pühapäev, 31. detsember 2017

Aasta 2017 kokkuvõte. Ja natuke ka uusi plaane.

Ma pole kurb, et aasta möödub.
ma pole üldse nukrusega löödud.
Võib kauniks mõelda iga tulevase hetke,
saab olnut võtta vaid kui vajalikku eluretkel.

Et saada tugevaks ja targaks, soojaks
või millegi ehk kauni loojaks,
peab sügavale hingepõhja vaatama
ja möödund päevad enda ette laotama -

sealt selgub tõde, mis on olnud väärtuslik, mis vähem,
kes olnud mulle kauge, kes on olnud lähem.
On igas päevas olnud oma õppetund -
jah, olen õnnelik, kui soovin kõikidele õnnelikku uut!


Leidsin siin tänasel aasta ühel kiiremal päeval paar hetke istuda arvuti taha, et juua alles hommikukohvi- jah, ma olin nii asjalik ,et lihtsalt tegin enne mitu asja valmis ,enne kui otsustasin, et nüüd peaks juba midagi ka sööma ja korraks hoo maha võtma. Pole jälle kaua kirjutanud, kuid ma ei oska lihtsalt vahel midagi kirjutada. Ja ometi toimub mu elus midagi, kuid kui hakata seda kirja panema, siis tundub, et ah pole midagi erilist. Ja nii mul ongi jälle paus sisse tulnud siin...

Üks suurimaid muutusi on ehk see, et lõpetasin Sidiga suhte .Ja seekord ikka päriselt. Ta helistas, olles isegi üllatavalt kaine ja ütles, et aimab juba pikemat aega, et meie vahel on midagi valesti. Ausalt öeldes ma vist ootasingi seda, et ta esimesena sellest märku annaks, sest miks muidu ma ei tundnud mingit klompi kurgus ega pisaradi silmanurgas ,kui ütlesin, et jah-nii see on. Muidugi inimesena võib ju temast kahju olla, aga ma ei vaja oma ellu inimest, kes ei suuda päevagi alkoholita olla. Ja seda ma talle ka ütlesin, nagu vist juba sadu kordi varem. Ta ütles seepeale, et tema ei võta midagi ette oma joomisega- et on rahul- ja no jäigi siis jutt et võibolla sõpradeks jääme.

Rainer kolis ära oma eelmisest elukohast ja mulle oma uut aadressi ei andnud, ning telefonile ei vasta.  Noh, tema moodi...  Aastate jooksul on ta niipalju kordi kadunud ning taas mingil hetkel välja ilmunud, et ma imestan vaid selle üle, kuidas ma seda kõike talunud olen. Kui alguses ma tegin kõikvõimaliku, et teda üles leida- ehk on mõni lugenud ka minu raamatut, mille ma 11 aastat tagasi kirjutasin ja mille kirjutamise ajal ma kogu hingest soovisin, et kõik lõppekski nii nagu raamatus- siis viimased korrad ma lihtsalt võtan asja ,kui loomulikku tema puhul.  Tegelikult hakkasid mul tunded tema vastu juba ammu tuhmuma, kuid ma püüdsin vist neid lihtsalt endas uuesti tekitada. Et mitte hinges üksi olla...

Ei, lugejad, ärge nüüd ma ei tea mis pilte endale peas ette kujutage! Ma olen üksi ja uut suhet pole. Kuid alati on mingi lootus, ja ka mina olen hakanud uskuma, et keegi veel tuleb mu ellu. Siis kui õige aeg on. Küsimus ainult, millal on see õige aeg... Niikaua olen aga õnnelik oma sõprade,  nii reaalsete kui virtuaalsete üle ja tegelikult-ma saan ju paganama  hästi hakkama siiski! Hoolimata kõigest pole mul tulnud viiasel aastal kannatada kordagi tühja kõhtu ja pole olnud ka sellist olukorda, kus mu taskus oleks olnud aala paar euro. Annetusi olen ma sel aastal saanud kokku umbes 300 euro eest ja need on kulunud siis kas ootamatuteks väljaminekuteks, kauaplaanitud pisikesteks ostudeks või nüüd aasta lõpus ka natuke olen laianud :) Oma uusaasta  lauaga näiteks. Aga see ju mu vana kiiks- vähemalt üks kord aastas, sel ööl peab olema laud kaetud hea ja paremaga, mida sooviks, et ka uuel aastal oleks.

Laada-aasta oli seekord küll ülikehv. Esiteks keeras ilm mul mitmed osalemisvõimalused kihva, teiseks Telliskivi Kirbuturg on olnud pigem raharöövel, kui sissetulek. Ja ma ikka nii blond, et ikka korduvalt oli vaja sinna regada ja minna! Noh uuel aastal püüan olla targem ja hakkan küll seal käima, kuid oma tuttava eest tema kauba müüjana ning muidugi saan sinna ka midagi oma asjadest kaasa võtta. Nii et talvekuud peaks sel moel vastugi pidama...

Mis ma järgmisel aastal tahaksin teisiti teha? Tegelikult päris palju, aga olles realist ,siis on tõenäoliselt nendest vaid mõnel plaanil õnnestumisvõimalus. Ma ju tunnen ennast paremini ,kui keegi teine ja tean oma "kiiksusi" ja kombeid. Noh süüa võiks ju tegema hakata rohkem, kuid ega erilist isu sooja toidu järgi pole küll... Trenni-inimene ma pole, aga võiks hakata siiski igapäevaselt pool tundi nt tantsima kodus üksinda. No kõlab muidugi suht tobedalt ja eks oleks loll vaatepilt ka, kui ma üksi ...ma ei tea, valssi keerutaksin vms.:D Aga see on üksi elamise üks eelis- teha täpselt seda mida pähe tuleb ja mitte põdeda, et keegi näeb ja keerutab sõrme meelekohal :)

Tervisekontroll on ka talvekuudel plaanis. Noh nii tavaline, üldkontroll ja pisimurede lahendamine, kui neid on. Muidugi seda ma lükkan kogu aeg muudkui edasi ja edasi... sest no mina ja arstid ning analüüsid.- teada teema. Kuid talvel on seda parim aeg teha, sest siis niikuinii ei toimu midagi. Pean silmas laatasid jms.  Muidugi oma pood... ei saa ma sellest üle ega ümber, aga pole siiani lotot mänginud ja loomulikult ka mitte võitnud. Viimase lotopileti ehk sain sünnipäevakingiks... või oli see isegi eelmise aastavahetuse aegsel perioodil Võrus. Igatahes paarkümmend eurot sain, mis ilmselgelt mulle suur summa, aga poe kontekstis... mnjah.

Tüüpiline mina, "hommikukohvi" joomine arvuti taga venis taas tunnipikkuseks ja pole veel muud siin vaadanudki üle, kui kirjutanud siia. Salatit peaks tegelikult lõikuma hakkama.. noh, õnneks on seda aastat veel mitu tundi ees.

ILUSAT  AASTAVAHETUST  JA  KÕIKE  PARIMAT  UUEL  AASTAL!

3 kommentaari:

  1. Soovin Sulle ilusat aasta viimast päeva ja kordaminekuid uuel aastal!
    Eks meil kõigil on omad kiiksud. :D
    PS! Kas see luuletus on Su oma kirjutatud? Igatahes hästi kirjutatud. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei ole kahjuks minu, netist leidsin. Aga lihtsalt nii minulk tundus...

      Kustuta
  2. Ilusat aastavahetust kallis Raili!

    VastaKustuta