aga ikkagi ma nimetaksin ennast rohkem tuhast tõusnuna, kuna ma teen ikkagi nüüd ise kõik selleks. Ma ei saa, ma ei oska, ma ei taha, ma ei taha ka kellegi nõuandeid ega soovitusi, need ei kuulu enam minu igapäevaellu. Mina ei mõtle nii, et kui ma saan käsunduslepinguga sellise väikese palga, et oiii, siis ma ju ei saa toimetulekutoetust. Minu jaoks on prioriteet, et ma ei ole kodus istuv õelusest roheliseks läinud potiperenaine. Ma kordan veel, meie seisund on üks, aga tahtmine loeb ja ma olen ka sellega nõus, näiteks kui lähed endast välja, aitavad hingamisharjutused. Ka mina pole osanud neid harjutusi oma elus rakendada ja sellepärast 32 päeva haiglas istusingi, aga ma ei laida ka teiste nõuandeid maha.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tore, et sul hästi läheb, muumimamma!
      Aga eks ongi, et inimesed on erinevad ja kõigile ühed asjad ei sobigi. See siis neid "hingamistaktikaid" jms silmas pidades.
      Ka mina ju ei istu toas ainult... MIna saan oma laatadega umbes 100 eurot kuus, ning isegi talvel on mõni kirbukas ikka kuskil. Kaitstud tööd ,seda on pakutud mullegi, aga jõudsime koos pakkujaga järeldusele, et mulle pole see kasulik- stabiilsem sissetulek küll kui laadad, aga samas oluliselt väiksem ja töö ega keskkond ei sobiks mulle ka nii hästi nagu klientidega suhtlemine paar korda kuus.
      Mul pole suhtlemisvaegust ja ma ei nimeta end üldse kodus istujaks- kui vaja või kui tahan siis ma liigun väljas probleemideta.
      Ja mis puutb kerjamisse, siis olen ma selle selgitamisest juba väsinud! Ennem korjan kasvõi taarat, aga abi ma ei küsi! Ma loodan, et ma ei pea seda kunagi tegema!!!

      Kustuta