teisipäev, 17. oktoober 2017

Rahast ja vaese kohta ebatavalisest toitumisest! Kaalujälgijatel paluks mitte lugeda!

See postitus tuleb nüüd ühe kommentaatori idee põhjal, kes tunnistas,et ka tema on üks neist naistest, kes kokkamise asemel teeks ükskõik mida muud :) Ning imestas kuidas ma tulen oma võimaluste juures niimoodi toime, et söön enamasti valmistoitu või-tooteid. Kui nii mõtlema hakata ,siis ega see päris tavaline olukord pole jah. Ning kindlasti hakkan ma nüüd saama virtuaalselt piki pead ja jalgu, et olen paks ja et selline toitumine panebki mu tervise tuksi jne. Aga siinkohal mainin kohe ära kaks asja.

 Esiteks- ülekaal tekkis mul 11 aastat tagasi, kui mul oli esimene üldnarkoosis operatsioon ning mingi asi pani sealjuures mu ainevahetusele põntsu. Mina, kes ma olin kogu aeg olnud normaalkaalus ,kaalukõikumine nii 2-3 kilo piires, võtsin järsku paari nädalaga üle 10 kilo juurde!  Ja kusjuures ma ei saanud peale oppi eriti süüa ega midagi...

Teiseks järgneva 10 aastaga on mu kaal põhiliselt samaks jäänud, kõikumised 5 kilo ringis ning vähem. Hetkel olen ma oma kõrgkaalus, kuid juba hakkan leidma, et mõned väiksemad riidedki mahuvad selga. Nii et ma ei saaks küll väita, et minu ülekaal sõltuks vaid toidust ja vähesest liikumisest, sest olen samamoodi söönud .. jah, võimalusel kogu elu. Minu toitumisharjumused pole muutunud, aeg-ajalt lihtsalt eelistan ühte tootegruppi teisele.

Rääkides oma toitumisest, siis kaks põhilist komponenti on piima- ja jahutooted. Jah, minestage nüüd, aga magusad saiad- eriti Juubelisai- ning saiakesed .Viimaste suhtes olen ülivaliv- aga samas hinnaklass neil kõiil suht sama- mulle ei maitse pärmi-lehttaignast saiakesed ja pirukad, kuid enamik tootjaid just neid eelistabki teha. Ja Juubelisaia (õnneks!) Maximas ei müüa! Õnneks, sest muidu ma vist üldse muud ei söökski, kui mul muidu isud vahelduva iga mõne kuu järel ,siis see on küll juba aastaid olnud vaieldamatu lemmik. Hommikul üks päts kohvi kõrvale ja enne õhtut ei ole kõht tühi. Kui siiski on... õhtuse söömisega on mul üldjuhul nii, et eriti kehvadel aegadel ma nihutasin lihtsalt hommikusööki pealelõunasse, et õhtuse söögi peale raha ei peaks kulutama. Seega ma olen täiesti harjunud kaks korda päevas sööma. Minu taktika on süüa aeglaselt, süüa nii et tihtipeale võtab söögikord aega tund või rohkemgi. Istun samaaegselt arvutis või vaatan telekat (viimasel ajal on viimane mul küll rohkem sisustuselement) ja näksin suutäite kaupa.

Piimatoodetest on viimasel ajal hakanud meeldima kodujuust karulaugupestoga. Sellega on küll nii ,et ma pole proovinud täielikult ühte toidukord ainult sellega läbi saada- ehk siis ma ei tea, kas see ületaks mu rahalisi võimalusi, kui mõttetu lukstoit mis kõhtu ei täida, või on see täiesti arvestatav hommikukohvi kõrvane. Aga see nii uus toode ka veel, et jõuan katsetada. Paar kuud tagasi oli mul müslivaimustus. Siis oli pakk piima päevas tavaline asi. Umbes samaaegselt olid mu nõrkuseks ka kohupiimapastad- eriti metsmaasika või kakao omad. Et natuke toitvamaks seda saada, siis tükeldasin sinna sisse  tavalisi küpsiseid.

