pühapäev, 5. november 2017

Vingumine? Virisemine? Huvitav, kui ma just rahul olen eluga...

Ükskõik, mida ma ka ei kirjutaks või millest ei postitaks- ikka leiab keegi võimaluse öelda, et vingun ja virisen, tunnen end ohvrina (ja mõne arvates ma lausa naudin seda !). Isegi siis ,kui ma räägin oma lootustest tuleviku suhtes, kirjutan, et mul läks laadal hästi või et hetkel lihtsalt tulen toime oma eluga. Jah, ilma üle vingun ma tõesti, sest no mis teha- mulle ei meeldi pimedus ja hall ning koltunud loodus. Ja ei meeldi mulle ka talv, kus kõnniteed on enamasti libedad ja ma pean käimiseks kasutama abivahendit. Jah, tasakaalu ning koordinatsiooniprobleemid ,mis on ravita jäänud- kuna mu perearst pole neid probleeme mittemillekski arvestanud- ei lähe aastatega mitte paremaks, vaid ikka vastupidi. Ja juba paar aastat on mu  talveperioodi- õigemini siis libedaperioodi- lahutamatu kaaslane väljas liikudes küünarkark.

Mõnikord tundub mulle, et neil kommenteerijatel on veel suuremad probleemid kui minul . No ei saa ju olla normaalne, kui inimesele meeldib teist maha teha kasvõi targutades, et hakka elama vms. Depressioonis inimesele selline ütlemine teeb tegelikult väga haiget, sest mida ta üle kõige tegelikult tahaks- hakata elama. Kuid on mustmiljon "aga", mida tegelikult on võimatu ühte lausesse või ühte postitussegi kirja panna, see eeöldab ikka pikemaajalist kokkupuudet minuga. See ka põhjus, miks ma ei taha psühholoogi-psühhiaatrit vahetada. Lihtsalt ei taha kõike uuesti läbi elada ja rääkida, mis niigi on jätnud igavesed armid minu isiksusse.

Keegi kommenteeris, et mul on lugejaid ja ju siis on mu blogi ikka vaja. Jah, küllap see nii ongi, kuid mõnele on see ka lihtsalt virtuaalsks süljetopsiks, millest möödudes peab ikka sisse sülgama ka. Noh, inimesed on erinevad, mis parata. Aga on ka palju inimesi, kes kirjutavad mulle facebooki, küsivad ,kuidas ma ikka oskan toime tulla, nimetavad mind tubliks, sest ei ole end põhja joonud-nagu enamus minu sellise elukäigu juures on teinud. Tänan neid inimesi, kes kõigest hoolimata ei pea paljuks ka mind toetada, nii et mul hakkab pisike tagavara juba kogunema!

Hetkel midagi erilist nagu ikka toimunud pole. Kas ma olen oma eluga rahul? Jah, vist küll. Igatahes on mul praegu ees tegevusrohked ning eelmise aasta kogemuste põhjal ka edukad ajad. Eraelus on rahulik- Sid tüütab mind viimasel ajal küllaltki harva ja kui helistabki, siis mina enam ei viitsi temaga suhelda. Ma ei mõista teda... okei, tal on probleem, tal on sõltuvushaigus ja ta tunnistab ise ka seda. Aga miks ta siis abi ei otsi? Kas talle siis meeldibki haige olla? Tavaliselt inimesed ju ikka tahavad paraneda või vähemalt haigust kontrolli all hoida... ma ei kujutaks ettegi, et ma ei käiks psühholoogi juures või ei tarvitaks stabiliseerivaid ravimeid.

Raineriga olen mõned korrad kohtunud, aga temast ma endiselt eriti ei räägi. Lihtsalt liiga palju oleks rääkida temast, liiga palju on neid emotsioone ja mälestusi ,mis on seotud temaga. Ja see teema pole kõigile arutlemiseks..

9 kommentaari:

  1. Aga ära vingu siis, kui kõik on hästi.

    VastaKustuta
  2. Sa püüad paaniliselt lugejatele selgeks teha, et sa pole kaamel (loe: et sa ei vingu). Samas, kui su enda nii mõnegi postituse PEALKIRI juba taolist "eos lämmatamist" sisaldab (täpsemalt ei viitsi otsida (küll sa ise tead), aga meenuvad á la "tuleb üks vingumise teema, aga..." ja mõnedki taolised. SISUKS kirjutad püüdlikult reipa... ei, pigem püüdlikult "mul pole viga midagi!" jutu, kuid nii mõnigi lugeja tabab sealt allteksti, ridade vahelt lugemise ja vihjed. Saad aru - ja sa pole loll! -, et me same ka aru.

    Oled otseselt ja kaudselt öelnud (kirjutanud), et su elu oleks parem (?!), kui kas või 50€ oleks rohkem. No "vabalt saadaval". Nõus - 50€ on ka rikkale raha ja vastupidiselt "vaeste" arvamusele, loevad ka rahakamad inimesed raha. Need mõistlikumad (ja mõistlikes olukordades).
    Sinu jaoks miski ümmargune 50 tundub sulle endale päästerõngas, aga mina kahtlustan, et see pole nii, sest sa küll hoiad kokku, samas puudub sul TAHE selleks rohkemat teha, sest siis on sul varnast sadu vabandusi võtta.
    Seega mina ütlen, et virisev miljonär on ka siis vaene miljonär, kui tal "vaese" õistes kõik olemas on. Virisemine on elustiil, iseloom. Paraku sina harrastad ja omad seda (seda ennab muuta, aga sa ju ei taha tegelikult. See pole mugav).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen sinuga päri. Mulle näib ka, et Raili püüab oma postitustega lugejatele anda mõista, et annetataks raha, sest tema oma sissetulekute ja võimekusega ei tule praeguse rahaga toime. Kulla Raili, mis sa arvad, kui palju Su blogil erinevaid lugejaid olla võiks? Need, kes on ja kes annetavad, annetavad niigi, aga enamus lugejaid käivad lihtsalt su blogi(ja virisemist) lugemas. Nagu 19:26 kommenteerija ütles, siis isegi jõukale inimesele on 50€ suur raha ja niisama neid välja ei jagata. Nad poleks ju siis jõukad, kui mõtlematult oma raha loobiks.

      Kustuta
    2. Kus on kirjas, et ma EI TULE toime??? Ma olen küll öelnud, et kerge see pole, aga ma SAAN hakkama.

      Kustuta
  3. Raili tahab öelda, et ta on hoopis virgunud ja virgunu on kõigega rahul. Isegi selle piskuga mis ta on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ahah. Ju ma siis loll, aga mulle tunduvad peaaegu kõik (no tugev enamus) tema postitustest negatiivsed, rõõmutud, absoluutselt pessimistliku alatooniga. Mitte kuidagi ei jää peale lugemist mulje, et inimene oleks enda või eluga rahul. Vabandan oma rumaluse ja mittemõistmise pärast!

      Kustuta
    2. See oli nöök. Loomulikult saavad kõik lugejad aru, et tegemist ei ole virgumise, vaid vingumisega.

      Kustuta
  4. Kas kõik on hästi?

    VastaKustuta