Kustutasin oma eelmise postituse, sest millegipärast olen hakanud märkama juba ammu, et tänapäeval inimesed ei viitsi enam süveneda millesegi ja nopivad kontekstist välja mingid paar fraasi ja hakkavad selle ümber arutlema. Ja see polnud mitte mu postituse eesmärk- minu eesmärk oli näidata kõigile skeptikutele, et jah ma suudan ettevõtja olla (seda pigem siiski üksinda) ja et tegelikult ju ei läinud see pood pankrotti -kuidas seda nüüd viisakalt öelda- ei minu ega mu äripartneri tegutsemise ajal.
Aga lihtsalt uskumatu, kuidas inimesed suutsid sellest tekstist märgata peamiselt ühte paarilauselist fraasi! Jah, isver küll, ka mina olen ju inimene ja naine, miks mul ei võinud siis tekkida "lühiajalist suhet". Kui nii tänapäeva naisteajakirjandust jälgida ja foorumeid, siis suur osa naisi on lühiajalise suhte asemel hoopis üheöösuhtega nõus. Nii et... Oli siis oli, kelle asi, ja see nüüd kohe kindlasti poele hävitavat lööki ei andnud, jah see võis olla üheks veetilgaks mis kivi uuristas, aga kindlasti ...no enam ei peatu pikemalt. Õismäe Taaskasutuskeskus on igavikku läinud!
Ka oli uskumatu õelus inimeste poolt arvata, et astun uuesti sama reha otsa, et küsin siit poe avamiseks annetusi! Aga mnjah, niipalju kui inimesi, niipalju ka arvamusi ja edu neile siis! Ma olen ammu aru saanud, et on inimesi, kes mind mingitel põhjustel üdini vihkavad ja on ka inimesi, kes mind siiralt mõistavad. Viimased aga kahjuks pole eriti agarad kommenteerijad, nemad jälgivad minu blogi vaikselt ja vahel kirjutavad mulle otse, küsides "Kuidas sul läheb?" Ja kahjuks ei saa ma neile ega ka kellelegi teisele vastata, et "hästi".
Kuid ma ei hakka halama, olen piisavalt tugev ,et toime tulla ükskõik millise valu või hirmuga! Ja ma ei tahagi, et keegi minult midagi selle kohta küsiks või nõu andma hakkaks, ka tobedad oletused võite endale jätta. Põhjus, miks ma praegu siin kirjutan, on see, et anda märku, et olen siiski elus ja ehkki praegu pole parimad ajad, ma ei ole alla andnud ega kavatse seda ka teha! Eks mu elu ongi ju pidev tõus ja mõõn, ning teadupoolest ei kesta kumbki neist igavesti..
Aga lihtsalt uskumatu, kuidas inimesed suutsid sellest tekstist märgata peamiselt ühte paarilauselist fraasi! Jah, isver küll, ka mina olen ju inimene ja naine, miks mul ei võinud siis tekkida "lühiajalist suhet". Kui nii tänapäeva naisteajakirjandust jälgida ja foorumeid, siis suur osa naisi on lühiajalise suhte asemel hoopis üheöösuhtega nõus. Nii et... Oli siis oli, kelle asi, ja see nüüd kohe kindlasti poele hävitavat lööki ei andnud, jah see võis olla üheks veetilgaks mis kivi uuristas, aga kindlasti ...no enam ei peatu pikemalt. Õismäe Taaskasutuskeskus on igavikku läinud!
Ka oli uskumatu õelus inimeste poolt arvata, et astun uuesti sama reha otsa, et küsin siit poe avamiseks annetusi! Aga mnjah, niipalju kui inimesi, niipalju ka arvamusi ja edu neile siis! Ma olen ammu aru saanud, et on inimesi, kes mind mingitel põhjustel üdini vihkavad ja on ka inimesi, kes mind siiralt mõistavad. Viimased aga kahjuks pole eriti agarad kommenteerijad, nemad jälgivad minu blogi vaikselt ja vahel kirjutavad mulle otse, küsides "Kuidas sul läheb?" Ja kahjuks ei saa ma neile ega ka kellelegi teisele vastata, et "hästi".
Kuid ma ei hakka halama, olen piisavalt tugev ,et toime tulla ükskõik millise valu või hirmuga! Ja ma ei tahagi, et keegi minult midagi selle kohta küsiks või nõu andma hakkaks, ka tobedad oletused võite endale jätta. Põhjus, miks ma praegu siin kirjutan, on see, et anda märku, et olen siiski elus ja ehkki praegu pole parimad ajad, ma ei ole alla andnud ega kavatse seda ka teha! Eks mu elu ongi ju pidev tõus ja mõõn, ning teadupoolest ei kesta kumbki neist igavesti..