teisipäev, 30. august 2016

Õhkõrn lootus saada taas oma unistuste tööle!

Nagu ma juba eelmine kord mainisin, siis on hea, kui on palju vanu tuttavaid, kes mäletavad mind ka siis, kui tegelikult pole enam pikka aega olnud põhjust kokku puutuda! Südamesõpru on mul vähe ja mõnikord lihtsalt ei ole mul mitte mingisugust suhtlemisetuju- loodan väga ,et nad mõistavad mu üksindusevajadust...

Eelmisel nädalal kirjutas mulle üks ammune tuttav, kellega ma vist viimati suhtlesin eelmisel aastal oma Õismäe Taaskautuskeskuses töötades, et loeb mu blogi ja tal on paar ideed. Alguses tekkis küll mõte-et mida iganes, me ju oleme suhteliselt vähe kokku puutunud ja et mis ideid tal olla saab. Aga teades tema tegevusala-samuti kunagine? (ma isegi pole kursis, kas tal hetkel ka pood on) poeomanik, laatadel ja kirbukatel osaleja, siis andsin talle oma numbri.

Ta helistas kohe ja ütles, et märkas Facebookis seda, et soovin osaleda 3. septembril Laagris toimuval laadal, aga et kohtadega vist on raskusi. No täpselt- juba esitasin seal laadakorralduse lehel palve, et maksaks või natuke juurde :D aga tahan osaleda! Tuttav aga teatas, et tal on müügikoha võimalus seal ja et kui ma oleksin nõus ka tema asju- kusjuures tal pidi olema uus ja korralik, kasutamata kaup :täisnahast rahakotid jms- müüma, et siis saaksin seal ka oma käsitööd müüa. Ja vist mingi päevatasu teema oli ka, aga ma seda enam isegi ei kuulanud nii põhjalikult, sest ainuüksi mõte taas oma käsitööd laadale müüma minekust, oli juba nii ahvatlev. Ja järgnev uudis veelgi enam...

Keegi tema tuttavatest kavatseb Tallinnas uue kirbuka avada. Kus ja mis, seda ma teatan hiljem, eks?! Aga ta oli oma tuttavaga juba rääkinud, et minusugune kogemustega kirbukamüüja on hetkel sellises olukorras jne, ning andis mulle siis selle poeomaniku numbri. Muidugi ma kohe helistasin ja oli kohe aru saada, et talle oli minust tõesti eelnevalt midagi mainitud. Igatahes palus ta mul kohe oma CV saata...

Vot selle koha peal... ma tundsin lausa füüsiliselt, et lootus hakkab kaduma. Kuigi mu CV-s ei ole oma teada küll midagi sellist kirjas, mis seal olema ei peaks (seda on hinnanud heaks ka psühholoogid ja töötukassa ametnikud ja sots.töötajad jms) . Ma lihtsalt olen nii palju neid laiali saatnud... ja tavaliselt pole isegi vastust saanud. Ja nüüd ka, selle asemel ,et kohe silmast-silma vestlus kokku leppida, taheti seda faili...

Mulle meeldiks sada korda rohkem, kui töökuulutusele helistades ei palutaks mul mitte CV saata, vaid kutsutakse kasvõi korrakski kohale. Ma tean, et mul on välimusel üks suur ja väga kulukalt ravitav defekt- kes teab, see teab, ma seda kirjeldama ei hakka, ütlen vaid ,et selle kõrvaldamiseks peaks mul olema 15-16 TUHAT eurot vähemalt- ja selle tõttu olen jäänud ilma paljudest uutest võimalustest oma elus, sest esimesena ju enamuses märgatakse ikka välimust... kahjuks. Ning kui selles on midagi häirivat, siis edasine suhtlus juba välistatakse koheselt. Sellepärast olen ma siiralt tänulik neile pikaaegsetele tuttavatele, oma parimatele sõpradele ja uuele Heale Haldjale- Brigitale, et vaatamata mu iluveale, nad tunnistavad mind.

Rääkides nüüd vahepeal Brigitast. Nagu te märkasite, siis ma lisasin hiljuti oma blogisse meiliaadressi alla tema arvenumbri. Teil tekkis kindlasti küsimus, et miks nii... Kuigi ma olen sellest oma blogis juba varem kirjutanud, tuletan meelde, et kui kellelgi peaks olema soovi mind kasvõi paari eurogagi toetada- aga see juba oleks mulle väga suur asi- siis minu kontole seda kanda ei saa. Lihtsalt toimetulekutoetuse arvestamisel arvatakse kuu sissetuleku hulka IGA sent, mis arvele laekub- isegi kui teed ise enda arvele sissemakse, siis loetakse see kohe laekumiste hulka- ja selle võrra saab siis järgmine kuu toetust vähem. Pole vist eriti meeldiv perspektiiv saada 130 euro asemel näiteks 90... Ajuvaba seadus ja süsteem küll, seda enam, et väljaminekuteks arvestatakse vaid eluasemekulusid !
Sellelt kontolt saan ma KÕIK rahad alati kätte ! Ma ei tea, mismoodi ma saaksin selle tüdruku ausust tõestada, aga ma siiski kordan- kui keegi soovib mind aidata, siis seda arvenumbrit kasutades saab seda teha.

Aga minnes nüüd siis tagasi oma algse teema juurde... olen ärevil ja samas kardan ka seda, et ma justkui sõnusin sellest kirjutamisega selle ära :) Ma tean, et see on tobe ebausk, aga no ei jäta see mõte mind alateadvuses kohe kuidagi päris rahule. Kuid ma ei suutnud vait olla ja teiseks tahan ma ümber lükata kõigi kahtlused, nagu ma üldse ei otsikski tööd ega võimalusi paremini elama hakata!

Oi, kui vastik on see vastuse ootamise aeg...


pühapäev, 28. august 2016

Nädala teenistus- 17 eurot...abiks ikka!

Kuna mina, erinevalt suuremast hulgast inimestest, nädala sees tööl ei käi- kunagi ma kirjutasin ju ka sellest, et ei ole neid osalise ajaga töökohti kus,päevas mõni tund ja nädalas paar päeva käia saaks- siis on minu jaoks tööpäevad ainult laupäevad ja vahel ka pühapäevad. Seekord ei saanud ma küll kohta eilsele Telliskivi Kirbufestivalile, aga vanadest tuttavatest ja kunagistest klientidest on mõnikord kasu ka :) Nimelt reede õhtul pakkus üks juba ammu, minu esimesest Tallinna töökohast- Ülemiste Kirbukast- pärinev pikaajaline klientm, kellega me suhtlema jäime, võimalust mul tulla oma ehteid müüma tema lauda. Aga eilne ilm oli kõike muud, kui ehetemüügiks sobilik! Ei saanud ju neid eksponeerida nii nagu tavaliselt- tuul lükkas pidevalt seal isegi stangesid ja telke ümber, mis siis ehteraamist veel oleks alles jäänud- ja nii neid keegi eriti ka ei ostnud. 7 eurot sain ja siis seisin veel paar tundi niisama seal tuulte vallas. Lõpuks sai kõrini! Mõtlesin, et teen veel ringi peale, äkki keegi jagab päeva lõpus midagi tasuta ära. Aga see oli halb mõte. Nimelt jäi mulle silma üks 2 eurot maksev käekott, millesarnast ma juba vist küll aasta otsa olin otsinud... ja ma ostsin selle ära. Kirusin ja siunasin ennast küll, et jälle kulutasin millelegi muule, kui söögile või ravimitele, aga korralik mahukas käekott tõesti oli minu jaoks vajalik ja ilus ka.

