kolmapäev, 27. juuli 2016

Kas psüühhilise puudega inimene on lihtsalt laisk luuser? Ehk siis töövõimereformist...

Eilses õhtulehes ilmunud artikkel ,mille ma ka oma eilsesse postitusse kopeerisin, oli kirjutatud küll täiesti võõra inimese poolt. Aga samahästi oleks see võinud olla mina. Tegelikult näitas see artikkel ilmekalt välja veelkord seda ammu teada tõde, et psüühikahäired moodustavad väga suure osa kõikidest töövõimetuse juhtudest. Millegipärast on aga meie valitsus ja kõrged ametnikud selle päris ära unustanud...

Järgmisel kevadel ootab mind ees käik töötukassasse. Kui varem toimus iga mõne  aasta tagant põhjalik arstide-spetsialistide- sotsiaaltöötajate konsiilium, kus mitu inimest vestlesid minuga ja tegid siis paari nädala jooksul kokkuvõtte minu tervisliku seisundi kohta, siis järgmine kord... Ausalt öeldes, mul on juba praegugi hirm! Ma püüan küll seda alla suruda, aga no lihtsalt ei anna rahu mõned küsimused?

Esiteks- kas töötukassast saab siis polikliinik, kus töötavad eriarstid või? Kuidas saab üks tavapärane, ütleme nt juristiharidusega ametnik aru, et kuigi inimesel on käed-jalad olemas, ei ole ta kaugeltki terve? Teeb koostööd arstidega... aga milleks siis seda mõttetut töötukassa jama üldse vaja on? Ma leian, et kui inimene tunneb, et vaatamata oma haigusele ta suudab tööle minna, siis pöörduks ta ise töötukassasse. Ei tegelikult vist ei pöörduks ka, sest reaalselt ei tea mina küll mitte ühtegi inimest ,ega oma ka ise kogemust, et töötukassa saaks tööle aidata. Ikka leitakse kuskilt CV keskusest ms sobiv koht!

Kas töötukassa ametnikud usaldavad üldse arste, kes kirjeldavad pealtnäha terve inimese hingelist seisundit? Või kas see neid üldse huvitab- nemad ju said järjekordse "linnukese " kirja- et vaadake, kui aktiivselt puudega inimesed tööd otsivad ja kui rumalad olid varem need, kes arvasid, et sandid on lihtsalt laisad?

Kas ma olen siis tõepoolest laisk, kui ma tean oma kogemustest ja ka arstidega vestluste põhjal, et mulle ei sobi täiskoormusega töö? Kui arvestada, et olen 70% töövõimetu, siis see tähendabki ju tegelikult, et võiksin töötada vaid 30%-lise koormusega. Kuskohast aga sellist võimalust leida, milline asutus seda pakuks ja millises asutuses saaks selle eest ka rohkem raha, kui 130 eurot (praegune toimetulekutoetuse summa, mis siis ju ära kaoks)?

Ja nüüd siis tuleb kindlasti paljude arvates virin :)
 Ma ei suuda töötada üle 4-5 tunni järjest, sest ma tunnen kohe, kuidas vaimne väsimus hakkab juba paari tunni kollektiivis olemise järel tekkima ja siis võin ma plahvatada juba iga väiksema asja peale. Veidi aega ma suudan end veel talitseda- siinkohal tänu minu superpsühholoogile K-E-le, kelle juures käimisest aastate jooksul on ikka väga palju abi olnud)- aga mingil hetkel ma murdun. Eriti kui ma veel tunnen ,et tööülesannete hulgas on midagi absurdset ja ebaõiglast- tihti ka vaid subjektiivselt minu arvates, sest ma enam ei suuda alati  selgelt mõelda. Ehe näide sellest oli töötamine telefonimüügifirmas Müügimeistrid... Oo jaa, ma pidasin seal tänu lühikestele tööpäevadele ja muu töövariandi puudumisele isegi pea 2 aastat vastu! Aga mis hinnaga? Kui palju oli mul selle aja jooksul depressiooni tõttu haiguslehti, kuipalju kordi ma lihtsalt jooksin kontorist nuttes välja , kui palju kordi tülitsesin ülemustega... no igatahes lõppeski see minu lõpliku kokkuvarisemisega, kus ma olin raske depressiooniga lihtsalt paar nädalat kodus ja enam tagasi minna ei suutnudki. Sest saada päevas kümneid kordi sõimata nii klientide, kui ka ülemuste poolt ja sealjuures kogeda suhtumist, et kui ei täida mingeid müüginorme, võid veel kinga ka saada- umbes, et müüja on süüdi, kui ta püüab mingile tädi Maalile müüa kassikullast medalit ja see tädi Maali muidugi ei tea, mida sellega peale hakata ja ei osta... no see oli nõme ! Ausalt ka, ei soovitaks seda tööd oma vihavaenlasele ka mitte!

