neljapäev, 22. märts 2018

Üks pidevalt kummitav unenägu..

Kunagi meeldis mulle oma unenägusid üles märkida ja uurida nende tähendusi unenäoseletajate järgi. Peatselt aga sain aru, et see kõik on täielik jama ning tegelikult võib üks ja sama detail või sündmus erineva inimese unenäos sootuks teist asja tähendada. Hakkasin juurdlema oma unenägude üle puhtpsühholoogilesest vaatenurgast ja üllatus- see toimiski. Sattusin sellest juurdlemisest ja märkide ning tähenduste otsimisest lausa sõltuvusse ning mässisin ennast alateadlikusse ärevusse . Ja muidugi ise imestasin, et miks ma end jälle kehvemini tunnen.. Rääkides sellest KE vastuvõtul, sain ma alles aru, millise karuteene olin endale teinud. Niigi olen üks igavene juurdleja ning tagantjärgi arutleja... nüüd veel püüan unenägusid ka mõista..no lootusetu juhtum, eks!

Aga viimasel ajal on taas hakanud mu unenägudes paar motiivi pidevalt korduma ja see ajab mind tegelikult üsna segadusse. Ma näen pea igal ööl unes, et olen kuskil maamajas, olen seal nagu kellelgi külas- aga ma ei näe kellel. Ma näen seal inimesi, keda ma tegelikult ei tunne, kuid unes on nad mulle kõik tuttavad. Ja ma nagu ootan seal majas kohtumist siis nende inimeste sõbra või vennaga, kelle pärast ma siis olengi sinna tegelikult läinud, kuid ma ei ole kunagi näinud, kes see "sõber" või "vend" on. Ma ainult tean, et ta peab sinna tulema, ma tean ja ootan, suhtlen majas elavate inimeste ja nende külalistega, teadmises, et pean paari päeva pärast linna sõitma ja ärevuses, et kas oodatud kohtumine üldse aset leiabki. Ma näen selgelt, kuidas otsin välja parima pesu kohtumisel selga panekuks, ma näen selgelt, kuidas arutlen oodatava mehe lähedastega, mida teha süüa selleks ajaks, kui ta töölt? tuleb ja mida ma peaksin arvestama, kuidas talle veelgi enam meeldida. Tundub nagu ma oleksin sinna maamajja sattunud eesmärgiga see mees "endale saada" aga mehel kas on sellest täiesti ükskõik või ta ei teagi ,et ma seal olen ja teda ootan...

Esimest korda peale selle hämmastavat selgete emotsioonidega unenäo nägemist, mõtlesin lihtsalt et appi mis tobedus :) Teisel hommikul aga hakkasin endalegi üllatuslikult juurdlema ning meenutama, kas mitte pole minevikus olnud midagi sellist juhust. Uskumatu, aga isegi mu kirjust minevikust midagi sellist ei meenunud! No, ühesõnaga suvaline totrus ikka, arvasin ja lõpetasin juurdlemise. Kuid see ei andnud mulle ikka rahu...ja muidugi nägin ma seda und iga kord, kui uinusin taas ja taas. Varieerusid ainult kohad, ma ei mäleta nende inimeste nägusid ega nimesid, aga kogu aeg on kindlad detailid- maamaja, kellegi ootamine ja pesu valimine-õhtusöögi üle arutlemine ja teadmine, et varsti pean linna tagasi sõitma. Kus asub see maja, kus on see linn,kuhu ma pean sõitma, keda ma ootan... see unenägu hakkab mind vaikselt juba vihale ajama.

Äkki keegi oskab midagi sellist selles lahtimõtestada, mida mina ei oska või pigem siis väldin juurdlemist? Kõige parem oleks mõelda, et ah, see on vaid uni, aga need kummalised korduvad detailid... maamaja hingelt linnainimese unenäos, mingi pere või seltskond kelle nägusid ma ei näe ja nimesidki võibolla ei tea, kuskile linna ,koju?,sõitmise planeerimine... Ja siis see ootus..keda ma ootan, miks ma seal majas olen ja teda ootan...  Eh, vajan vist lihtsalt seda, et keegi kinnitaks mulle- jah, see on vaid uni ega tähenda midagi.

2 kommentaari:

  1. Mingit karuteenet selle juurdlemisega pole sa omale teinud. Kuula vähem igasuguseid psühholoogilisi "eksperte". Maja loetakse üldiselt su enda alateadvuseks, oma Minaks, mis peaks ümbritseva loodusega käsi-käes käima. Sul on alateadvuses soov leida omale kaaslane kõrvale, sa kogu aeg ju seda vaid ootad, kuid sa ei tee selleks midagi. Ja kuna sa ei tee midagi, siis need inimesed kelle sõpra või venda sa kohtumisele ootad, ongi võõrad, kelle nime sa ei tea. Linnaelu on sigin-sagin, müra, ja sa tõmbud jälle sellesse mürasse tagasi, kuulamata oma sisemust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei taha kedagi kõrvale, nii et ma selle kohapealt ei saa nõus olla päriselt... Või siiski, ma ootan kedagi vahepeal end kõrvale, aga see linna tagsipöördumise detail selles unenäos siis tähendabki seda, et ma tahan mingiks hetkeks endale kaaslast, aga samas tagasi minna oma turvalisse elurütmi- minu jaoks siis linna.
      Aga et ma ei tee selleks midagi- nii ja naa. Selge see et ma ei landi parkides ja kõrtsides nagu 20 aastat tagasi, aga tutvustele olen alati avatud olnud. Lihtsalt neid peaaegu polegi...

      Kustuta