pühapäev, 14. jaanuar 2018

Külm on... ehk siis unelmate korter polnudki nii ideaalne. EI VIRISE vaid räägin, kuidas on

Päike paistab ja valgust on rohkem, aga nagu ikka pole head ilma halvata. Ja seekord on selleks halvaks siis külm. Nalijakas küll mõnelegi, et ma juba alla -10 kraadi juures külmast räägin, aga ma olen jah külmavereline inimene selle sõna otseses tähenduses. Mõnikord muigan, et olen hoopis kõigusoojane :D sest ma tunnetan pisematki temperatuurimuutust. Ja ei tasu mulle öelda, et halba ilma pole, on vale riietus- mina ei tea, panen ma selga mis tahes ajakohased riided,kihiliselt või mitte kihiliselt, külm on ikka. Talvel mul lihtsalt vahel ongi tunne, et ma ei soojenegi vahepeal üles üldse :D

Ma peaksin olema ju üliõnnelik ja rahul, et sain soodsa üürikorteri selle MTÜ kaudu.Ja teenin kindlasti ära paljudegi lugejate pahameele, sest ma julgen tunnistada, et ideaalilähedases elupaigas on paar suurt probleemi. Esiteks on eelmise elaniku tehtud korteri renoveerimine nii mõtlematult ja ülepeakaela, et olles paar kuud siin elanud hakkasid ilmnema kõikvõimalikud torustiku-ja kanalisatsiooniprobleemid, hakkasid logisema nõrgalt kinnitatud seinapistikud ja duši äravoolu rest- ühesõnaga ,pisikesed aga tüütud vead.

Kuid kõige suurem probleem selgus talvel. Korteris puudub absoluutselt mingi soojustus. Kaks vana malmradikat on küll soojad, aga mis kasu sellest on, kui "tark" remonditegija- ma nimetangi teda üldjuhul "küprokikunniks" oskas seinad katta küll kipsplaatidega ,aga et sinna vahele ka midagi soojustuseks panna, selleni tema mõistus või siis tahtmine ei küündinud. Noh olevat olnud selline paras elukunstnikust ehitaja, kes oli elanud selles korteris üüri maksmata, tingimusel et teeb peatselt müükiminevas korteris korraliku remondi. No tegigi pealtnäha ju... "disainis" seda küll ka omal kombel paari rusikaauguga vaheustes ja koniauguga köögidiivanis, aga need pisikesed miinused ei tundunud häirivad selle juures, et korter mulle väga meeldis ja MTÜ sai selle küllaltki soodsa hinnaga ka. Mõte ju oli loomulikult, et ah küll ma mööbli ja uksed välja vahetan millalgi :) Nojah...

Hetkel mul on toas 16 kraadi sooja, seintest  puhub külma õhku järjest juurde ja ma istun siin topeltkampsunid seljas ning ootan ,millal ükskord jõuab minu kortereni MTÜ plaanitud remondijärjekord.  Lootust ehk on ,et sellel aastal ikka...  Seoses remondiga tuleb ette ka paar probleemi- kuhu paigutada mööbel - ka põrandad lähevad vist vahetusse, sest kuskilt on sinna vist lekkinud niiskust ja põrand vajub mitmest kohast päris tuntavalt- ja kuhu ma ise selleks ajaks kolin. Võrus kuu aega elada ei tundu just eriti ahvatlev mõte... pealegi käib ka seal minu lapsepõlvekodus maja kap. remont ja osa  kortereid on elamiskõlbmatuks lammutatud , ning millal nad selle kord korda saavad on paras küsimus Mnemoturniiri võistkonnale.  Pealegi algab ju kevadest mul tihedam tööaeg- laadaperiood teadagi. Selles mõttes sobiks mulle tegelikult remondiajaks juulikuu kõige paremini, sest siis toimuks Võrus vähemalt kaks laata-festivali ja ehk kannataksin ka need vahepealsed paar nädalat ära kuidagimoodi. Aga kas jälle MTÜ saab sellega nii arvestada? Oh jah, nemad pakkusid mulle välja varianti nö kogukonnas elamiseks- äärelinnas, eramajas, kus elaks peale minu veel kümmekond puudega (ja kahjuks suurem osa neist küllaltki keerulise puudega) inimest ja omaetee saaks olla vaid oma pisikeses toas... kahjuks mulle tundub, et nad ei kujuta üldse ette, kuidas selline elukeskkond mulle mõjuks :) ja mis probleemd võiks tekkida.