Mis halvasti, see uuesti! Ja täna ma läksin taas Kalevi Staadioni kirbukale müüma. Et ma ka ei õpi- pole mul seal kunagi mingit eriti suurt müüki olnud ja viimased korrad olen napilt kohamaksu tagasi saanud- ikka vaja sinna ronida :) Täna oli seal isegi müüjaid ja liikus ka ostjaid, kuid kas oli mul jälle "vale kaup" kaasas või ma ei tea mispärast, sain lisaks kohamaksule 10 eurot lisaks. Mulle meeldib Kalevi staadioni kirbukal see, et seal on madal kohamaks ja pensionäridele (ka minusugustele) veelgi soodsam. Telliskivis kahjuks maksavad kõik võrdselt...

Lootsin, et need uued teist stiili ehted hakkavad hästi minema. Aga eilne ja tänane päev näitasid sootuks vastupidist .Panin küll hinnad 1-3 euroni, aga neid isegi eriti ei vaadatud. Samas minu "kampaaniamüük" endiselt töötab... Mäletan veel ,et keegi soovitas mul siin blogis kameed tegema hakata- no nüüd ma võin küll kindlalt väita, et seda ma ei hakka! Hinnas vaevalt asi oli, pigem vist käib kirbukatel rohkem selline lihtsam ja kunstikaugem rahvas... Sest kuigi kameed on ilusad... ma ei tea, kas mina neid "välja kannaksin".

Sel kuul olen ma hakkama saanud vähema rahaga, kui eelmisel. Eelmise kuu sissetulekut suurendas Võru Folkloorifestival, seekord aga Võrus nii palju müüki polnud. Ja mul on nüüd veel taskus tänase seisuga 20 eurot + Brigita nimele tehtud kontol olev 34 eurot. Jah, niipalju on siis inimesed mind aidanud ja ma olen tänulik sellegi eest! Kuigi nüüd on mul tulemas kohe-kohe üks väljaminek, mis vähemalt poole sellest rahast koheselt ära võtab- juba peale Võrus käiku oli mu truu "töökohver" selline, nagu ma piltidel ka siin näitasin. Ja loomulikult tänane ei teinud selle olukorda paremaks, vaid ikka hullemaks. Arvatavasti tuleb mul see ost ikka veel järgmise nädala jooksul ära teha, sest nädalavahetusel on mul juba plaanid tehtud. Laupäeval Laagris ja pühapäeval, kui ilm lubab... jajah, ära arvasite: Kalevi staadionil :D




reede, 26. august 2016

Aaretekarbi sisu .

 Sellest tuleb koos piltidega pikk postitus! Loodetavasti viitsite lõpuni lugeda-vaadata !

Ma ei tea, kui suure summa see hea inimene tegelikult nende asjade saatmisega mulle annetas! Aga mulle sobib selline abi mõnikord isegi rohkem, kui lihtsalt raha saatmine! Mõnikord, sest ma meeleldi võtaks vastu teistelt korralikke asju ,mille müügiga nad ise tegeleda ei viitsi ja oleksid nõus need tasuta ära andma... aga mul on nii väike korter, et sinna pole võimalik midagi ladustada. Üks variant ehk oleks, aga see vajaks natuke ümberehitamist korteris ja esiteks pole mul kedagi ehitama võtta ning teiseks ei kujuta ette, mida sellest korteriomanik arvaks. Miskipärast ma usun, et mitte just eriti head :D

Aga proovin nüüd seoses hinnalisemate ehete saamisega ära ka paljusoovitatud netimüügi! Ja alustan sellega siinsamas blogis! See on esimene valik nendest, mida ma jõudsin pildistada, enne kui telefoniaku tühjaks sai (laadida kahjuks saab aga vaid kohas, kus pildistamiseks ruumi pole). Hinnad on kõik natuke tingitavad, kui tunnete , et on liiga odav :D või liiga kallis, siis kommenteerige või saatke meil. Talinna ja ütleme siis lähipiirkonna (kuhu tasuta transpordiga saab) inimesed saavad kauba soovi korral ka koduuksel kätte !

Selle kuldset värvi ristiga keti hind on 6.-eurot

Pronksivärvi niklivabad kamee kõrvakad. Hästi kerged. Hind 3.-eurot

Tunduvad hõbetatud konksude ja raamiga olevat... Kerged ja minu arust imeilusad. Hind...äkki 4.-eurot?

Ilusad ja nendega on kõvasti vaeva nähtud. Ise vist küll eriti ei viitsiks sellist nikerdamist ette võtta. Hind ehk võiks olla 4-5.-eurot

Nööpkõrvarõnga tüüpi kameed. Hind 2-eurot.

Pronksikarva, niklivabad konksud ja raamid. Mulle meeldivad igatahes :) Hind 3.-eurot

Pronksivärvi konksud, kullavärvi raam. Hästi kerged. Hind 3.50 

Mitte kõige parem pilt. Aga huvitavad ja sädelevad kamee? tehnikas kõrvakad pronksivärvi konksudega. Hind 3.50
Värvilised marjakobarad. Jälle on nendega ikka tükk tegemist olnud...  Hind 3.50

Pilt natuke ebaõnnestus, aga isegi siit on näha, et kamee keskel on sädelev ja mulle tundub, et raam ja konksud on hõbetatud... Hind 4- 5. -eurot

Pronksivärvi, peaks niklivabad olema. Ilus kujutis minu arust... Hind 3.-eurot

Kas äkki Swarovski? Igatahes väga läikivad ja mitte väga kerged. Paku ise hinda ,kui soovid!

Sädelevad kameed ja pronksivärvi konksud. Hind 3.-eurot

Huvitav raam. Ja kujutised ka ilusad. Hind 3.50

Nööpkõrvarõngad kameest. Hind 3.-eurot

Prossid. Hind 3.-euri tükk

Ripatsid. Kaks viimast sädelevat, esimene kauni lillemotiiviga. Hind 2.-eurot tükk





kolmapäev, 24. august 2016

Üllatuspakk ehtedisainerilt. Ehk- hakkan end võõraste sulgedega ehtima :D

Jõudsin siis lõpks eile õhtul ka oma paki järele minna. Nagu oleks jube kaugel olnud, eks :D No mõnes mõttes oligi ,sain pakiteate just Võru poole sõites.

Eelnevalt oli mulle kirjutanud keegi M. , kes soovitas mul hakata proovima teisi käsitööliike (kameed näiteks) ja teistsuguseid kõrvarõngaid. No kamee õpetust netist uurides, ei saanud ma sellest ausalt öeldes midagi aru ja üldse nagu ei kõnetanud mind ka see tehnika. Tegelikult ilus on küll, aga ma kohe tundsin, et mina sellega vist tegelema ei hakka. Kirjutasin M.-le sellest ka, tema arvas esialgu ikka ,et saadab mõned valmis toorikud ja liimi jne. Hea küll, nõustusin...

