neljapäev, 23. august 2018

Me tegime selle ära- ehk üks üritus, millesarnast pole Eestis varem olnud!

Et kõik päris ausalt ära rääkida, siis peab vist alustama päris algusest. See on minu puhul tegelikult vägagi üllatav ja oli seda aastakümneid ka minu enda jaoks. Nimelt on mul lapsest peale üks omapärane huvi- ja, arvestage lugejad sellega, et kui naerate mind välja, naerate välja ka kõik need teised 900+ inimest, kellel sama huvi on- mulle meeldivad vanad lapsevankrid. Mitte just need päris vanad, aga no kuskil 60-ndatest alates kindlasti. Ja kuskil nii 1995 aasta mudeliteni välja, tänapäevased pöörlevate ratastega ja kolmerattalised jne...no ei meeldi.

Huvi sai alguse juba varases lapsepõlves. Mäletan, et isegi numbrite loendamise sain selgeks tänavail vastutulevaid lapsevankreid kokku lugedes. Loomulikult olid kõikvõimalik paraadid ja rahvakogunemised siis minu lemmikkohad, igatahes oskasin vabalt tuhandeni lugeda enne kooliminekut ja muidugi ka siis neid numbreid kirjutada- pidasin vist isegi omamoodi "päevikut" kuhu märkisin ära mitut vankrit ma sel päeval nägin  :) Tollel ajal ma muidugi olin ka ise tohutus beebivaimustuses ja mängisin nukkudega, nii et ei pööranud sellel mingit erilist tähelepanu.

 Sellel ajal oli tavaline, et lapsed jäeti vankritega poe vms akende alla, kus siis nutma hakanud beebisid kiigutasid sageli möödakäijad. Mina käisingi sageli algklassi õpilasena linnas just eesmärgiga, et saan mõnda "titat kiigutada"  Tekkisid tutvusesd laste emadega, sain mitmel korral loa jalutuskäikudel kaasas käia jne.

Okei, sain suureks, aga lapsevankrid paelusid mind endiselt. Lastega või mitte, aga vankrifänn olin ikka. Aastakümneid häbenesin seda, kuid siis hakkasin otsima netist infot, et kas ma olen tõesti ainus selline, või on neid kuskil veel. Ja avastasin Venemaal sellise grupi, Saksamaal koguni mitu sellist ja ka lausa vankrimuuseume erinevates riikides. Jälgisin aastaid Venemaa vankrikollektsionääride- just, seal on inimesi, kellel on kogus 10-20 retrovankrit, kusjuures lapsi neist paljudel väikeseid polegi- tegemisi ja eelmise aasta novembris otsustasin "kapist välja tulla".

Arvasin facebookis seda gruppi luues, et ehk mingi paarkümmend liitujat ehk tuleb, kuid juba esimese nädalaga oli meid üle saja. Ja nüüd, kus grupp pole veel aastatatki tegutsenud, on meid juba tänahommikuse seisuga 935. Ning liitujaid tuleb pea iga päev juurde. Ka meil Eestis on vankrite kollektsionääre ja on minu suureks üllatuseks ka neid naisi, kes tahavad oma beebile just mingit 30-40 aastatagust vankrimudelit. Minul endal mõistetavatel põhjustel vankrit pole, küll aga on mul ligi 2000 pildiga pildikogu arvutis ja ma täiustan seda pidevalt. Lisaks on mul viitsimist uurida infot erinevate mudelite kohta ning tihtipeale pöördutaksegi grupis minu poole küsimusega- mis mudel ja mis ajast see on?

Aga nüüd eelmisel pühapäeval toimus Eestis ühes väikelinnas midagi sellist, mida siinmail pole kunagi varem toimunud. Esimene Retrovankrite Kokkutulek! Jah, mina olin üks korraldajatest! Muidugi ma ei teinud seda üksi, tänan siinkohal ka teisi ,kui nad seda blogi lugema juhtuvad.. Meid polnud küll palju- etteteatamise aeg jäi natuke lühikeseks, sest idee paiskas üks grupi naistest õhku alles juuli keskel- aga meid võeti nii soojalt vastu, et tegelikult polnud üldse meie arv oluline. 19 retrovankrit erinevatest ajastutes veeres sel päeval läbi Põltsamaa linna, kus toimus samal ajal ka kodukohvikute päev. Paljudes kohtades oli meid oodatud (kohalikud organisaatorid-grupiliikmed olid infot usinalt jaganud), kuid kuna ilm oli kehv, siis ..tegelikult ma mõtlen tagantjärele ise ka, et oleks võinud ikka rohkem kohtades käia... me kõikjale ei jõudnud.