Ühesõnaga- talvekülmade tulekul on mul siis sellised põhilised mõtted. Samas on ka rõõmustavat mu elus viimasel ajal olnud. Käin nüüd Telliskivi kirbukal oma tuttava S. kaupa müümas, kuna tal endal on kiired ajad. Seega ei maksa ma kohamaksu ja võin ka oma asju müüa. Ning kui ma siis suudan müüa 10-15 euro eest oma asju- nagu ma olen siis paar laupäeva juba ka teinud- siis on see minu jaoks super. Saada keskmiselt 4 tunniga see raha ... pole paha minu mõistes.  Ka internetisõbrad on kõik olemas ja enamasti kõik õhtud mööduvad lõbusas virtuaalses seltskonnas. Muidugi päevarežiim ikka natuke veel kannatab selle all, ehkki püüan vahepeal seda juba natuke paika saada rohkem .Tellisin nüüd Võrust ehtetarvikute müüjalt  ja natuke ka Aliekspressist korralikuma koguse kõrvarõnga tarvikuid ning varsti hakkan ehk ka neid rohkem tegema, arvutis istumisele vahelduseks. Tellimused tegin päkapikkudelt saadud rahade eest! Nii et ei söönudki ma uusaastaööl kõike maha, nagu mõni kindlasti arvab...  Ja Võru tellimuse ma vist saan üldse hilinenud jõulukingina Plikalt, kes homme peaks korra Tallinna tulema, mingites kooliasjades millest minu teadmised on ...no ikka päris blondid :)

Krt ...külm on :D


16 kommentaari:

  1. Räägi, kas "plika" enne 20.dat Võrru ka tuleb? Ma tahaksin sinult käevõrusid oma tütretütrele. Tal 22. sünnipäev.
    aga mis külma puutub, siis tõesti külm on. Ma ka külmakartlik. Aga loodetavasti saabub kevad kiiremini.

    VastaKustuta
  2. Väga kurb. Olen sulle ikka kaasa elanud aga praegu tundub küll, et kas sa printsessitamisega veidi liiale ei lähe. Remondiaeg on ju ajutine ja pealegi saad omaette ruumikese ning mingi aja pärast oma privaatpaleesse tagasi. Anna andeks, aga jääb mulje, et kui sa enda emotsioone üldse kontrollida ei suuda, kas sa oled siis sobiv iseseisvalt elama?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuu on minu jaoks väga pikk aeg. Ja ma väsin teistest inimestest väga ruttu-ehk mul peab olema privaatsust mitte suhelda, kui ma ei taha seda. Justnimelt- ma ei ole sobiv teistega koos elama, sellepärast ma ei taha ka mitte mingit kooselu. Kui mul on külalised mõni päev või ma ise olen pidanud olema kuskil külas mitu päeva, siis...no ma pole enam see, kes olin esimesel-teisel päeval. Siis vajan ma enda kontrolli all hoidmiseks tavaliselt juba rahustit.
      Elasin Haapsalus sotsiaalmajas kümmekond või rohkem aastat tagasi ja seal mu psüühiline tervis niipalju halveneski, et tekkis kahtlus, kas ma mitte ei saaks puuet selletõttu. Ja siis avastatigi see vana,õigeaegse ravita jäänud probleem...

      Kustuta
    2. Miks sa endisest elukohast üldse ära kolisid ja veel hullemasse kohta, kus elamistingimused halvemad ja talvel korter ka palju külmem?

      Kustuta
    3. Üürileping lõppes ja omanik tahtis korterit endale tagasi.

      Kustuta
  3. Oi-oi, ma pole sinust palju aastaid kuulnud.Sattusin siia juhuslikult.Ja teen vana hea järeleproovitud järelduse----vaene pole kunagi rahul, vaene lihtsalt hädaldab alailma!Teen seda isegi...Mis pistikutesse puutub, siis ütles mulle väljakutsutud elektrik, et neid tänapäeval lõplikult kinni ei saagi...ja võttis väljakutsetasu (40.-) ikka!

    VastaKustuta
  4. Siin ka kylm sest ei raatsi rohkem kytta. No mingi 18 kraadi on sees ja villast sokkidega saab hakkama. Ei lihtsalt taha seda toredat yllatust mis elektriarvega tekkib kui hakkan soojust juurde ostma..!

    VastaKustuta
  5. Kas sa oled kolinud kuhugi?

    VastaKustuta
  6. Ei. Alates 2015 aasta suvest samas kohas .

    VastaKustuta
  7. Üürileping lõppes ja omanik tahtis korterit tagasi. Kolisid siis uude kohta või jäid samasse korterisse?

    Loodetavasti tehakse korter ruttu korda:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üürileping eelmises elupaigas Õismäel, lõppes 2015 aasta suvel ja siis ma kolisin MTÜ-le kuuluvasse korterisse.
      Tahaks loota jah, et sel aastal see remont ikka tuleb ja et mul on kuskile selleks ajaks minna ja asju paigutada. Hetkel toas 14-15 kraadi sooja ... pole just väga mõnus.