Pakki aga ei tulnud mitu nädalat ja ma arvasin ,et oligi ehk järjekordne lubaja- ka neid on ette tulnud, kes kirjutavad ja lubavad pärleid vms saata, aga tegelikult ei tee seda. Aga siis kirjutas M. ,et saadab mulle valmis ehteid, mille müügiga ta enam ise ei viitsi tegeleda. Olin kindel, et neid on pisike karbitäis, aga pakiautomaadis ootas mind ees kingakarbitäis kraami ! Ja kui ma selle kodus avasin... ma oleksin sattunud kui tohutu aardelaeka peale, kõik säras ja sillerdas ja neid asju oli seal kümneid, ehk isegi sadu!

Hindasin kohe esimesel pilgul, et need asjad on enamuses tehtud materjalidest ja detailidest, mis maksavad kordi rohkem ,kui minu tavalised ehtetarvikud. No muidugi saaks nende asjade müügist rohkem tulu ka, aga siiski on mulle oluline just korraga võimalikult vähe raha välja käia. See on nüüd minu loogika, millest väga paljud aru ei saa või ei taha aru saada. Ma olen ennem nõus maksma nt iga nädal 10 eurot, kui kord kuus korraga 40 eurot! Summa tuleb küll sama välja, aga 10 eurot makstes jääb mul korraga rohkem raha majandamiseks, kui 40 eurose väljamineku korral. Loomulikult ma ei välista, et hakkan tõepoolest midagi teistmoodi tegema ka oma ehete suhtes, aga selleks ma pean oma "aardekirstu" põhjalikult üle vaatama. Esialgu tahan ma näidata teile seda pilti, mis avanes mulle, kui ma paki olin lahti teinud !

Ma pole veel saanud aega vaadata ,mida kõike see üllatuskarp sisaldab. Aga mul on väike eetiline dilemma ka sellega seoses. Tean, et see kõlab tobedalt, aga ma olen ju harjunud ainult enda tehtud ehteid müüma ja ka kõigile ostjatele saanud ausalt öelda, et ise tehtud. Aga need asjad, ma ei hakka ju valetama, et olen need ise teinud. Esiteks juba kui need ükskord otsa saavad, siis suur on tõenäosus, et enam selliseid juurde ei tule. Teiseks mulle ei meeldi valetada. Jah, on tulnud muidugi ette ühe või teise asja kohta müües ütlemist mõne asja päritolu kohta, sest selge see, et beebiriideid või mänguasju mul endal olla ei saa. Samas- mis nüüd seekordki peaks teisiti olema... Aga ikka natuke ebamugav tunne on millegipärast sees. Kuigi M. saatiski ju selle paki eesmärgiga, et ma kas müün need edasi või teen ümber (seda viimast ma  vähemalt esialgu küll ei plaani, need on kõik nii ilusad ja on uskumatu et, keegi suudab midagi nii ilusat ise luua.! )

Igatahes suur-suur tänu Sulle M.! Ma ei julgenud ilma Sinuga kooskõlastamata Su nime ja ärinime avalikustada, aga ma tean, et Sa tunned end ära selles postituses! 




esmaspäev, 22. august 2016

Minu aktiivne suvelõpu nädal vol.2

Teisipäeval ei oleks ma üksi olles end üldse toast välja ajanud- täielik paduvihm. Aga kuna Võru sugulane eriti tihti Tallinnasse ei satu ja aeg oli tal  ka limiteeritud, siis mõtlesime, et kolame mõnes kaubanduskeskuses ringi. Et bussis ja seal vähemalt ju ei saja :D Pealegi oli mul huvi vaadata erinevatest poodidest ratastel kohvrite hindu, sest juba siis oli mu kohver peaaegu sellises seisus, nagu postituse lõpupoole lisatud piltidel.

Vahepeal jäi väikese jalutuskäigu kaugusele- mõnus, jalutuskäik lausvihmas, eks- Mega Kirbukas. Mina polnudki huvitaval kombel seal varem käinud, no ta jääb lihtsalt tavaliselt sellise trajektoori peale, kustkohast ma bussi või trammiga ainult mööda sõidan. Aga nüüd tundub, et hakkan seal siiski ka edaspidi käima...sest see koht on tõesti MEGA ! Muidugi on ka ikka päris jubedaid asju ja arusaamatuid hindu nendel (küll mina, kogenud kirbukahunt juba asja tunnen :D ), aga kaubavalik on suur ja saab ka paari euro eest asju. Pealegi tegid nad mulle ühe superpakkumise, millest ma kirjutan pikemalt siis, kui see jõustub...mis võib heal juhul olla juba järgmisel kuul.

Edasi sõitsime Ülemiste keskusse. Kohvrite hinnad nii Jyskis kui Sportsdirectis ei olnud mulle eriliseks üllatuseks- olin netist neid juba uurinud. Aga poes kohapeal olles tuli jällegi see vana tuttav tunne, et...ee, äkki ikka ei ole veel vaja. Tegelikult on see tunne lausa midagi paanikasarnast, peaaegu igal poeskäigul tabab see mind ja pole sugugi harvad juhud, kui ma lihtsalt jalutangi poest välja midagi ostmata ja raha alles. 

Expressionsist tahtsin oma uuele telefonile- no minul endiselt digikaamerana kasutuses- saada kaaned. Oli pakkumisi alates 1-2 eurost. Aga no aru ma ei saa, mitte ükski ei sobinud mu teefonile. Peaks olema Samsung Galaxy aga neid "galaxeid" on nii palju eri mudeleid ja kuna minu karbi peale oli veel kirjutatud S Advance, siis sellisele mudelile polnudki seal üldse midagi.  Kuskil mobiilipoes oleks kindlasti olnud, aga sinna piisas vaid põgusa pilgu heitmisest hindadele ja siis tuli kohene otsus- ei, mul polegi tegelikult neid ju vaja.

Sel õhtul jõudsime minu poole küllaltki normaalsel ajal, aga siiski mitte piisavalt, et hakata täiustama oma ehtevalikut eesolevaks laadaks. Järgmisel hommikul aga otsustas KS oma elukaaslase tungival soovil tagasi Võrru sõita ja siis ma veetsingi peaaegu terve päeva oma "käsitöönurgas". Vahepeal mängisin arvutis paar mängu kaarte (ei, ei ,see pole pokker ega mingi muu raha peale mäng, vaid lihtsalt tavaline turakas! ), lugesin uudiseid ja märkisin blogisse ka lühidalt paar rida järgmiste päevade kohta ja siis taas ehteid valmistama ja alustele sättima.

Neljapäeval kulus pool päeva SimpleEkspressiga sõitmise peale. Võrus oli kõik endine, seal üldse nagu aeg seisaks kogu aeg. Kuni laupäevani kulges aeg lihtsalt kuidagi omasoodu. Aa, reedel kasutasin ära võimaluse kohalike "lilletädikeste" laudade juures tasuta kaubelda! Kuna olid juba üritused osaliselt hakanud, siis teenisin paari tunniga järgmise päeva laada kohatasu ja oleksin ehk rohkemgi olnud, aga KS otsustas just reede õhtupoole oma asjad kohalikule kirbukale müüki viia ja ma läksin talle appi hindasid panema.