Lihatoodete koha pealt... vot see on kindlasti asi, mida ma tahaksin süüa palju rohkem, kui ma praegu söön, aga siin on kaks "aga". Esiteks rahaline seis ja teiseks eeldaks liha söömine kodus kokkamist, sest paarist kotletist valmistoidu letist küll söögikorda ei saa. Rohkema ostmine aga käiks üle jõu. Ning loomulikult- ennem ostaksin kilo sealiha, kui kilo valmistoiduletist šnitlseid vms.  Aga kuna söögitegemine mind kohe kuidagi ei huvita, siis tihtipeale ma lihaleti ee mõtlen küll, et peaks ikka ostma -aga kes krt seda valmistama hakkab :D. Ja siis tulevad alateadvuse kuskilt sopist taas esile need mustad mõtted- milleks elada, kui peab ainult ennast sundima. Ei, parem teha siis ikka võimalikult palju vaid seda ,mis huvitab!

Ma ei pea ennast halvaks kokkajaks, eks seda on ju elus pidanud omajagu tegema ka. Tavaliselt on alati kõik mu toitudega rahul olnud, mõnikord isegi ma ise (kes tavaliselt omatehtud asju ei söö) .Olen valmistanud ka külmlauda peiedeks ja sünnipäevadeks, nii et oskamatuses asi kindlasti pole. Mulle lihtsalt  ei meeldi pliidi või köögilaua taga mässata. Kuid, kui mul on tulemas külalised või ma tahan lihtsalt teha endale pidulikumat lauda (vana-aastaõhtul eriti) ,siis valmistoidu lettidest ei osta ma küll peaaegu kunagi midagi.

Rahaline pool sellisel toitumisel. No mina olen tõesti sellega juba nii harjunud, et minu jaoks on see loomulik. Samas üldjuhul mul üle kahe euro päevas söögile ei kulu, miks on poearved tavaliselt 6-7 eurosed- ma ostan sageli paariks päevaks ette. Ostaks rohkemgi, aga paljud minu menüüsse kuuluvad asjad ei ole enam hiljem... no ei ole head. Ja teine probleem näiteks pikemaks ajaks varumisel on ka see ,et see eeldaks mitu korda päevas poes käimist, kuna ma ei jaksa kanda eriti palju korraga. Ja no ega ei meeldi vaadata ka neid suuri poearveid, mis sest et tean, et see on mitmeks päevaks varutud kraam.  Lisakuludeks on mul nädalas kaks pakki (või isegi vähem ) suitsu, ehk siis maksimaalselt 6.70 ning paar-kolm korda nädalas ka 1,5 liitrine maitsestatud mineraalvesi, mahl või limonaad (e- ained mind ei huvita, nii et nende suhtes kommenteerida pole mõtet) .

Ja kui nüüd niimoodi kalkuleerida ja lahti seletada, siis ikkagi jääb küsimus- kuhu raha kaob? Toidu peale umbes 70 eurot kuus, suitsu peale 20... nojah, eks ravimid ja majapidamistarbed ja vahest harva ka mõne soodsa leiu kaltsukast või delikatessi laadalt ostangi vaid oma puudetoetuse (see 35 eurot ei lähe toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, nii et on pisike lisaraha nagu) või laatadel teenitud raha  eest. Ah ja, kuidas ma unustasin-maksud on ju ka, sest toimetulekutoetuse jaoks arvestatakse maksude hulka vaid eluasemekulusid, aga mitte tänapäeva eluks nii vajalikku telefoni ja internetiteenust. Vahelepõige- tegelikult puudega inimesele on see lausa eluliselt vajalik sageli, sest paljud ei käi oma tervise tõttu üldse toast väljas.  Nojah, selle aasta laadahooaeg on olnud muidugi...tegelikult tahaks ropusti öelda " per....s" ja kui  vahepeal paningi paarkümmend eurot kõrvale, siis järgmise kuu internetimakseks vms väljaminekuks oli juba vaja seda kasutada. Ma leian siiski, et igal inimesel, ka minusugusel on õigus endale kasvõi paarikümne euro eest kuus midagi erilist lubada- olgu see siis jäätisekokteil, mõni riideese, midagi hobiga (tegelikult siis minu jaoks juba rohkem küll tööga) seonduvat või mingi haruldane toiduaine, mida saab vaid vastavatelt üritustelt.