Nii liigutav oli minna oma grupiga "sebral" üle sõidutee- kui kõik peatusid ,filmisid, lehvitasid ja hüüdsid kiidusõnu! Nii liigutav oli mööda linna kolonnis liikuda, mööujate heatahtlike pilkude saatel ja näha kuidas inimesed olid end lausa tänava äärde rivistanud, et vaadata ja meile lehvitada. Pea igal sammul tuli keegi meie juurde ja ütles midagi stiilis "et appi kui vahvad te olete!" ja meenutasid siis, kellel või kelle lapsel või naabril oli olnud just selline vanker. See ühtekuuluvustunne, see positiivne vastuvõtt... on enam kui kindel, et see kokkutulek ei jäänud viimaseks ja suure tõenäosusega toimub see ka järgmisel aastal Põltsamaal.
Sellised kaelasildid olid kõigil osalejatel! Aitäh Tiina, Taimi ja trükikoda ValiPress!
Grupi administraatori avakõne meie kogunemiskohas Trollitralli Vahvlikohvikus
Esimene pikem peatus Põltsamaa mõisa juures
Üks pildike rongkäigust. Vihma sadas ja ma muidugi täiesti ebafotogeeniline ,nagu ikka. Aga täitus ük soov-jalutada linnatänaval retrovankrit lükates. Minu eksponaat rongkäigus siis 80-ndate keskpaiga Läti toodang Liepaja exportmudel






32 kommentaari:

  1. "Mina käisingi sageli algklassi õpilasena linnas just eesmärgiga, et saan mõnda "titat kiigutada"."
    Kas sina olidki see mõtlematu laps, kes tol ajal poes eest ühel lapsevanemal lapsevankri koos titaga minema viis, et teda kusagil "kiigutada". Kui saaks aega tagasi minna, tuuseldaks korralikult läbi et eluaeg jääks meelde: ära puutu võõraid lapsi, kui oled peast sassis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tohib, ma ütlen otsesõnu välja, mida ma sinust arvan? LOLL

      Kustuta
    2. Loll on see, kes arvab et oma keskeakriisis võõra titevankri lükkamisega tasandab oma lapsehülgamise.

      Kustuta
  2. Raili, palun kustuta selle vaimupuudelise kommentaarid ära. Mitte ainult sina - ka meie ei taha seda tobedust lugeda. Maailmas on ju ometi normaalse mõistusega inimesi ka:)
    Kui kaua võib siis puudelise jauramist taluda! Blogi sul ju muidu tore.

    VastaKustuta
  3. Raili pidi oma jutu järgi ise olema kiiksuga:)

    VastaKustuta
  4. Paistab, et mõni inimene teab blogijast rohkem, kui ta ise :) Igal juhul palju õnne ja soe soovitus hankida omale elu, et ei peaks siin teiste üle kohut mõistma....

    VastaKustuta
  5. Raili on oma CCCP ihalusega saanud korraliku nöökimise aluseks ja pole ime kui astub veel ka keskerakonda. Kui juba lapsest saati oli tal suur titearmastus, siis vaevalt ta oma laps võeti ära emaarmastuse puudumise tõttu, põhjuseks oli vast ikka põõsastes ja heinakuhjades ööbimine.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuule, kas ma võtsin sinu põõsa või heinakuhja ära või, et sa nii täpselt tead, kus ma ööbisin?

      Kustuta
    2. Sul on haugimälu. Ise sa ju oma raamatus kirjutasid kuidas sa oma Raineriga heinakuhjas magasid.

      Kustuta
    3. See, et ma ükskord lageda taeva all ööbisin, ei tähenda et ma seal rohkem oleksin olnud. Kui see oleks minu jaoks tavapärane asi olnud, poleks ma sellest raamatus kirjutanud- elementaarne ju. Selles raamatus kirjutasin ma olukordadest, mis olid minu jaoks kõik uudsed ja milliseid polnud ei varem ega hiljem.
      Aga tundub et see on su lemmikraamat, mida sa hoiad kogu aeg öökapil ja otsid seal kogu aeg mingeid lõike välja, et mind maha teha. Tõesti- hangiksid ehk endale elu!

      Kustuta
  6. See raamat polegi lugemisväärt, veel vähem seda öökapi peal hoida. Aga kuna sa oled ennast blogiga juba kuulsaks teinud, siis huvi pärast uurisin mida selle kohta räägitakse.
    https://lugemissoovitus.wordpress.com/2008/10/29/raili-sule-armastades-kodutut/
    Lk.81 peategelane iseloomustab nendesamade sõbrannade kodu ja ennast nii: …päev algas seal tavaliselt juba varavalges liitrise salaviina muretsemisega…ehk pisut alatu küll, aga üks mu vähestest allesjäänud rõõmudest oli võõraste ja poolpurjus meeste ärakasutamine.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pigem kasutasid mehed lõdva kummiga Railit. Ega asi ei anna häbeneda. Tuli teha, kus juhtus. Ja kuna Railil oli ka nälg, ajaski jalad laiali.