Ja nüüd siis pildike laupäeva hommikust, kui olin just laadale jõudnud.

Oli hästi kena ilm ja rahvast liikus palju. Tagapool pargis toimus laval mingi pereüritus ja seal ümbruses müüsid lapsed oma mänguasju jms. KS tuli korra läbi, ma kasutasin muidugi kohe võimalust, et minna uudistama, mida ja mis hindadega seal pakutakse. Jah, olen mõnikord vist küllaltki alatu ärikas- ostan odavalt kokku ja müün pärast kirbukal mitmekordse hinnaga maha- aga ma ei tea, kas see samas ongi nii ebaeetiline. Müüja ju saab oma küsitud hinna kätte ja see on juba tema teha, kui kõrget hinda ta tahab... Nii ma siis saingi seekord lisaks kohesele müügitulule juurde veel ka kaudset kasumit asjade näol, mida saab hiljem realiseerida mõne euro eest. 

Ehteid müüsin kokku 16 euro eest. Suhteliselt normaalne müük oli  Igatahes nägi müügilett pärast laada lõppu välja selline

Nagu näha, oli seekord suurem käevõrude müük. Ja Võrus osteti just rohkem laste käevõrusid, erinevalt Nõmme turu juures müügist. Nii et, kunagi ei tea ette, mida rohkem läheb ja sellepärast valmistan ma alati kõike korralikus koguses- nii laste kui suurte käevõrusid, kui ka kõrvarõngaid. Ka kõrvarõngaste suhtes oli Võru laat üllatav- osteti neid mudeleid ,mida Tallinnas polnud peaaegu üldse ostetud :D  Ikka erinevates paikades on inimestel tohutult erinev maitse...

Aga selline näeb siis välja mind 4 aastat ustavalt teeninud "tööloom" pärast Võrus käimist. Jah, ega ta juba paar kasutuskorda varemgi just oluliselt parem enam ei olnud, aga nüüd on varsti vist selle truu töövahendi aeg lõplikult ümber...


Uus kohver maksab minimaalselt 17.99. Selge see ,et toimetulekutoetusest oleks seda väljaminekut lubada rohkem ,kui keeruline. Tuleb kasutada oma nö tagavarakontot, kuhu tegelikult saab endiselt soovi korral minu aitamiseks kasvõi paar eurotki kanda. Ei, ma ei taha kerjata ja unustage see lause parem üldse ära, kui teile tundub see kerjamisena.! Ma saan ise ka hakkama! Raskused on olnud enamuse ajast osa mu elust, miks see nüüdki peaks teisiti olema ? Ja raskused ongi ju selleks, et neid võita. Minu moto on alati olnud- elu on võitlus, kus võitlema peab. Ja ära kohku, kui haavata saad! Rasketel hetkedel on see lause mulle toeks...









pühapäev, 21. august 2016

Minu aktiivne suvelõpu nädal vol.1

Kui nüüd keegi arvab, et olen blogimise ära unustanud, siis õnneks või kahjuks ma seda teinud ei ole:D Lihtsalt lõppev  nädal on olnud nii aktiivne minu jaoks, et pole saanud arvuti taha eriti uudiseid lugemagi, rääkimata siis facebookist või blogist.

Algas see kiire aeg tegelikult juba eelmise pühapäeva õhtul, kui mu Võru sugulane loodetust hilisema bussiga Tallinna jõudis. Üllataval kombel meil vedas linnaliini bussiaegadega (teadupoolest kirun ma neid pühapäevaseid graafikuid ju kogu aeg ja põhjusega ), sellegipoolest jõudsime minu poole alles 11 aegu õhtul. Ja hommikul kell 5 ärkamine polnud sugugi lõbus ettevõtmine ... Õnneks paistis aknast, et ilmaga vist veab ja see andis mulle tublisti jõudu juurde. Laev Helsingisse väljus  kell 8, aga oli teada juba eelmisest korrast, et check-in võtab aega.

Seekord sadamatoimingud enam ei pakkunudki erilisi üllatusi võrreldes eelmise korraga, mil ma esimest korda üldse sadamaterminaalis sees käisin . Laevale pääsemine oli ka juba tuttav teekond, laev ise polnud ka võrreldes eelmise aastaga midagi muutunud. Kuigi lõbus oli seal endiselt, suurema osa reisi ajast veetsime poes ja katsetasime enda peal erinevaid meike ja kreeme ja lõhnu :D Avastasin et mulle ei sobi üldse tuntud firmade Loreal ja Chanel pinguldavad näokreemid, ja nii mõnegi kuulsa parfüümibrändi toodangu suhtes jäin samuti subjektiivselt seisukohale, et maailm ei kaotaks ilma nendeta midagi :) Katsetasime erinevaid lauvärve ja jumestuskreeme, vahepeal olime vist täielike klounide moodi, sest teineteist ilma naeruta vaadata küll ei saanud. Mina leidsin siiski suht kiiresti, et hõbedane lauvärv mulle sobib ja tumeroosa huuleläige ka- viimane küll ei püsinud vist tundigi peal.

Kustumatu mulje jättis mulle endiselt Soome saarestik. Mõtlesin, et kas tahaksin ise mõnel sellisel inimtühjal saarel suvitada... Nädala ehk peaksin vastu, kui mul oleks paat, millega aeg-ajalt kas linnas või mõnel teisel saarel käia. Siis aga hakkaks totaalselt igav. Ma pole küll viimasel paaril aastal enam olud eriline suhtleja, aga ma vajan enda ümber inimesi sellegipoolest. Kuid nagu igal inimesel on oma privaataeg ja- ala, nii ka minul. Ja tegelikult on see mul vist isegi liiga suureks muutunud, see üksiolemise vajadus...

Läksin teemast pisut kõrvale. Aga jätkan Soome teemal. Kuidagi olin siiski otsustanud, et ei taha hakata oma kruiisipäeva tööpäevaks muutma, ehk siis ei võtnud ehteid kaasa. Sadamast turu poole kõndides ei näinud ma ka ühtegi müüjat kuskil äärekivil istumas, ainult paar akordionimängijat mängisid seal üsna kaheldavate oskustega mõnda  lugu. Turu muidugi käisime otsast lõpuni läbi ja maitsesime kõike, mida pakuti. Sealne praetud? grillitud? rääbis on tõeline hõrgutis, sugulane isegi kaalus selle topsitäie ostmst päris pikalt, aga 7-8 eurot on ka tema jaoks päris suur raha. Minul polnud Soomes aga sentigi kaasas, jah ma nimelt ei võtnud kummaltki kontolt- nii oma isiklikult, kui ka annetuskontolt, mis küll Brigita nimel on, kuigi tegelikult on minu oma- mitte midagi välja reisil raiskamiseks. Tegelikult oli sellest päris kahju mõnikord, aga olen ju selle tundega juba harjunud, et ahvatlusi on ,kuid endale lubada neid ei saa. Niigi jäin sugulasele paarkümmend eurot võlgu, sest oli vaja ju osta linnatranspordi kaart ja päeva lõpus avastasime  Alepa keti kaupluses supersoodsa hinnaga jogurteid-pealegi sorte, mida Eestis müügil pole- ja ma lasin endale ka neid umbes 3 euro eest osta- sai üle 10 tüki !