Kui mul oleks igakuiselt, jah just igakuiselt stabiilselt, 50 eurot rohkem raha, siis sellest vähemalt poole suudaksin ma vabalt kõrvale panna tuleviku tarbeks. Jah, kindlasti mitte esimesel paaril kuul, sest siis ostaksin ma lihtsalt oma koduapteeki SOS ravimeid külmetuse või erinevate valude vastu, ning liigeste jaoks vajalikku Bio-Glükosamiini jt mineraalaineid ,mida minu eas naine juba tarvitada võiks. Ning varuksin koju ka pesupulbrit-seepi-šampooni. Eelmisel laadahooajal see ka nii oli, suutsin natuke ka kõrvale panna ja näiteks käia mõnel kontserdil.,teha jõulukinke ning osta käsimüügist rohtusid ning elada ka talveperioodi ilusti üle- no muidugi oli mul eelmisel aastal ka üks paarisaja eurone annetus- kahjuks küll ei piisanud sellest selleks, et teha teoks see unistus, mille jaoks mu raha üldse... jah ,seekord küsisin tõesti. Kuna aga annetajad ei soovinud seda tagasi, siis ma kulutasin selle lihtsalt selleks, et osta midagi, mida muidu ehk osta ei saa. Kuhu see kulus, mis ma ostsin- no tõesti, lööge või maha, nüüd pea aasta hiljem ei mäleta.


16 kommentaari:

  1. Ma isiklikult arvan, et kodus kokkamine ei tule kuidagi soodsam, kui osta valmistoit. Peab arvestama ka seda, et elekter, vesi ja nõudepesuvahend kuluvad, kui ise tegeleda kokkamisega. Mina nt. ostan suurtes pakendites asju, sest nii tuleb odavam. Suur pesugeel on kõvasti odavam, kui väike geelipudel ja seda jagub ühel inimesel pool aastat. Sama on nõudepesuvahendiga, suurest liitrisest pudelist jagub pool aastat kui olla üksinda jne. Need SOS-ravimid on mul kenasti olemas, need ei maksa nii hirmpalju ja apteegid teevad samuti sageli soodustusi. Suitsu peale mul õnneks raha ei kulu :) aga samas pean ütlema, et 70€ kuu ma küll ei suudaks toituda, miinimum on 120€ kuu ja sinna sisse jäävad ka esmatarbekaubad. Aga üldiselt on nii, et kui raha on vähe, siis tuleb leida võimalus natuke juurde teenida, isegi 50€ kuus on ülisuur abi, vähemalt mina tunnen nii. Aga üldiselt oled sa tubli, loodame, et saad äkki ennem jõule oma käsitööd müüa :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks ma teeningi ju lisa, tehes seda mida ma oskan ja tahan. Ning jõulude eel peaks vähemalt kaks laata olema ning mõni kohajagamine Telliskivi kirbukal ka.

      Kustuta
  2. Ei minesta siin keegi. Või kui, siis imestusest, et sa ainult 2 euroga päevas söönuks saad. Ja kui arvestada, et sööd tõesti palju jahutoite, siis tegelikult peaksid ju mõnede arvates juba 150 kilo kaaluma. Aga näe - ei kaalu:) Nali naljaks, aga reaalselt sa sööd ju väga vähe - just nimelt koguseliselt vähe. Sisuliselt sa ju ainult näksid. Aga ega selle vähese raha eest, mis sul kulutada, vist rohkem võimalik polegi.
    Lihtsalt küsin: kas sul kunagi pole ka isu mingi supi või prae järele? No kasvõi kartulipudru järele - seda saab ju küll üsna hõlpsalt teha. Tegelikult on su toidusedel üsna ühekülgne, aga kui ise sellega rahul oled, siis pole teiste asi.
    Selles on sul õigus - igal inimesel peab olema võimalus aeg-ajaltki endale midagi head lubada. Olgu siis midagi maitsvat või mõni uus hilp. Muidu võib neuroosi saada, kui aina sisendad endale, et raha ei ole ja mitte midagi ei tohi osta. Lakkamatu range kokkuhoid ajab tõesti hulluks. Ka vaene inimene on samasugune inimene, nagu teised ja tal on samad soovid. Imestad, et kuhu raha kaob. Aga sul ei olegi seda ju eriti, nii väikese sissetuleku puhul jääb üle ainult imestada, et sul pole suuri võlgu ja et igapäeva eluga rahaliselt toime tuled. Tegelikult oled ikka tubli!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, üliharva ikka tekib isu mingi sooja toidu järele. Eks ma siis teen seda ka... mingi kuu aega tagasi nt tegin hirsiputru ja umbes samal ajal õunapannkooke :D
      Aga jah, arvestades mu saiasöömist peaksin olema tõesti 150 kilo :D Aga ma oled pool sellest, nii et ...
      Ja kusjuures ma olen selle väikeste koguste näksimisega nii harjunud, et ma täitsa tunnengi, et rohkemat toitu ei vaja.
      Pole suuri võlgu- ausalt öeldes ongi mul ainult üks 45.-eurone võlg tuttavale, mis sai võetud ema matusele leinakimbu tarbeks.

