esmaspäev, 18. detsember 2017

Taaskord- ülevaatlik postitus minu elust ja mõtteist detsembris 2017

Aitäh päkapikkudele kõigepealt, kes aitasid mul oma väikseid jõulusoove täita! Eelmises postituses mainitud kolmest soovist on veel vaid Bio Glucosamini tabletid puudu! Lisaks olen aga saanud natuke rahalist abi- natuke, see tegelikult on suhteline mõiste, sest minu jaoks on saadud mõnikümmend eurot vägagi suur summa, aga võrreldes teiste jõulueelsete annetustega siiski väga väike - oma aastavahetuse laua katmiseks. Jõulude suhtes ma isegi ei ole mingeid plaane teinud, arvatavasti olen ka üksi ja kuna kahte pidulauda ma ei hakka tegema endale, siis aastavahetus on ikka rohkem minu püha..

Mis vahepeal juhtunud on? Lihtne vastus- ei midagi. Olen peamiselt toas istunud, sest see pidev hämarus, rõskus ja hallus ei meelita nagu kuskile minema. Tohutu uni on ka kogu aeg peal... eks D vitamiini puudus ja pole käinud ka ammu analüüse andmas, kuidas mul selle aastaalguses avastatutud rauavaegusega lood on. Mina ja analüüsid... no see on ju teadagi teema :D See ongi see tobe olukord, et ma saan ülihästi aru, et midagi hullu ju pole selles, no ütleme vereproovis nt, aga kohe kuidagi ei saa ma oma kehale seda selgeks teha, et ei ole põhjust krampi tõmbuda. Nõrk valulävi ja ärevushäire... paras kombinatsioon :) meditsiinitöötajate vihastamiseks ja nende vältimiseks.

Eile käisin Haapsalus jõulueelsel traditsioonilisel pidulikul istumisel. No selline vaikne ja rahulik rutiin on see kogu aeg olnud, hea on lihtsalt kohtuda vanade sõpradega, kelle jaoks aega kipub kogu aeg nappima. Ja kusjuures, ma ei saa ise ka aru, kuhu mul see aeg kaob :) No praegu sügistalvisel perioodil küll suurema osa päevast mitte millegi tegemise peale vist. Endiselt arvuti on mu põhikoht päeva veetmiseks ja mõnikord venib päev nii ka poolde öösse, aga samas ,ma ei saa ennast ka päris sõltlaseks nimetada, sest see mis vaja, saab ikka tehtud... mõnikord küll võtan lihtsalt pikemalt aega enne alustamist.

Proovisin kudumist õppida. Oo jaa, tundub mission imposable :D Siiani pole suutnud ühegi youtube video ega ka käsitööportaali kaudu silmigi vardale luua ühtlaselt ja neid siis pärast ühendada sokisäärt  kududes. Ja no, ausalt päris tihti ma siis viskan vardad jälle kõrvale ja teen midagi muud. Aga lõplikult pole alla veel andnud ja kui ma ükskord peaks ühed sokid valmis saama, siis kindalsti panen sellest uhkusega pildi üles!

Laadahooaeg on nüüd selleks korraks läbi. Jah, ei olnud hea aasta... Ilmad rikkusid mitmetel laatadel osalemisvõimalused ära ja Telliskivi kirbuturgude aeg hakkab vist ümber saama tasapisi. Viimases käib küll rahvast endiselt, aga pidevalt ühed ja samad külastajad, kes käivad seal suuremalt jaolt lihtsalt jalutamas. Vahest harva õnnestub mul seal midagi müüa... ehteid peaegu üldse mitte. Aga teiste kaupade müümine tähendaks ka investeerimist nende (hulgi)ostmisse ning see teatavasti on mulle paras stressiallikas millest ma hoidun. Endiselt saan aga kiita Haabersti laatade korraldajaid ja külastajaid, Võru Pärmustantsu Festivali (tegelikult mulle meeldis vana nimetus Folkloorifestival palju rohkem ja oli kuidagi omasem) ning Võru Lastefestivali laada korraldajaid ning külalisi ning üllatusena oli väga super üritus ka Astangu Eriline Kingiturg detsembri alguses. Neid üritusi kavatsen ma edaspidigi kindlasti osalejana külastada!