      Kustuta
    2. 14-15 kraadi sooja ei saa olla keskküttega majas. Ühistu liikmed oleks siis juba ammu kisa tõstnud, sest normaalne alammäär on 18 kraadi.

      Kustuta
    3. Kuskohast mina tean, kas keegi on kisa tõstnud või mitte? Enamus on vanemad inimesed, vene rahvusest pensionärid, kes on kas harjunud või siis virisevad küll, aga võimetud midagi tegema. Ja need nooremad ,kes siin on kas kütavad elektriga või on soojustanud oma elamise seinad-põrandad, ehk siis normaalselt remonti teinud.
      Aga tõsijutt- toas 15 kraadi ja duširuum-wc üldse 12 kraadi... Tean ,see kõlab uskumatult, aga just nii see ongi.

      Kustuta
  8. Kas see kuu aega mujal elamine on ikka nii hull? Olen ka väga omaette hoidev ja ülimalt privaatsust vajav inimene, aga kujutan ette, et saaksin hakkama seal sotsiaalmajas, kui ennast selleks nii psüühiliselt kui praktiliselt ette valmistaksin. Kogu aeg tulevat, kaugemat eesmärki silmas pidades. Lihtsalt tuleb endale sisestada, et peab vapper olema! Lihtsalt peab!
    Kuna see MTÜ, nagu aru saan, tegelebki erivajadustega inimestega, siis loodetavasti on nad vastutulelikud sinu erivajaduse suhtes. Peaksid saama oma toa seestpoolt lukku keerata, sel puhul pole ju hullu üks kuukene omaette seal toas veeta. Kuna sa sooja sööki ei valmista, siis igasugune köögijama jääb ära (vett saad võtta öösel suurematesse purkidesse/pudelitesse). Ainult WC ja pesemine jääb ühiseks, aga pesemas võid ju käia öösel, ja kui palju WC-s siis päeva jooksul ikka käia on vaja. Lipsad uksest sisse ja elad oma toas omas mullis, kogu aeg rõõmsalt mõeldes, et see on AJUTINE ja seejärel on ju tulemus palju parem, saad oma kodus palju meeldivamalt elada. Ühesõnaga tuleb endas tubliduse nupp üles leida ja sellel talluda, teades, et see kõik on ajutine ja sul on siiski võimalus eralduda. Kui mingi mürgel käib, siis pane suured kõrvaklapid pähe ja kuula arvutist oma lemmikmuusikat.

    Mis puudutab mööbli ladustamist, siis ma millegipärast usun, et selle osas võib MTÜ aidata. Nad ju teavad, et oled erivajadusega ja et sulle käiks selle organiseerimine üle jõu. Soovitan hakata kohe nendega sel teemal suhtlema, siis on neil ka aega planeerida. Eks neil on ju ka teised kliendid samamoodi õrnakesed ja igasuguste eriprobleemidega, paljudel on ilmselt palju raskemad olukorrad ja seisundid kui sinul, nii et kui sina juba eelnevalt arutled ja oma muredest teada annad, siis tõmbad sellega positiivset tähelepanu kui koostöövalmis inimene. Meeldivale inimesele tullakse aga alateadlikult ka paremini vastu.

    Küll läheb kõik hästi. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, nagu visa eestlane on alati öelnud. Muretseda tasub alles siis, kui aeg kätte jõuab ja mingi mure tõesti tekib. Suur tõenäosus jääb, et ei tekigi. Kokku ja lahti pakkimiselt tuleb Plika sulle kindlasti heameelel appi. Ja siis on jälle pikaks ajaks rahu ja mõnus elamine! :) Mõtle kogu aeg nö "üle" selle mure, st ajale mis tuleb pärast. Selle asja nimi on lootus ja see aitab ka väga rasketest aegadest üle.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Head soovitused ja eks ma loomulikult püüan. Aga jah, ma elaks selle kindlasti üle kergemini just siis, kui ma teistega eriti ei peakski kokku puutuma ja kui ma oma lauaarvuti kuidagi saaksin sinna toimetada. Keeruliseks teeb muidugi asukoht- äärelinnas, lähim pood kilomeetri kaugusel.
      Nede vastutulelikkuses ma ei kahtle tegelikult. Kuid eks ka nende võimalused on ju piiratud... Justnimelt, kõigil seal on probleeme ja seega nad ei saa mind aidata ju ka rohkem, kui kedagi teist.
      Ja mis puutub asjade pakkimisse, siis selleks mul pole üldse abi vaja, seda ma olen oma elus niivõrd palju pidanud tegema.

      Kustuta