      Kustuta
  3. Väga eksklik arvamus on, et mida vähem söön, seda kasulikum kaalule. Kui keegi iial on mõnd spetsialisti poolt koostatud toitumiskava näinud või omab teadmisi kaalulangetajate menüüdest, siis peaksite teadma, et võlusõna on siis mitmekesisus, mitte otseselt kogus. See ka, jah, aga süües n2 x päevas saiakesi versus 4 x päevas juurvilju, piimatooteid, liha- ja kalatooteid, täisteratootid jne., on viimane igati mõistlikum, kuigi tundub "issand, kui palju!". Antud juhul toitub inimene päevad läbi tühjadest süsiveikutest, suhkrutest ja rasvadest, ning välistades mineraalained, valgud (no ok, vähene kodujuust on abiks veidike), aminohapped, vitamiinid. Seda toiduvalikut lugedes tekkis täielik kummastus, et kas tõesti tänapäevase infotulva juures leidub veel inimesi, kes ei tea, kuidas oma keha toita ja tapavad seda sihilikult? Kõik need ei taha, ei tee, ei viitsi'd on aeglane surm oma kehale. Väga kahju, kui inimene seda ei taha kuulda.
    Kas sa, blogiperenaine, üldse juurvilu, puuvilju, seeni-marju, kala, vitamiine jne. ei tarbi? Päts saia hommikul ja samalaadne õhtul, ning sa oled veendunud, et sinu tervislikus seisundis on süüdi 10+ aastatagune operatsioon?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pisku sissetulekuga inimene ei saa endale lubada tervislikku toitumist, vaid toitub sellest, mis rahakotile sobilik. :(

      Kustuta
    2. Kui kallid meil juurviljad on? (Aastaringselt!)

      Kustuta
    3. Mitte tervislikus seisundis pole süüdi operatsioon, vaid kaalutõusus paari nädalaga. Huvitav, ma peaksin ju, nagu eelpool keegi mainis üle 100 kilo kaaluma, kui mu toitumine nii kohutav on. Aga peale seda opijärgset kaalutõusu olen ma ehk aastatega 4-5 kilo juurde võtnud.
      Söön seda ,mis kõhtu täidab ja täiskõhutunnet pikemalt hoiab. Marjad-juurikad-seened(viimaseid söön vaid marineeritult) seda ei tee. Järelikult kvalifitseeruvad need asjad "vahepeal ,kui rikkam olen" toitude alla. Või siis tõesti suvel, kui ise korjamas marju käin...aga kes teab, see teab, kuid on põhjus, miks ma seda eriti ei tee.

      Kustuta
    4. Inimestel on arvamus, et jurviljatoit = keedetud kapsaleht. Väga veider, eriti arvetsades seda, kuidas kõikvõimalikud meediakanalid ja -portaalid pakuvad sadu-sadu häid ja toitvaid aedviljattoitude retsepte.Mina lihtsalt imestan, et inimene ei söö absoluutselt aedvilju - ei põhi-, ei lisandtoiduna. Ei mingeid vitamiine ega mineraalaineid?! Ei imesta, et apaatsus, väsimus ja sundmõtted ründavad - kehal pole energiat ju.

      Kustuta
  4. Anonüümne 18. oktoober 2017 21:47
    Kui kallid meil juurviljad on? (Aastaringselt!)