Jõulutunne, mis sel aastal üllatuslikult detsembri alguses tekkima hakkas, on nüüd kuhugi kadunud. Ja see muidugi täitsa minu moodi :D Nüüd ei ole isegi mõelnud kodu kaunistamise peale- kuusk niikuinii ei mahu, muidu kuuse ehtimine oleks mulle väga suur pühademeeleolu tekitaja. Kusjuures kõigi teiste kaunistuste üles panemine seda tunnet ei asenda.. tegelikult peaks katsetama elektriküünaldega sel aastal (eh, muidugi küsimus- millal ma suudan end Jyski vedada, seal on heade hindadega need) . Samas jälle- no ma niikuinii valin endale pühadeaegse üksinduse... miks siis pingutada üldse. Ah, ei tea ka... aega samas ju on ka.

Aa, kommentaarid eelmisele postitusele olid väga positiivsed ja mul oli siiras rõõm neid lugeda. Kuigi ...üks mürgiprits oli kohale ilmunud ka ja tema pidavat saama rahulduse juba ainuüksi sellest, et mina tema solvanguid ja vingumist loen, et avaldamine polevatki oluline :) Nujah... igal oma kiiksud...

10 kommentaari:

  1. Impossible* on see sõna. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, inglise keel pole esiteks mu tugevaim külg ja teiseks vahel tuleb ka kirjaveatont sisse. Mõte tegelikult oli ju siiski arusaadav.

      Kustuta
  2. sry, see pole elu, see on "ära elamine" .. no tõesti, vaatamata medikamentide manustamisele,mis peaks tuju tõstma, ei leia ühtegi ilusat killukest elus? pole ka ime, et sugulased on kaugenenud, isegi tütar... ma olen näinud kõike aga seda, et ema huvitab ainult oma "kuiv küljealune" ja toit laual rohkem kui omaenda laps- seda ei saa isegi loomadele ette heita.. ja siis kerjata raha inimestelt, et järjekordseid joobareid külla kutsuda kepitama?????

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kahju sinust... mis küll peab olema juhtunud, et isegi jõuluajal ei saa olla normaalne ja jätta oma mürki pritsimata!? Tead ,ma ei viitsi enam sinu peale vihastada ka... ausalt. Ja selle kommentaari lasin läbi just sellepärast, et las kõik näevad, milliseid inimesi on olemas. Isegi selliste pühade ajal, kus isegi võhivõõrale soovitakse ainult kõike head..

      Kustuta
    2. Mis su probleem? Kes annab sulle õiguse teisele nii öelda? Kui oled nii julge siis võta see anonüümsus maha ja vaatame kes sa oled. Ma loodan, et sinu suguseid ei sigine rohkem siia ilma. Railile häid jõule ;)

      Kustuta
  3. Tere Raili!

    Tean, et kindlasti on kuskil postituses läbi käinud Sinu meiliaadress, aga kahjuks ei leia seda hetkel. Kas jagaksid seda minuga? :)

    Parimat,
    Anett

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu meiliaadress peaks tegelikult olema nähtav blogi ülaservas. Vähemalt mina sisselogituna näen seda :) Aga loomulikult ma annan selle aadressi. hiireke41@mail.ee

      Kustuta
  4. Apteegi käsimyygis on glükosamiinipreparaadid kallid! Lase endale perearstil välja kirjutada GLUCADOL 400 mg, see on 50% soodustusega, 180 tabletti - maksab umbes 10€. Päevas peab neid võtma 3, soovitavalt koos D-vitamiiniga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks ma uuel aastal tegelen. Siiani on mu perearst mulle väitnud, et olen hüpohondrik ja liigestel pole muud viga, peale selle et ma olen ülekaalus- noh kui juba 10 üleliigse kiloga on probleem, siis mida peaks need tegema kellel on 30 ülekilo :). Aga hetkel uue perearsti otsimine ka käib.

      Kustuta
  5. Glucadol pole rohi, see ongi toidulisand! Aeg-ajalt on kasulik teha üks kuur, kui vanust 40+ ja ülekaal ja see Eesti kliima. Selle kohta ei tohiks ükski perearst kobiseda!

    VastaKustuta