Mida me Soomes terve päev tegime? Põhilise aja sõitsime ringi ja otsisime kirbukaid ning ka lihtsalt ilusaid kohti. Viimaseid oli väga-väga palju... Arabia nimelise linnaosa rannapark, Munkkiniemi... tegelikult oli neid marsruute  ju palju rohkemgi, lihtsalt me ei jõudnud igale poole-olime ju otsustanud üles leida ka mõne "kirpputori". Kuskil Eira kandis mingisuguse me lõpuks ka leidsime, kahjuks ei olnud seal küll midagi osta. Siis tuli mul pähe mõte sõita paljukiidetud Itäkeskusesse. Tegelikult loll mõte ilma rahata inimestele, sest kirbukaid (mida ma oma naiivsuses arvasin seal ka olevat) seal polnud ja kui sõit sinna oli huvitav, siis keskus ise oli minu jaoks küll koht, kust kiiresti minema saada. Sealt tagasi sõites saime ka teada, et metroorongid sõidavad vahepeal ka maa peal, mitte ainult maa-aluses tunnelis :D

Siis oli kell juba nii palju, et Alepa poodi- olime paar tundi tagasi nimelt leidnud sealse huvitava pakkumise- ja sadamasse. Helsingis läks laevale pääsemisega rohkem aega kui hommikul Tallinnas. Huvitav, miks see nii oli? Mingit tollikontrolli me küll ei näinud, lihtsalt rahvas sai ootesaalis ilmatu aeg lihtsalt passida.

Eelmisest korrast oli meeles, et laeval toimub iga õhtu karaoke, ainult mis kell see hakkab, seda me ei mäletanud. Eelmisel korral ma ei julgenud laulma minna, kuigi seal oli tookord rahavast palju ja enamus seisus, milles nad vaevalt oleks osanud aru saada, kui jubedat varesehäält keegi seal laval teeb :D. Tegelikult olime juba sadamast välja sõites küll nii väsinud, et otsisime kohta, kus tukastada, aga muidugi me enam ei leidnud ühtegi. Mingil aknalaual sai väheke istutud, aga magamisest ei tulnud seal midagi välja. Läksime siis pubisse, kus lootsime karaoket olevat, kuid saime seda oodata veel tükk aega- no ei tulnud kuidagi kohe meelde, et see võiks alles kell 11 hakata. Istusime seal tühja laua taga, kuni lõpuks reisiteenindaja? või kes iganes mikrofoni võttis ja kõiki laulma kutsus. Ma lubasin endale ja oma sugulasele, et lähen viiendana :D No mis te arvate, kas see viies järjekord üldse tuli ? Loomulikult mitte. Sest seekordne rahvas oli äärmiselt passiivne- vist eestlased enamikus või lihtsalt liiga kained. Programmi läbiviija ise laulis mõned laulud, üks soome mees ka esines paari looga ja oligi kõik. Nii et minul jäi jälle karaoke laulmata, võimalik tegelikult ,et lihtsalt mark täis tegemata :D

Mäletasin eelmisest korrast, milline jama oli takso saamisega südaööks sadamasse- no Tulika ja Tallinki taksodega võivad sõita teised, kel raha vabamalt käes. Seekord olin targem , kutsusin odava firma takso sadama juurde juba enne laeva sildumist. Uskumatu, aga juba esimesel katsel õnnestus!  Nii et umbes poole ühe aegu jõudsime minu juurde ja ma olin valmis lausa riietega pikali viskama, nii ära väsitas see pikk päev...

Järgmisel hommikul ärkasime mingi 11 ajal. Aga sellest mis me siis Tallinnas tegime ning kuidas mu aktiivne nädal edasi kulges ,juba järgmises postituses....

Lõpetuseks paar Soome pilti. Tegelikult läksid mul suurem osa pilte ikka korralikult nässu- kaamerat hoides, õigemini pildistamisnupule vajutades tegi käsi jälle tahtmatu võpatuse ja pildist sai udukogu.

Nägemiseni, Tallinn !



Jõudsime avamerele
Soome saarestikus mööduime tiiburist
Möödume Suomenlinna kindlusest.


Munkkiniemi maastik.

Munkkiniemi laht? Või mingi järv?












kolmapäev, 17. august 2016

Varuge veel natuke kannatust!

Tegelikult oli mul juba hommikul mõttes, et täna kirjutan oma Soome reisist, aga millegipärast on taaskord selline nullpäev, kus ma lihtsalt ei suuda meenutada selle reisi ilusamaid hetki, meenub vaid lõputu rahamure ja soov osta seda, mida Eestis ei müüda. No loomulikult- eile sain ju selle kuu toimetulekutoetuse kätte ja nüüd on kommunaalmaksud ning internet makstud ja pole just rõõmustav näha seda allesjäänud summat oma kontol... See on suutnud mind jälle masendusse ajada, lisaks sain ma vastuse ka ühele oma soovitud tööpakkumisele reageerimisele- oli vaja kultuurimajja valvelauda mõneks tunniks päevas nö "võtmetädikest"- ja see vastus oli negatiivne. Noh, seda muidugi juhtub pidevalt, aga see oli ka tõesti töö, mille koormus ja olemus oleks mulle sobinud...

Kuna ma nüüd homme sõidan Võrru, et osaleda laupäevasel laadal- kuhu loomulikult on kõik lugejad, kes seal kandis elavad, oodatud- siis ma ei tea, palju mul arvutikasutamiseks aega ja võimalust jääb. Mul ju ema on täielik arvutisõltlane heas mõttes :D Endal vanust 85, aga mängib arvutis erinevaid mänge, käib veebipõhistel turniiridel ning võistlustel ja saab enamasti esikolmiku kohtasid ! Ja olegem ausad- ega mõnest mängust olen ma ise ka ehk liigagi palju huvitatud... Aga loomulikult on need tasuta mängud, kuhu küll on soovi korral võimalik igasugu lisasid juurde osta, kuid mul on järjekordselt jäik põhimõte- mitte kunagi ei kuluta ma raha hasart- ega arvutimängudele, olgu see summa kasvõi mõni sent.