    Vastus: juurviljad on väga kallid. Kartul muide palju odavam. Ka marjad-puuviljad on kallid. Ja egas keegi paljast juurvilja näri- sinna peab ikka midagi kõrvale ka ostma. Nii et juurviljatoidud on üsna kallid, lisandub veel pikk valmistamisaeg - talvised juurikad valmivad ikka päris kaua. Ja nende hautamine nõuab kulutusi elektrile või gaasile. Kui vaene inimene peab sente lugema, siis ei ole need juurviljatoidud küll tema jaoks.
    Just nii ongi, nagu eespool kirjutati - väikese sissetulekuga inimene ei saa järgida tervislikku toitumist, vaid toitub vastavalt rahakoti võimalustele. Ega see, kellel rahaprobleeme pole, sellest aru saagi. Ja nii ta esinebki oma tarkustega tervislikust toidust. Hea, kui väikese sissetulekuga inimesel üleüldse midagi süüa on!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Helde taevas - kallid? Vaata nüüd palun näiteks sellesama Juubeli saia kilohinda ja porgandi, kapsa, kaalika, sibula, kartuli, peedi vm. kilohinda. Kusjuures ka kuumtöötlemata aedvilju on võimalik süüa, kujutad ette? Korralik toorsalat törtsu õli (majoneesiga), maitseainete, seemnete ja teraviljaleivaviiluga ei peaks külk kedagi nälga jätma. Jah, juustud, koored kvaliteetõlid jne. võivad kulukad tunduda, aga iga päev päts saia maksab tervise osas hiljem palju rohkem. Juba maksabki, nagu näha. Pealegi, kui siin rõhutatakse pidevalt seda üksielamist - kui palju siis üksik inimene õli või juustu tarbib? Kui palju üldse sööb? Liikune on ju ka suht olematu - kui palju seda energiat on vaja?

      Ma ei mõista neid vastuvaidlejaid: vaieldakse lihtsalt, et vaielda - juurviljad on kallid ja mõttetud. Miks te sellisel seisukohal olete? Te justkui soovitate edadi saiadest ja limonaadidest toituda, et VEEL RUTEM inimene oma ummisyunud veresoonte ja kõrge kolerteroolitasemega haiglasse jõuaks?

      Kustuta
  5. Sina ilmselt toitud oma arvates õigesti. Ja tead ka väga täpselt, kuidas teised peavad toituma ning leiad endal olevat õiguse kõiki õpetada ja näppu viibutada. Aga millegipärast hästi see toitumine sulle ei ole mõjunud. Millest nii raevukas ja ründav postitus?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Argumentide puudus?

      Minu postitus(ed) pole raevukad, ründavad, "kõiki (sic!) teisi õpetavad", vaid minu enda seisukohti selgitavad ja soovitusliku suunitlusega, sest olgem ausad - seda tühjade süsivesikute ja kalorite mugimist lugeda on valus. Kusjuures ka mina olen kunagi blogiperenaisele annetanud, kuid vaadates tema seisukohti ja suhtumist nii teistesse, kui eriti endasse, siis leian, et ilmaasjata vaevusin näppe netipanga lehel liigutama - see inimene tahab ennast vingu ja saiaga tappa; miks peaksin teda takistama? Aga sina, kes sa kirjutasid selle neljalauselise argimentideta lapsiku postituse, võiksid mõelda, kas oma "kaitsva" postitusega tege'lt ka kedagi toetad või pigem soodustad rumaluse vohamist. Onju?

      Kustuta
    2. Aitäh, enda avalikustamise eest, perearst K. ! Sinu kirjutisi olen ma lugenud meedias kui ka sotsiaalmeedias ning ausalt- meie põhimõtted on teineteisest erinevad nagu öö ja päev. Ning ma sugugi ei imestaks, et ka enamuse teiste sedalaadi mind süüdistavate, halvustavate ja mida kõike veel, kommentaaride oled sina. Nojah, nüüd on vähemalt teada, kes on vähemalt üks "anonüümne" .Tead, ma saadaks selle annetatud raha sulle tagasi ,kui sa selle kallal näägutad ja juba aastaid vimma pead! Ise veel arst... appi, vaesed patsiendid või siis on nad samamoodi ajupestud (mis tõenäolisem, sest keegi teine sellise arsti juures küll üle ühe korra käia ei suudaks).

      Kustuta
  6. Kui ma joon pudeli õlut või pitsi viina, siis ma söön kohe kilo seasinki peale. Arst kirjutas mulle 2 tabletti Ketiprinori õhtul - hommiku ja lõunasöök on nüüd vahele jäänud (sest ma magan) ning umbes 3 nädalaga olen ma kaotanud ca 20 kilo kehakaalust

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aplaus "huumori" eest! Aga kui viitsid, siis mõtle, MIKS kellelegi tablette üldse välja kirjutatakse.

      Kustuta