laupäev, 23. juuli 2016

Veidi väsinud, kuid rahulolev!

Kõigepealt ma tahaksin veelkord anda edasi oma kõige soojemad tänusõnad neile, kelle kirjadele vastamine mul juba paar tundi kestnud on! Aitäh, kallid blogilugejad ja head inimesed, kes mind mõistavad!

Tänane hommik oli küll algselt selline sombune ja vastik, aga sai ju otsustatud, et lähen ikka Telliskivi kirbukale. Ja ma ei kahetse! Sain 31.50 nii oma ehete kui ka asjade, mida mõned  tuttavad mulle justnimelt selle eesmärgiga andnud ongi, et ma saaksin nende müügist mõne kopika.

Ühesõnaga, kell 7 hommikul äratus- mida nagu ikka paar korda edasi lükatud sai :) Siis pool tassi kohvi ja mõned viinerid oma kiviaegsesse, aga  superhästi toimivasse mikrouuni, kausike müslit piimaga ja arvutist uudiste lugemine. Sinnani oli hommik, nagu iga teinegi... Siis aga oma M suuruses ratastega kohver käe otsa, lifti (mille põrandale oli järjekordselt kellegi "toreda" majaelaniku kutsuke kaka teinud, hea et sisse ei astunud) ja üle tee bussipeatusse. Buss oli õnneks madalapõhjaline, aga tegelikult seal suurt vahet polekski- niikuinii on kohvrit vaja peale tõsta. Olen oma pika kirbukastaaži ajal seda liigutust juba kümneid kordi teinud ja juba harjunud. Ka tee Telliskivi Comarketi juurest loomelinnakusse on juba pähe kulunud... No seekord siis avastain ma sellel teelõigul, et ühel kohvrirattal on mingi nõme hääl juures. Ülla-ülla, seal oli pealmine kummiosa peaaegu pooleks läinud!  Etteruttavalt pean siiski ütlema, et mu truu kaaslane teenis mind korralikult veel ka tagasitee ja nüüd peale natukese liimiga turgutamist on see peaaegu nagu uus...

Kirbukas oli tavapärane. Kõige lahedam seik oli prantslastega seoses. No tahavad nemad siis ehteid osta, küsivad prantuse keeles midagi ja näitavad hinnasildile. No mina puterdan kuidagi inglise keeles vastu ,et jah hind on see ja et kui ostad 3 saad neljanda kingiks (vahel ma harrastan sellist rahva ligimeelitamise nippi ja see toimib ülihästi). Aga selgus, et nemad oskavad inglise keelt veel vähem, kui mina :D Nii me siis seal seletasime ja vahtisime üksteisele otsa, kuni mu lauanaaber K. ütles, et kirjutagu ma paberile ,mitu kui palju maksab. No tegingi seda siis, aga tegu oli vist kirjaoskamatutega, vähemalt matemmatikat mitte tundvate inimestega. Võtavad rhulikult 3 käevõru ja annavad 50 senti :D No mida iganes, nii lahke ma nüüd ka pole ju, eks! Üritasin siis teha pantomiini ja osutasin paberile, inglisekeelsed sõnad läksid venekeelsetega segamani... no korralik tsirkus ikka!

Lõppes asi siis sellega, et üks prantslane võttis ühe käeõru ja vaatas küsivalt, et kas ma 50 sendisest midagi tagasi ei annagi. Siis leidis tema kaaslane teise käevõru ja seekord ulatati järgmine 50 senti küll arusaamatuses õlgu kehitades, aga mina enam ka ei hakanud seletama.

Üldse oli välismaalasi täna päris palju. Soomlased muidugi enamuses. Ega ma soome keeltki nii eriti ei oska, aga mõned fraasid on juba pähe kulunud ning ostu-müügi tehinguga ja asjade kirjeldamisega saan hakkama küll.