      Kustuta
  7. No tore, kui sa omale mingi tegevuse v. väljundi oled leidnud, Raili. Aitab suhelda, avarduda, liikuda.
    See nõukaaja ihalemine on muidugi veider tõesti, isegi ohtlik ma ütleks, aga loodetavasti see selliseks mõttetasandiks jääbki. Terve Lasnamägi on neid putineid ja putinlannasid täis - karta on, et nendega veel kunagi jamasid tuleb.

    Mis sellesse vankrirallisse puutub, siis tore on, aga tegelikult pole ilus inimesi rammida.
    Muidu oli tore kohvikute päev.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mis mõttes inimesi rammida? No võibolla tõesti keegi kogemata müksas kedagi -kõnniteed ju kitsad- vabandust sel juhul. Tahtlikult loomulikult keegi seda ei teinud...

      Kustuta
    2. Kogemata müksaja vabandaks. See inimene aga vaatas päris pahuralt otsa, sest tema oli enda arvates tähtsam kui pealtvaataja.

      Sulle soovitaks - kaal korda, moodsam soeng, väike meik ja nooruslikumad riided! Pool elu ju ees, miks sa praegu selline "väike vanainimene" tahad olla?

      Kustuta
    3. Tänan soovituste eest, aga las ma olen selline nagu olen! Peamine on endaga rahulolu..mnjah 10 aasta jooksul kogunenud 10 kilo võiks ju kaduda, aga no see on selline stabiilne kaalutõus, et ma isegi ei põe sellepärast. Kellele ei meeldi, ärgu vaadaku!
      Mis puutub riietesse...no ega kaltsukatest neid suuremaid numbreid väga valikut ei ole ka enam 1-2 euro päevadel. Eks ma vaatan selle järgi, mis meeldib ja sobib selga, mitte kas see on nooruslik.
      Ma ei tea, kes see müksaja oli..aga ma vabandan tema eest.

      Kustuta
    4. Raili ära kuula neid soovitusi. Mõtelge ise, see oleks sama naeruväärne kui naine, kes on vägevalt meigitud, aga jalas lääpas kingad. Meik, kaltsud ja soeng on odav kraam, mis ei tee kedagi šikiks kui baas on vilets (hambumus nt)

      Kustuta
  8. Väga tore ülevaade, tänan Raili! Jaksu järgmisteks kordadeks! See inimene, kes aga teise välimuse üle viriseb ja mõnd pisikest müksu kõnevääriliseks peab, vaadaku enda sisse, kohe väga sügavale.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Evelin, miks peaks ebaviisaka käitumise "mitte kõnevääriliseks" mõtlema? Las sõidab üle varvaste, sest tore üritus oli? Oo ei! Ebaviisakas mats oli. Kui mina oleksin Railile nii teinud, oleks tema teema kirjutanud, oma hala juurde lisanud ja arva, keda materdama oleks hakatud?

      Aga las olla. Mina vaatangi enda sisse - kõik on balansis. Railile antud soovitused olid ka pigen faktikinnitused - alati vaidleb vastu. Ja vaidlebki!

      Kustuta
  9. Ma ei ole vist terve aasta enam seda blogi lugenud aga täna nägin ühte töökuulutust, mis minu arust suurepäraselt Railile sobiks ja siis otsutasin, et lisan selle siia, et ta saaks seda lugeda. PS. Ma ei ole isegi kursis, kas Railil on praegu töö või ei ole, tean et nii aasta tagasi tal ei olnud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. https://www.cvkeskus.ee/553560?view=3&utm_source=Delfi&utm_medium=ibanner&utm_campaign=toopakkumised

      Kustuta
    2. Jumalukene, sa oled niiiii naiivne! Raili ei tööta kellegi alluvuses, ta ei käi kellapealt tööl, ta tahab ette teatamata vabu päevi, tal puudub transport, ta väsib, kõigub ja ärritub. Huh!
      Las see pakkumine on temast tugevamatele, näiteks vaimupuuete ja/või füüsiliste eripäradega inimestele. Nood tahavad ühiskonnas olla keegid, Railile sobib vaid mugavus, virin ja sotsiaaltoetus.