Ma ei suuda end 5 päeva nädalas tööle sundida. Ehk vaid siis, kui on tegemist mu unistuste tööga- müüja olemisega kasutatud kaupade kaupluses. Või veel parem.- olles ise selle kaupluse omanik, juhataja ja müüja ühes isikus... Meeldivad tegevused annavad mulle  tihti nii palju energiat juurde, et ma tõesti ületan kõiksuguse väsimuse ja piirid tööpäeva pikkusele või töö sagedusele. Seevastu midagi, mis on mulle ebameeldiv, ei suuda ma end üldse tegema sundida. Näiteks koristamine on kohe kindlasti üks selline tegevus, mida ma koduski sageli võimalikult kaua edasi lükkan... Koristajana ma usun, et ei peaks päevagi vastu. Olen proovinud kunagi aastaid tagasi koolimaja koristaja olla, tegin proovipäeva mõne tunni ära, aga järgmine päev oli selg nii valus, et ei saanud voodistki üles ja kogu aeg tahtsin jõuetust vihast enda ja kogu maailma vastu nutta...

Olen proovinud olla toateenija majutusasutuses. Jube suur probleem eks ju- voodikattele jäi kortsuke sisse ja peegli alla serva näpujälg! Mina võtsin seda aga isiklikult lausnöökimisena ja lihtsalt viskasin töökitli nurka, ütlesin vist ka mitte kõige viisakamalt, mida ma sellest tööst arvan (ärevushoog noh) ja lõin ukse väljastpoolt kinni.

Selliseid kogemusi on mul tegelikult veel palju. Vot see on ka tegelikult üks põhjus, miks ma pean töötukassat riigi nõmedamaks asutuseks (peale Stenbocki maja muidugi :D)- nemad selliseid töökohti mulle ainult leida ongi suutnud, kui ma ei eksi siis ka eelpool kirjeldatud kogemused olid mõlemad sealtkaudu soovitatud kohad.

Ja kevadel pean ma minema oma puuet pikendama ja tõestama, et päris terve ma siiski pole, justnimelt sellesse nõmedasse asutusse! Pole ju tegelikult imestada midagi, et ma selle üle iga päevaga rohkem muretsen...

P.S. Aitäh, kõigile mu blogilugejatele ja neile ümnetele inimestele, kes on mulle tänu sellele blogile ja eelnevale perekooli teemale, kirjutanud! Te olete nii armsad, et tahate lihtsalt võõrast inimest aidata ja aitategi... kes ehtematerjalide, kes sularahaga, kes lihtsalt hea sõnaga!
Eraldi aga toon välja ühe ülitoreda noore tüdruku -Brigita.! Temaealiste jaoks on heategevus küll üldjuhul viimane asi, millele mõelda... Aga me kohtusime temaga eile,pärast mõne kirja vahetamist ja tema tegi nüüd küll midagi sellist, mida ma ei osanud oodatagi... ma ei oleks seda vist ise küll iialgi teinud ja proovinud ikka oma naeruväärse (tegelt nutmaajava) summaga hakkama saada.
Ühesõnaga- avatud on üks arveldusarve. Jah , see pole minu nimele, kuna toimetulekutoetuse vormistamine sel juhul võiks osutuda võimatuks (oleneb muidugi summast) Aga kõigile ,kes tunnevad, et nad tahavad aidata... siis kopeerin siia Brigita loal tema facebooki lehel ja vist kohe-kohe ka Malluka blogis ilmuva lookese, koos pangaarvega.

Aitäh veelkord kõigile praegustele ja tulevastele kaasaelajatele ning aitajatele!



16 kommentaari:

  1. Saan Sinust ja sinu probleemist täitsa aru, sest ise olen juba neljandat aastat samamoodi töövõimetu. Mul läks hästi, sest minu kohta see töötukassas töövõimetusprotsendi määramine ei käi, kuna olin korduvtaotleja. Minu töövõimetusprotsent on 80+ veel keskmine puue, kuid pension läheb ju sissetuleku arvele toimetuleku
    määramisel ja seetõttu eriti toimetulekutoetust ka ei saa. Samuti on mul seljaprobleemid. Sain puudega isiku kaardi, millega soodushinnaga pihakorseti osta sain, kuid see ainult toetab selga, mitte ei ravi. No ja ma ei oska ka kuidagi lisaraha teenida, sest mingit ehtekunstnikku minust ei ole. Jälle, silmanägemine on takistuseks. Ainuke,et äkki paneks odavate Aasia ja Poola riiete äri püsti. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Järgmine kord tuleb ka Sinul kahjuks see töötukassas pikendamine. Sul seekord lihtsalt vedas ,et korduveksperdiisi aeg oli enne 1. juulit, mil see jama töövõimereform hakkas.
      Muidugi arvestatakse pension toimetulekutoetusse, kuid mul kulub see täielikult korteri maksudeks ja seetõttu saangi 110 eurot enam-vähem. Ja pensionist allesjääva paarikümne euroga see teebki 130.
      See odavate Aasia riiete äri mõte ehk polegi paha... peab ainult natuke algkapitali ja oskust välismaa netipoodidest tellida.