Täna on mul veel vaja teha ka päris palju ehteid juurde, sest eelmisel korral müüsin ma Võrus ühe päevaga peaaegu terve aluse käevõrusid ja pool alust kõrvakaid... Ja kuna laupäevaks näitab ilmateade juba pikemat aeg, et on ilus ja lõpuks ometi vihmata ilm, siis ...mu lootused ja ootused on üsna kõrged!

laupäev, 13. august 2016

Stroomi laat- külm, vihm ja nullmüük :(

Ilm võib mõnikord ikka kõik ära rikkuda! Hommikul otsustasin end siiski välja ajada, kuigi see ,mida ma aknast nägin, polnud sugugi mitte rõõmustav. K. helistas ka ja oli küllaltki üllatunud, et ma nii reipalt minekuvalmis olin. Vahepeal jäi vihm isegi üle ja selginev taevas lisas lootust... aga no öeldakse ju, et lootus lollide lohutus :D Täpselt nii see oligi, vaevalt uksest välja jõudnud, hakkas uuesti peenikest uduvihma sadama. Aga jõudsin vapralt kohale, panime siis oma laua üles (õigemini minul pole mingit lauda, see K. oma- tema sõitis veel seekord taksoga sinna :D ) ja korraks jäi vihm taas üle ...
 Siin veel lootusrikkalt vihmahoogude vahepeal, minu kaup on madalamatel laua külgedel ja käevõrud ilma korvita laual

             
Üritus polnud veel õieti hakanudki ja rahvast liikus väga vähe. Ja siis hakkas jälle sadama! Sadas vahetpidamata kuni lõunani, mil me lihtsalt otsustasime ,et aitab ligunemisest küll. Minul oli juba paar korda varem masendushoog peale tulnud ja ma olin mõelnud kõik asjad lihtsalt sinna jätta ja minema jooksta... Sest inimesi ei liikunud ja need kümmekond, kes meist mööda kõndisid ei vaadanud meie laua poolegi. No muidugi nägi meie laud välja siis juba selline:
Siin enam eriti lootust ei olnud...

Ja nii me siis kuskil poolest päevast ära tulimegi. Mõlemad omadega miinustes ( kohamaks oli kokku 14 eurot, nii et ma pean mingi aeg selle raha ka saama K.-le ära anda) , vihmakeebist hoolimata olin mina läbimärg ja rõskus puges kontidesse, siis läks veel tuule käes üks kõrvarõngaste alus ka katki- no see vist oli küll rohkem vihma süüs- papist "jalg" ,mis sinna ajutise lahendusena pandud sai, vettis lihtsalt läbi-  no kui ikka hakkab viltu minema, siis läheb ka :D

Mõne tunni kodusolemise järel läks ilm ilusaks. K. polnud enam huvitatud tagasi minemast, aga mina ei suutnud otsustada- kas minna ja okupeerida endale mingi pink müügikohaks, või siiski mitte. Helistasin korraldajale ja sain teada, et pinki müügikohaks kasutada ei tohi ja et pealegi saaks müügipiletiga tagasi tulla (võibolla) ainult selle omanik, kuigi üldjuhul peaks siis uuesti maksma. Seega oli otsus minu eest tehtud...

Aga homme toimub Kalevi Staadioni Kirbuturg ! See on enamasti igal pühapäeval, selle miinuseks on vaid see, et mul on sinna küllaltki ebamugav kohale saada (pühapäevane  bussiliiklus teadagi...) ja et seal peab olema päris varakult kohal. Hommikune tavalisest varem ärkamine aga ei ole just mu lemmikute killast :D 

Kuid seekord ma kavatsen igatahes kohal olla! No loomulikult ,kui ilm suvatseks selleks ajaks normaalseks minna! Vihmast igal juhul on  mul juba täiega kõrini!!! Eriti nüüd, kus ta reaalselt mu müügivõimalused ära nullis... 

reede, 12. august 2016

Kingitus! Reis Soome!

Täna hommikul postkasti oma kommunaalkulude arve järele minnes, leidsin sealt kaks Viking Line kupongi. Noh, tavaline reklaam nagu alati, mõtlesin ja oleksin need peaaegu rämpsposti kasti visanud, kui pilk jäi peatuma minu nimel ja kuupäeval 15. august. Paar päeva tagasi olin saanud ka anonüümse kirja, kus keegi küsis minult, et mis ma järgmise nädala alguses teen. Vastasin siis, et enne neljapäeva mitte midagi, alles siis sõidan Võrru. Ja rohkem me ei suhelnud.
 Igatahes pidi see anonüümne kirjutaja olema keegi, kes mu aadressi teadis! Mõistatamist mul nüüd jätkub... ei kujuta ettegi, kes see olla võis.

Aga Soome... Eelmisel suvel õnnestus mul esimest korda elus käia päevakruiisil Helsingis. Kui ma ei eksi, siis oli see siis ka Viking Line mingi kampaania. Käisime koos ühe oma noore sugulasega, kellele oli see samuti esimene Soome reis ja tegelikult raiskasime aja lihtsalt ära. Sõitsime metrooga- ma polnud seda kunagi varem teinud- ja tegelikult ei olnud see üldse proovimist väärt :D Sõitsime Suomenlinna saartele ja pool päeva lihtsalt kuluski sellele ära. Ei jõudnud me kuskile "kirpputorille" ega uuskasutuskeskusse...

Võtsin ka seekord oma Võrumaa sugulasega ühendust ja tegin talle ettepaneku enne ülikooli natuke end tuulutada. Kasud sees kah- tema on soome keelt õppinud :). Mina saan küll aru ja räägin ka mõne sõna, aga seda oleks soomlastel kindlasti väga naljakas kuulata :D. Sugulane oli nõus ja nüüd siis ongi esmaspäeva hommikul kell 8 vaja olla sadamas, A terminaalis (kus iganes see ka oleks seal, no ei mäleta enam eelmisest aastast) ja alles südaööl jõuaksime tagasi Tallinnasse.

Terve päev Helsingis, mida teha? Seekord jätaks metroosõidu ja Suomenlinna plaanidest välja :D  Tahaks leida mõne kirbuka, korraks oli mõte ka, et sõidame lihtsalt päevapiletiga ringi ja kui mingi koht huvitab, siis sinna lähemegi... Kuna meil kummalgi pole erilisi rahalisi vahendeid-  mina olen no teadagi, mis seisus...tema lõpetas alles gümnaasiumi ja ei tööta ,kuna ees on ülikool- siis mingeid lõbustusparke või teemaparke me lubada endale ei saaks. Eks me parajad "rotid" seal oleksime :D Eelmisest korrast on mul meeles, et toit oli minu mõistes seal päris kallis, aga Katanajokka sadama juures turul sai kõhu tasuta pakutavatest asjadest üsna täis söödud. Seekord võtan vähemalt mina kindlasti mõned pirukad vms kaasa...

Olen päris elevil oma teise välisreisi eel ! Ja homme pean ma laadal hästi teenima :)
Kes veel ei tea, siis Tallinnas on homme Stroomi rannas Pere- ja Tervisepäev koos laada ja igasugu muude tegevustega. Ja mina olen oma ehteid seal müümas, saime laua kahepeale koos teise ehtemüüjaga (üllatus-üllatus, see on seesama K. kelle järgi ma aastaid hiljem hakkasin ehteid tegema ja kes nüüd pärast pikemat pausi hakkas uuesti sellega pihta) , aga meil on natuke siiski erinevas stiilis ja erinevas hinnaklassis kaup. Mina kasutan  ikka ka oma vana ja väga hästi toimivat soodusmüügi nippi...
Nii et, kel vähegi võimalik, tulge homme Stromkale!

Kui nüüd homme ainult ilm normaalne oleks!!! Ja soovitavalt esmaspäeval ka...

Ja tänan sind, tundmatu tuttav , selle imetoreda kingituse eest!

neljapäev, 11. august 2016

Hobi- kas inimese enda valik või teiste soovitusel?

Viimasel ajal on mu ehtepiltide alla lisatud mitmeid kommentaare, kus soovitatakse teha küll mitmerealisi käevõrusid, küll kivide ääristamist pärlitega?, küll... ei tulegi ausalt öeldes korraga meelde.

