neljapäev, 5. oktoober 2017

Elu läheb edasi !

Neil, kes ütlevad ,et olen kibestunud ja egoistlik võib isegi õigus olla! Aga mis siis, see olen mina ,see on minu elu ja ma ei peagi kõigile meeldima! Just niimoodi alustan ma tänast postitust sellepärast, et ma ei peatu eriti eelmise nädala sündmustel. Ütleks ehk nii, et kõik juhtus küll äkki, aga samas keegi ju pole igavene. Ning sujus kõik nii nagu sujuma pidi. Kui hakata mõtlema, siis olid need paar nädalat ikka ühed pikimad nädalad küll, tagantjärele mõeldes. Ehk siis just seetõttu, et nii palju mahtus neisse. Emotsionaalselt- no ma ei peatu sellel, sest ma ei saa ise ka endast aru, mida ma tegelikult tunnen. On raske, aga on olnud ka raskemaid üleelamisi... Ja ma olen toime tulnud kenasti.

Stress ja lein jms võib vist vahel ka avalduda rohkem kehaliste sümptomitena.Mina, kes ma tavaliselt ei jää viirushaigustesse, suutsin Võrus endale selle ikka külge haakida. Ja siiamaani käib köha parasjagu närvidele. Ja väsinud olen, meeletult kaua olen hakanud magama hommikuti peale Võrust tulekut- ei tea ,kas sellel on ka mingi seos. Või on see tingitud lihtsalt hallidest ilmadest ja sügismasendus hakkab tasahilju ligi hiilima?

Jah, see jube sügis! Sel aastal mõtlen ma päris hirmuga selle peale, et laadahooaeg oli niru ja sissetulekud kesised, aga hinnad on märkamatult pea kõigis valdkondades tõusnud. Kujutate pilti- mu lemmikleib, mis veel paar päeva varem maksis 79 senti, oli üleöö tõusnud 99 sendi peale! Mida hekki ,eks?! Aga nagu ikka- ma ei oska toidu arvelt kompromisse teha ja söön seda, mida ma tean, et on hea. Õnneks on kategoorias "peenleivad" veel ka endiste hindadega tooteid olemas... kauaks muidugi :) Rukkileiba ma ei söö eriti,sest see tekitab mul kõrvetisi, teraleivad... sorri, aga mulle tunduvad nad kuivad ja maitsetud nagu saepuru : Subjektiivne hinnang muidugi.

Käisin eile üle hulga aja taas psühhiaatri juures. Tegelikult vist selle spetsialisti vahetuse peale võiks küll mõtlema hakata vaikselt.. Mulle ei meeldi see, et tema niigi pooletunnisest vastuvõtuajast läheb pidevalt alguses ligi 10 minutit ootamise peale, mil ta mind üldse kutsub. Ja siis ülejäänud aeg on niivõrd lühike, eriti kui tema vastuvõtule on järjekorrad mitu kuud. Psühholoog aga jääb endiseks kindlasti, sest kuigi me vahel ka vaidleme natuke ja mõnikord tema kabinetist välja astudes muigan põlglikult tema soovituste üle, siis tegelikult on tal enamuse ajast alati õigus ja ma saan sellest mõnikord aru alles lihtsalt hiljem. Ja tal on oskus oma arvamusi mulle niimoodi selgitada, et ma ei saa tavaliselt hiljem ise ka aru, et ma mitte ei tegutse omaenda mõtete, vaid KE soovituste järgi. Uskumatu aga tõsi- ma ikka vahest võtan soovitusi kuulda ka! Isegi, kui ma esmapilgul tahaks neile soovitajatele ühte teatavat sõrme näidata :D

Täna käis Sid linnas. Oli algul tulles täitsa kaine isegi. Siis käis korra asju ajamas-pangas ja poes vist- ja tuli tagasi liitrise siidriga. Nujah... Ta ei jäänud kauaks, pidi oma järjekordsele haltuurale minema õhtupoole. Ja ma siis ei tea ,kas ta sinna ka jõudis, igatahes oli ta õhtul helistades juba päris "oma loomulikus olekus" :)

Homme loodan kohtuda Raineriga. Einoh, kahel rindel ikka päris lahe olla, eks :D Tegelikult ongi selles asja tragikoomiline külg, et ma ei taha mingit tõsist love-stroryt, aga ma tahan samas, et mul keegi oleks. Ja tunded on mul küll vaid ühe vastu, aga isegi temaga ma ei näe seda "päris" ühist tulevikku. Ning teine, kellel arvatavasti on minu suhtes tunded (niipalju kui alkohoolist läbiimbunud inimesel neid olla saabki)  jätab mind just tänu oma elustiilile ükskõikseks, aga ma ei oska talle ka lõplikult "ei " öelda. Kusjuures- intiimsuhteid pole mul kummagagi, jajah, ka Sidiga enam juba ammu mitte. Noh, saite nüüd siis teada ka midagi väga isiklikku, millest enamus blogijaid vabalt kirjutavad, aga mina "vanakooli" inuimesena pigem väldi seda teemat. Ning tõin selle praegu välja vaid selleks, et keegi ei saaks mind l... tähega algavaks naisetüübiks nimetada.