Olin nagu tavaliselt viimaste lahkujate hulgas, jälle tuttava teekond ,siis veel loperdava kohvrirattaga, bussipeatusse ja taaskord madalapõhjaga buss. Kahjuks rahvast küllaltki täis...tegelikult ajab päris tigedaks see, et Tallinna linnaliinide graafikuid pole oluliselt muudetud juba vist nõuka-ajast peale. Igatahes on laupäeval-pühapäeval ainult ühest bussist Kesklinna ja Pelguranna vahel, mis läbiks Sõle tänavat, ilmselgelt liiga vähe. Ja no ka tööpäevadel see paar tundi hommikul ja paar tundi õhtul liikuv ekspressliin...täielik ajuvabadus ju panna mingi buss ainult mõneks tunniks sõitma, kui ülejäänud ajal on inimesed bussides nagu sprotid karbis!

Nüüd ma siis lebotan niisama. Peaksin poodi minema, leib sai hommikul otsa, aga kohe kuidagi ei suuda end jälle arvuti tagant püsti ajada :D  Eh, muidugi ma lähen, ega ma mingi arvutisõltlane pole siis :)

Sai selline mõttetu postitus, aga lubasin ju teada anda, kuidas mul kirbukal läks.

6 kommentaari:

  1. Oi, kuidas annaks palju juurde su postitustele pildid. :) Keegi pakkus sulle Perekoolis paremat kaameraga telefoni, kas ei saanud asja? Igatahes jätka blogi kindlasti!

    VastaKustuta
  2. Telefoni sain täna õhtul kätte, nüüd õpin seda kasutama :)
    Aga ma jätkan blogi kasvõi igapäevastel teemadel ikka, sest see, mis mulle igapäevane, see on paljudele hoopis "teine maailm". Ja niikaua, kui on lugejaid, niikaua kirjutan edasi!

    VastaKustuta
  3. Ma loen ka huviga edasi. Esiteks juba seepärast, et oled nüüd "kuulus", sest Mallukas märkis sind oma blogis. Nagu näha siis paljud soovivad aidata. Aga selle aitamisega on nii, et see on nagu piisake meres. Tegelikkuses on nii elavaid inimesi tuhandeid ja kõiki neid ju ei suuda aidata. Muidugi nagu näha, siis paljud ei saa üldse aru, et mis elu see selline on ja et kuidas ikka ei ole võimalik tööle minna. Keegi seal soovitas garderoobitädiks hakata. Selles osas peaksid neid nüüd siin oma blogis valgustama, et miks see töö sulle(ilmselt) ei ole vastuvõetav ja miks sulle üleüldse paljud tööd ei ole sobivad. Ja eks see aitamise-osa on teada, alguses alustavad kõik suure õhinaga, võimali, et paar-kolm kuud isgi toetatakse aga siis see raugeb. Pealegi ei ole sa kordagi öelnud, et sooviks raha; ikka rohkem seda, et saaks ise hakkama.

    Üks inimene lubas tuua suure karbitäie pärleid, need on ilmselt täitsa kasulikud asjad. EDU igatahes ja ehk on sellise elu kirjeldamisest kasu neile, kes samas olukorras. Kõigil neil on ju vaja kuidagi hakkama saada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh tunnustuse ja julgustamise eest! Kusjuures mul on kavas teha postitus küll oma erinevatest töökogemustest ja soovitustest ja proovipäevadest! Aga ma pole seda suutnud veel nii sõnadesse pann, et see mingi jubeda virisemisena ei tunduks :)
      Kusjuures garderoobitädi ma tegelikult täitsa võiksin olla! Kahjuks aga ei sobi mulle öine töö ja kuskil ööklubis nt. Ka kool on natuke problemaatiline, sest mul on ka üks põhjus oma välimust põdeda- tegelikult tean, et põdeda ei tohiks oma välimust keegi- aga no mina olen mina.
      Aga kuskile haigla või asutuse garderoobi- miks mitte! Oleks neid kohti siis ainult võtta...

      Kustuta
  4. Mul on kodus hunnik pärleid-ripatseid, mis mul on kunagi ehetevalmistamisest alles jäänud. Hea meelega saadaks need sulle, ma ise eelistan heegeldada-õmmelda. Kui soovid, saada mulle liisbetviira@gmail.com oma telefoni nr ja smartposti automaadi nimi, paneks need järgmise nädala keskel posti:)

    VastaKustuta
  5. Ka minul on jäänud kunagisest ehetemeisterdamisest alles palju erinevaid pärleid ja kivikesi. Võta minuga kindlasti ûhendust. laura.viru.lv@gmail.com

    VastaKustuta