Muidugi olen ma tänulik kaasaelamise eest, aga kas saab siiski inimesele hobi soovitada? Mulle tuleb meelde, kui olin mingi 5-6 aastane ja mind balletitundi pandi. Esimesed paar korda oli nii enam-vähem, aga siis ikka hakkas täiesti vastu. Kogu see muusika ja need harjutused (võimalik, et see on jäänud kuskile  minu kummalisse alateadvusse, et ma ei kannata klassikalist muusikat ega oopereid, ballette jms silmaotsaski).

Ehk olen ma valesti aru saanud, aga hobi on ikka eelkõige asi, mida inimene teeb südamega. Jah, võibolla oleks tasuvam shamballa või kamee või sootuks kudumine? Aga ma ei tunne, et ma tahaksin neid asju teha. Hea küll, õpiksin ja ehk saaksin selgekski, aga mulle ei meeldi ausalt öeldes need tootedki (vabandan siinkohal kõigi ees, kes nende asjadega tegelevad- see lihtsalt on minu subjektiivne arvamus ja ei ole loomulikult mingi põhjapanev tõde!) Kudumist  ja heegeldamist olen isegi proovinud kunagi... aga vot see oli küll asi, mida ma selgeks ei saanudki. Õmblemisega on kahjuks samad lood, tegelikult täitsa tahaksin, et seda ma oskaksin, aga no kui ikka annet ei ole, siis ei ole. Proovi palju tahad, suurimaks saavutuseks jääb ikka valmisriiete parajaks kohendamine!

Üks tegevus mulle siiski veel meeldib. Aga see hobi oligi lihtsalt vaid ajaviiteks, rahalises mõttes ma sellest kasu ei saanud. Umbes 15 aastat tagasi tikkisin ma ristpistes pilte, tol ajal oli veel Eestis selline ajakiri, nagu Ilutegija ning seal ikka leidus neid pildimustreid ja värviõpetusi. Kuid mis kuidagi ei õnnestunud, oli nende piltide raamimine, no tegelikult Võrus elades polnud tol ajal raame ka eriti kuskilt võtta ja need vähesedki olid robustsed ning maksid päris korraliku kopika. Samas, valmistoodangut polnud kuskil müüa, sellel ajal ei olnud veel levinud kirbuturud ja käsitöölaadad, olid mõned käsitööpoed Tartus, kuhu neid sai vahest viidud, aga eriti hästi need ei läinud. Tagantjärele mõeldes olid nad ikka liiga robustsed...

Olen mõelnud vahepeal ka hakata uuesti tikkima. Kuid ajakirjad, kus mustreid oleks ja just eesti või siis  äärmisel juhul venekeelsed, maksavad mitte vähe. Kui lisada juurde tikkimisriide (kanvaa) ning lõngade-niitide ja raami hind, siis tundub küll, et sellele hobile ma peaksin kõvasti juurde maksma... Pealegi, kas ma enam oskakski ja kas üldse keegi neid ostaks?

Tegelikult ma ei välista siiski täielikult, et ma ei hakkaks kunagi tegelema millegi keerukamaga! Kunagi, mõned aastad tagasi naersin ma K. üle, et ta viitsib pärlitest kõrvarõngaid teha ja ütlesin, et mina ei hakka selle peale kunagi aega raiskama. No siinkohal sobib hästi ingliskeelne lause- never say never  :D

Mida arvate Teie, kallid blogilugejad, kas soov mingi hobiga tegeleda peab tulema inimese enda südamest või  saab seda teisele inimesele soovitada, et tee nüüd just seda ja seda...?







esmaspäev, 8. august 2016

Ehteblogi vol.2 PILDID !!!

Seekord ma pikka juttu tegema ei hakka, proovin lähima tunni aja jooksul Nõmmele jõuda. Aga paneks siia mõned pildid, milliseid kõrvarõngaid ja käevõrusid ma oma viimase kahe päeva jooksul teinud olen
.Need maksavad 1.50
Õnnestus saada ühest pärlipoest 2 viimast poolvääriskivi ülisoodsalt.
Katsetasin natuke keerukamat mudelit. Aga käsi värises pilti tehes jälle.
Midagi lastele. Loomulikult niklivabad, nagu kõik teisedki.
Veel väikestele tüdrukutele. Tunduvad suured, aga on tegelikult hästi kerged.

Need siis jälle lihtsad, aga minu arust hästi ilusad.

Kõige väiksemad.
Natuke suuremad.

Ja tegelikult ei ole need käevõrud sugugi vaid laste teema. Nõmmel ja tegelikult ka mujal ostavad neid igas eas inimesed. Ja kõige suuremad saavad alati esimesena otsa. Seepärast olengi hakanud neid rohkem tegema

Ja muidugi hakkas selle aja jooksul ,kui ma siin pilte laadisin, vähemalt meie linnaosas vihma sadama!!!


pühapäev, 7. august 2016

Mõnikord ma lihtsalt ei jõua...

Ma olen väga kohusetundlik, isegi ülearu ehk. Ja see tegelikult polegi alati hea... See tähendab ka seda ,et kui ma olen mingi lubaduse andnud kasvõi iseendale või midagi planeerinud, siis ma selle ka PEAN ära tegema. Ja kui mingil põhjusel ei õnnestu, siis ma tunnen, et lausa vihkan ennast. Eriti siis, kui põhjust tegelikult nagu polegi, lihtsalt ei suuda lubatut või planeeritut teha...

Juba mitmes päev planeerisin, et kui ilm on normaalsem, et siis lähen Nõmmele. Aga täna hommikul- ma lihtsalt ei tea, mis mul viga on, aga ma ei suutnud end kuidagi sundida toast välja ajama :(  Istusin tükk aega vaadates oma ehteid, klõpsasin paar pilti ja tegin veel mõne käevõru - lootuses, et ka seekord annab ehete valmistamine mulle nagu tavaliselt energiat juurde- ei midagi.

Kas on see on liigne luksus minusuguses olukorras inimesele, kui ma lihtsalt ei teegi mõnel päeval midagi oma elujärje parandamiseks? Tegelikult midagi siiski teen ka- olen paar tundi töökuulutusi jälginud ja mõne cv saatnud. Muidugi kunagi ei tea, aga olen vist küll üle saja cv saatnud nii, et mulle pole suvatsetud isegi vastata. Minu arust on selline käitumine üsna nõme, saatku siis mingi salvestatud stampvastuski- et täname kandideerimast, aga seekord ei vedanud- vms.

Pildid uutest ehetest tulevad järgmises postituses! Sest ma ikka püüan neid täna veel juurde teha, ehk läheb enesetunne paremaks ja ma suudan end vähemalt lähimasse toidupoodi vedada ?

reede, 5. august 2016

Pensionipäeva võlu ja valu , ehk siis arved, arved ja veelkord arved!