20 kommentaari:

  1. Minu kaastunne sulle. Aga postitusel oli väga hea pealkiri. Nii ongi, elu läheb edasi, isegi kui algul see tundub nii ebareaalne. Peab minema, sest muidu lõppeks ju elu maa peal ühe põlvkonnaga. Kuidagi me peame oskama kaotustega edasi elada.
    Palju magamine on kindlasti stressi tagajärg. Magamine ongi üks kõige paremaid stressi üleelamise vahendeid - sul veab, et see loomulik kaitse sul töötab. Kuula selles osas oma keha ja maga südametunnistusepiinadeta.
    Maailma paikaminemine võib sul veel kaua aega võtta, eriti kuna lahkumine, nagu aru sain, oli natuke ootamatu.
    Sa tuled toime, kindlasti. Lein võib veel välja lüüa nt ootamatute nutuhoogudena vms, aga ka see on täitsa loomulik. Pead ei ole sa kaotanud ja enam ilmselt ei kaota ka. Luba endale leina kui see tuleb, aga paraku tuleb lihtsalt leppida, et nüüd on asjad niimoodi, teistmoodi.

    VastaKustuta
  2. Kui oled vaba inimene ja sul on nö. enam-vähem kindel suhe, siis miks peaks sind keegi litsiks nimetama? Aga kui sellest juba mõtled, siis järelikult ise ennast sellena tunned? Mina pean ulualuse eest mingite jorsside magatamist litsinduseks, aga kuna sa sellega enam ei tegele, siis lase või saja mehega ringi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No minevik oli minevik ja oleks ma seda teed vabatahtlikult valinud siis, siis jh, oleks võinud mind selleks nimetada. Kes tahtis, nimetas ka. Aga sellel pikemalt ei peatuks..
      No kahe mehega samaaegselt intiimsuhe oleks minu kriteeriumite järgi kindlasti natuke litsakas. Aga kuna hetkel on kaks lihtsalt suhet, siis jah, ma küll natuke tunnen ebakindlust teiste reaktsiooni ees, aga see on mulle maast-madalast selgeks tehtud ja hinge jäänud "kiiks"

      Kustuta
    2. Vabatahtlikult ss ju valisidki lihtsama tee: olla kasutatav toanurga eest. Oleksid pigem õppinud, harinud ja ülestöötanud end, poleks nii rõvedaid (vabandust!) otsuseid pidanud tegema.

      Minu jaoks oleks aus litsindus meeste suhtes siiram: praegusel juhul kumbki ei tea, et neid tegelikult petetakse (jajah, saad aru küll, et petmine ei pea ainult füüsiline olema) ja minu meelest on see alatu. Naispool on egoist: tahab, et TEMAL oleks hea ja "oleks keegi". Aga need inimesed, kes sinuga siirad on? Kes sind rasketel aegadel lohutanud on (oled sest ise siin rääkinud)? Kas on kena neid sedasi tüssata? Sulle oleks heaks õppetunniks mõlemast ilma jääda, siis ehk oskaksid teiste tundeid ka hinnata. Mis on see, mis takistab sul ühele või teisele öelda, mis mängu sa mängid?

      Kustuta
    3. Küsin- kui sa elaksid tänaval, kes sind võtaks tööle ? Mina vähemalt sain aeg-ajalt siiski ka tööl käia.
      Mis puutub õppimisse- tead, see esiteks oli aeg, mil õppimisele väga suurt rõhku ei pandud. Ja teiseks mul jooksevad veel siiamaani hirmujudinad üle selja, kui jutt on õppimisest ja hariduse omandamisest. Seega
      Kuidas sa küll aru ei saa, et ega ma vabatahtlikult ei jooksnud kodust ära mingi hetkemeeleolu põhjal, vaid mulle tehti seal olemine pikema aja jooksul nii vastumeelseks ja anti selgelt mõista, et ma olen üleliigne.
      Kusjuures nii Sid kui Rainer on teineteise olemasolust teadlikud. Rainer on kas ükskõikne või siis enda tähtsuses minu elus täiesti kindel, Sid ...tema on veidi armukade, aga samas oleks see talle ka ülihea motivatsioon oma alkoholiprobleemiga midagi ette võtta.