      Kustuta
  10. Retro vankrid tänavale tuua on minu meelest eriti tore. Loodan, et sul on selliseid ettevötmisi ka tulevikus. Ise kahjuks ei näinud, aga ehk teed järgmisel aastal uuesti ja veel suurema ryhmaga. Eelmist lapsepölve/melanhoolia postitust nägin alles täna, nii et ei hakka sinna alla kommenteerima, aga öelda oleks.. Mina ei näe, et see oleks olnud nii riigivaenulik postitus kuigi jah, valisid ehk vähe vale aja. Ja vaatevinkel sellele on sul töesti lapsepölvest. Oled ilmselt syndinud 70 alguses? Ise olen sinust pea 10 a vanem ja tunnistan, et ka minu lapsepölv oli maal kena ja tore. Aegu kui jöulud olid keelatud ma väga palju isegi ei mäleta, meie peres ikka peeti, aga peidetud akendega ja teistele lastele ei tohtinud rääkida. Kooli ajast mäletan juba seda, et need lapsed kellel oli "igale eestlasele yks soomlane" olid lahedad teksad ja pildiga kilekotid. Minul ei olnud. Tahtsin hirmsasti teksaseid ja tuli ykskord poodi. Ja ema ostis. Hirmkallid. Ilma minuta. Sangarid. Ja jubedamat momenti lapsepölvest ei mäleta kui pidi emale naeratama ja valetama, et olen niiii önnelik. Ta ise oli nii önnelik, et oli lapsele leti alt teksad saanud. Aga need olid töeliselt jubedad. Kyll aga tunnen veidi puudust lihtsast röömust lihtsate asjade yle. Nyyd on köike, vöta palju tahad ja millal tahad. Tol ajal olid isegi kyynlad talongiga ja need tulid myyki ainult paar nädalat enne uut aastat. Elektrilisi kuuse kyynlaid polnud maa kauplused veel leiutanud. Ja linna ei saanud sest auto oli liiga vana söitmaks 50 km. Uut autot ei saanud isegi raha eest. Oli järjekord. Ehk siis hetkel pisiasjad kaotavad mötte. Kas tahaksin seda tagasi? Ei. Oli tore igatseda yht ja teist asja, aga praegu täiskasvanuna on hea just nyyd ja praegu. Sattusin hiljuti lugema Ilmar Taska "Pobeda 1946" ja soovitan ka sulle. Tegevus toimub kyll palju enne meie aega, aga ehk see aitab sul veidi möista mis tolle aja (nöuka aja) korras oli valesti. Ja ehk see muru ei olnud ikka nii roheline. Jöudu ja jaksu sulle.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega jah teismelisele ei maksa ise riideid osta, mul ka selline kogemus. Tänased lapsevanemad peaksid seda tähele panema. Aga eks ikka mõeldakse - minu laps on teistsugune ja ma tean, mis ta tahab.

      Kustuta
  11. ...Ilmselt jälle ei toimu elus midagi...

    Milleks niisugune avalik blogi? Palju mõistlikum oleks seda kõike iseendale ja privaatselt kirjutada. "Fännidele" ei pakuta just eriti tihti midagi.

    Head kooliaasta algust!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ah, et "fännidele" ei anta eriti tihti konti, mida järada, hambusse? Tead! See on ikka blogija asi, kui tihti ja avalikult ta kirjutab.

      PS! Raili, sinust ei ole tõesti viimasel ajal midagi kuulda olnud. Kas kõik on ikka korras?

      Kustuta
    2. Emm.. Kas kirjutasin, et "konti" tahaks närida? Ja/ või mille poolest sina erined oma "lihtsalt küsin" küsimusega?

      Kustuta
  12. Raili on kadunud, kuna tahabki selliste küsimustega tähelepanu, et kus sa küll oled Railikene. Ega sa ometi ennast üles ei poonud jne.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Raili võib ka blogimisega lõpparve olla teinud, sest leidis endale mujal väljundi. Blogimine on tema jaoks end ammendanud. Siin ju niiväga soovitakse, et kirjutagu endale "salaja". Eks ta võib-olla kirjutabki.

      Kustuta
    2. Ongi hea, ei pea mingit vingatsit lugema. Ja ärge öelge miks loen. Ärgu kirjutagu, ei loe ka. Lisaks, ta on niisama ähvardanud inimesi politseiga. Ma ootan jätkuvalt kutset uurija juurde. Ta teab seda, et nagu tema avalduse teeb, on mul Raili vastu kümneid avaldusi, alates maksupettusest kuni selleni, et ta simulant on.

      Kustuta
    3. Vot seda sa loodad, 00.38! Aga vot, isegi kui mul on olnud selliseid plaane kunagi, siis juba ainuüksi sinusuguste kiuste ma seda ei tee! Uskumatu, kuidas sa pole ise veel oma mürgist mürgitust saanud !

      Kustuta