Täna hommikul esimese asjana logisin internetipanka sisse ja ainult korraks nägin seal rõõmustavat numbrit- 243 eurot. Ainult korraks, sest järgmise hiireklikiga läksin makse ajaloo lehele ja valisin korteriomaniku arve numbri. Ja 150 eurot oligi läinud... Kommunaalmaksete arve tuleb uuel nädalal, õnneks saan ma selle summa maksta toimetulekutoetusest. Muidugi pean ma iga kuu kommunaalarve saamisel minema kohalikku sots.osakonda ja  tegema seal avalduse, muidu ma ei saaks toimetulekutoetust ka ja siis oleks mu olukord ikka päris karm. Nagu ta muidugi nüüd poleks :)
Nõme on see, et toimetulekutoetuse arvestamisel loetakse kuludeks vaid eluasemekulud- korteriüür ja kommunaalid ja elekter. Sissetulekuks aga loetakse iga summa, isegi see, kui ma ise sisestan oma arvele raha. Aga maksta on ju tegelikult veel tänapäeval peaaegu hädavajalikuks osutunud telefoni ja internetiühenduse eest...

No maksingi siis järelejäänud 93-st eurost 15.-euri interneti ja tv eest, 6 euro olid mul see kuu telefonikõned...ja nüüd siis vaatan tõtt oma kontol  ilutseva 72.-euroga. Ükskõik ,mis summa mul kommunaalarvete lehel on, toimetulekutoetusest arvatavalt järgmise nädala lõpul, jääb mul elamisrahaks üle ikka 37 eurot. Seadus lihtsalt on selline, et peale eluaseme eest maksmist peab inimesele kätte jääma täpselt 130 eurot ! Ma siiralt soovitaks nendel seadusetegijatel ise selle rahaga kuu aega elada- osta süüa, hügieenivahendeid, maksta sideteenuste eest ja osta ravimeid ! Olen veendunud, et neil oleks see raha hiljemalt nädalaga otsas :)

Seekord läheb mul paarkümmend eurot ka ehtematerjali jaoks, sest kuigi toredad inimesed on mulle saatnud erinevaid ja väga ilusaid pärleid ,on ehete valmistamiseks vaja veel ka kõrvarõnga konkse, ehtenõelu, käevõrude jaoks elastset tamiili ja liimi ja no tegelikult, olles päris aus, mõni huvitav ja odav pärlisort jääb ka ikka ette, kui tarvikute poes ringi vaadata... Avastasin facebookist inimese, kelle käest saab ehtetarvikuid ja pärleid hulgihinnaga väga soodsalt osta ja tegingi just talle tellimuse eest 13- eurise ülekande ära. Kui ma ikka kauplemisvõimalusi leian, siis on täiesti reaalne see raha juba mõne tunniga tagasi saada...

Tuligi just meelde, et pean registreerima ennast Võru Linnapäevade laadale ja ostma Simpleekspressist supersoodsa hinnaga bussipiletid sinna ja tagasi. Täitsa naljakas, aga seal osalemine koos sõiduga läheb maksma vähem, kui pool päeva Telliskivi kirbuturul ! Homme, kui ilm lubab, võivad soovijad minu ehteid ostma tulla Nõmme turu väravasse... kusjuures seal läheb paremini kui vanalinnas, mulle endalegi suureks üllatuseks.  13-l augustil olen koos K.-ga perepäeval Stroomi rannas...siis järgmine nädalavahetus ongi Võru ja kuu lõpuks on veel paar üritust ,mille osalemistingimuste kohta ma uurima pean.

Ja nii see elu mul kuust-kuusse käibki... Tööd ka loomulikult vahepeal otsin, aga kui kuuldakse, et ma ei tohi teha pikemaid tööpäevi kui 4-5 tundi, siis lihtsalt lubatakse tagasi helistada, aga ei helistata :(  Ja mõningaste liikumisraskuste tõttu- koordinatsiooniprobleemid, seljavalud ja viimasel ajal tundub, et ka liigestega pole  kõik päris korras - ei saa ma teha tööd, kus on vaja näiteks treppidest käia või kummarduda-tõusta pidevalt. Ja no muidugi minu psüühiline seisund takistab mul ka minna absoluutselt vastuvõetamatule tööle- kuskil postituses ma kirjeldasin ka paari oma kogemust sundkorras või lihtsalt proovimise eesmärgil suvalisele tööle minekul... no, kes tahab, mõistku mind hukka ja nimetagu loodriks või jonnijaks või kelleks iganes, aga ma tõesti ei suuda teha midagi, mis mulle on täiesti vastuvõtmatu!

teisipäev, 2. august 2016

3 päeva ja 7 eurot pensionipäevani!

Ma olen jälle tubli olnud ja kuu aega ilusti toime tulnud! Kuid arvestades kokku toimetulekupiiri 130 eurot ja ehetemüügist-kirbukatelt saadud tulu, siis oleks ma tegelikult pidanud veel paremini hakkama saama... Kuskil ma tegin mingi rahapaigutamise vea, kuskil ma vist laiasin ülearu, sest 200 eurosest summast oleks võinud ju rohkem alles jääda...

Nagu alati, iga kuu lõpus ma kaalutlen, et kas ma mitte jälle ei ostnud lihtsalt midagi sellist, mida tegelikult poleks vaja olnud? Ja enamasti siis ka kirun ennast, sest nii mõnigi kord olen ma selle asemel et nt kodus hakklihakastet ja kartuleid teha, ostnud poest mingi karbi salatit või paki müslit ja piima...viimasest tõsi küll jätkub ikka mitmeks päevaks. Kas oli mul vaja käia Merepäevadel ja osta talusinki ja kodukalja? Kas oli mul jälle vaja osta paarikümne euro eest ehtematerjali- nüüd, kus ma blogin, pole mul selleks enam väga suurt tarvidust, sest uskumatult paljudel headel inimestel on jäänud ehetematerjale üle ja nad on nõus seda mulle saatma- aitäh Teile!

Samas mõistusega võttes saan ma ju aru, et vahepeal peab inimene endale midagi lubama. Ja et üks väljaminek sellel kuul oli mul ka ravimiretseptide väljaostmine pikemaks ajaks ning ka ootamatu (oma lollusest muidugi)  päikesepõletus nõudis mõningaid ravivahendeid. Kuid kuskohast läheb see piir, mida minusugune võib endale lubada ja mis oleks juba liigne laristamine? Ma pole sellest veel aastate jooksul õieti aru saanud... või ma nihutan seda niigi õhkõrna piiri kogu aeg edasi.

Tegelikult- ma ei ole nüüd paar päeva enne rahasaamist näljas ega ka päris ilma rahata! Mul on külmkapis veel piima ja vorsti ja võid, mul on leiba ja kohvi, mul on isegi piima ja müslit ning sooduskampaania ajal ostetud kohupiima. Ja mul on veel ka raha, et kui midagi neist peakski mingi imenipiga varem otsa saama, saan poest midagi juurde osta!

Annetuskontole kogunenud summa ma igatahes kavatsen hoida päris sellisteks puhkudeks, kui on mingi ettearvamatu väljaminek või kui sügisel ehetemüügis kehvemad ajad tulevad! Igatahes tänan kõiki Teid, head inimesed ja muidugi Brigitat, kes mulle selle võimaluse välja pakkus... ausalt öeldes, ma ise poleks seda vist iialgi teinud, sest olen alati püüdnud ise hakkama saada! Isegi kui see tähendab mitu päeva järjest kiirnuudlite söömist...õnneks seda sel kuul pole vaja olnud :D