      Kustuta
    4. Nojah... jälle vabandused. Aga nüüd? Sa pole nii vana, et midagi omandada, et seeläbi enda toimetulemist parandada. Aga ma tean juba ette, mis vabandus sellele tuleb... Nii et las jääb!

      Kustuta
    5. Tänaval pole sa kunagi elanud ega elama pidanud. Või eksin, sest selline mulje on sinu blogist jäänud? See tundub olevat pigem ikka teismelise mäss ja rahulolematus. Ehk üritasid vanemad sind ära hellitada ja siis mõistsid, et on liiale läinud ja tõmbusid natuke tagasi. Hakkasid sind keelama ja see sulle ei meeldinud või hakkasid varakult poistega semmima kuigi vanemad oleksid parema meelega sind õppimas ja elus hakkama saamas tahtnud näha.
      Oli kuidas oli, nüüd ei ole sul kumbagi vanemat ja loodan, et kunagi mõistad neid ega räägi enam halba. Puhaku nad rahus!

      Kustuta
    6. Eksid jah. Oleksin küll pidanud tänaval elama. Elanud seal ma jah pole, sest olen haaranud kinni võimalusest saada endale katus pea kohale, ükskõik mis hinnaga siis. Ja kuna mul raha polnud, et korterit üürida..
      Varakult poistega semmima? No ma ei tea, esimene "silmarõõm" oli mul 15 aastaselt, esimene intiimsuhe 17 aastaselt. Vist polnud liiga vara...

      Kustuta
  3. Mis lein? Kui juba blogi kirjutada, siis miks selline mõistukõnelemine? Keda leinatakse?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See pole mõistukirjutamine, facebookis olevatele lugejatele oli see juba kohe teada. Mul suri paar nädalat tagasi ema.

      Kustuta
    2. Aaaa..ok, siis kaastunne.

      Kustuta
  4. Miks sa jälle kommentaare kustutad?

    VastaKustuta
  5. Hmm... viimasel ajal nagu oma teada pole küll kustutanud. Kuigi isegi siin teemas paar negatiivset suhtumist on.
    Aga tuletan meelde- kustutan vaid konkreetselt minu isikut solvavaid kommentaare, mille autorid peavad mingil põhjusel minu vastu subjektiivset vimma.

    VastaKustuta
  6. Tõde ei ole kunagi solvav. Kuj sa selle enda jaoks solvavaks mõtled, siis on muidugi iseasi.
    Poleks uskunud, et sa kah niisugune lumehelbeke oled. Muidu juttude järgi võis välja lugeda su enda kiitlemistest, et oled kangesti otsekohene, mis eeldab kõvasti julgust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Küsimus sulle- miks sa seda blogi üldse loed? Mis ma sulle teinud olen?

      Kustuta
    2. Miks ma lugeda ei või? Bloki siis blogi ära, ainult iseendale nagu paljud teevad, kah nüüd asi!

      Kustuta
    3. Miks sa loed, kui ainult halvustada tahad! ? Näha ju, et sulle need teemad ei paku huvi... ja sa ei püüagi mõista, vaid lahmid lihtsalt. Mina küll ei loeks seda ,mis mind ei huvitaks.
      Päris huvitav oleks juba teada, kes see on, kes mind niimoodi vihkab ja alandada tahab igal võimalusel?! Aga oma nime alt selle tegmiseks kindlasti julgust ei jätku...

      Kustuta
    4. Millega sind alandatakse? Paraku pead iga endale mittemeeldivat vastust/ soovitust rünnakuks ja solvamiseks mõtlemata veidi, kas see nii ikka on. Nii on tõesti raske ilmas elada.

      Kustuta
  7. Kiireim ja lihtsaim viis endise väljavalitu, naise või abikaasa viivituseta 12 tunni jooksul tagasi saada. Nad armastame ja austame teid Dr Sacre, ta on suurepärane loitsujuht, ta tõi tagasi mu endise kallima, kes minust lahku läks 8 kuud tagasi, nüüd armastame ja austame üksteist üle kõige maailmas, võtke ühendust dr Sacre'iga e-posti aadressil sacretempleofpower@gmail.com või WhatsApp või helistage talle numbril +2349076034359, kui igatsete oma väljavalitu

    Andrea Martin

    VastaKustuta