      Kustuta
    2. Aga üürikorteri toetust saab ju ka sots.abist küsida. Nad maksavad mingi summa kinni, mida omanik küsib. Ainult, et Sul peab loomulikult olema üürileping ette näidata . Omanikule üürimakseid ei tohi kunagi käest-kätte(sularahas) maksta, vaid ikka ülekandega, kus selgitusse on märgitud mille eest makse tehakse. Ma ise pole sellega eriti kursis, sest elan esialgul nn. omas korteris, kuigi see on pärandi järgi tehtud 5 inimese peale ja minu osaks on ainult 20 prossu. Hea meelega läheks omaette elama, aga just sellel põhjusel, et kusagilt raha pole võtta, ei saagi endale oma elamist soetada. Ka sama probleem, et ei ole eriti pikki töösuhteid suutnud pidada just sel põhjusel, et mina enda kallal norida ei lase, vaid hakkan vastu ja ütlen, mis ma asjast arvan. Aga-jh, mingit käsitööoskust mul pole ja ausaltöeldes sellised asjad-tegemised mind ei köidagi... Nii ma siis nüüd olen 80 prossune töövõimetu... :(

      Kustuta
    3. Ei saa mingit muud toetust. Jah, toimetulekutoetuse taotlemisel need kulud arvesse lähevadki (ainsate kuludena, mis sest ,et tegelikult on ju makseid veel).

      Kustuta
  2. Tere.
    Ma nüüd muidugi palun vabandust ette ja taha, aga sa kohtusid võõra inimesega eile ja nüüd me peaksime selle võõra inimese isiklikule aa-le hakkama annetusi tegema?
    Kõik võib tõepoolest olla aus ja õige, aga...nii need asjad siiski päris ei käi.
    Sry veel kord.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Keegi ei sunni sind seda tegema! Mainin vaid niipalju, et selle"võõra" inimese pangakaart on minu käes!

      Kustuta
    2. No-jh, hea küll, aga see võõras inimene võib Sinu kätte antud pangakaardi kasutamist piirata, et sa saad ainult mingi osa sellest kasutada ja ülejäänud raha läheb tema tarbeks.

      Kustuta
    3. Miks peab alati nii negatiivne olema?

      Kustuta
    4. Loodetavasti on siis aus inimene. Kui sinu käes on kõigest pangakaart, siis sa ju laekumisi ei näe. Näed ainult kontjääki, kui seda pangaautomaadist vaatad. Kui inimese enda käes on pangaparoolid, siis tema saab käia netipangas ja vaadata laekumisi ning miks mitte, teha sellelt kontolt ülekande oma kontole. Nii lihtsalt on. Seega võib sulle sealt kontolt vaadata pidevalt vastu 1-2€ kui sedagi. Aga põhiprobleem on see, et enamik inimesi ei usaldaks nii raha kanda ja seda ei saa nendele kuidagi süüks panna. Võimalik, et see inimene on aus aga teades kui palju pettust toimub meie ümber, siis kahjuks ei usaldata enam. See ei tähenda negatiivsust, vaid inimesed on muutunud ettevaatlikuks. Aga ehete müügiga soovin edu, sellega saad endale kindlasti väikse lisakopika teenida.

      Kustuta
  3. Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
  4. Delfist kadus just teema, mis lingiga siia blogisse kutsus aitama, hommikul veel oli, enam mitte.
    Sealt jäi nii mõnegi julgustamise kõrval päris mitu küsimust üles.
    https://www.upload.ee/image/6047878/Screenshot_2016-08-09_11.58_crop_ehteblogisse.jpg

    Jõudu ja rahulikku visadust! Abistava hulga raha vabastab suitsetamise mahajätmine.

    VastaKustuta
  5. See delfi üleskutse oli ilmselt abiküsija enda tehtud teema.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Saad ausalt väita, et ühtki iseenda postitust seal polnud?

      Kustuta
    2. Ma ei pea vajalikuks provokatsioonidele alluda! Nii et arva mida iganes, ükskõik mis ma ka vastaksin, mõni arvab ikka omamoodi. Ja las jääb talle tema arvamus...

      Kustuta
  6. Ära jäta ruumi kahtlusele. Seda saabki öelda inimene ise, kuidas asi on. Selleks küsimused head ongi, et arvamiste asemel oleks tõde. Kui ei arvata tagaselja vaid küsitakse otse.
    Ka enne postitusi tuleb siin iga kord tõestada, et vastaja pole robot :), kuigi võiks ju vastata, et ei allu provokatsioonile, arvatagu, mis tahes :P

    Muide, blogi seadetes saab kellaajad õigeks panna, seal on ajaregioonid, kus tuleks seada pikast kohanimede nimekirjast Tallinn.

    VastaKustuta