reede, 4. november 2016

Lihtsalt kõigest, ehk tegelikult mittemillestki !

Pikem vahe postitustes oli tingitud sellest, et lihtsalt ei juhtunudki mitte kui midagi. Ja polnud ka mingeid erilisi mõtteid, mida oleksin tahtnud teisega jagada. Sügis lihtsalt mõjub mulle nii, iga päev on täpselt ühtemoodi- hall ja pime, kogu päev toas tuli põleb, välja minemiseks riidesse toppimine on tüütu kohustus... Depressioon ägenenud? Ei, ma samas ei tunne end masenduses ega nuta, ma lihtsalt EI  TAHA mitte midagi teha. samas, kui vaja, suudan end kokku võtta ja nt kiirkorras tuba koristada poole tunniga (väikese elamise eelis) või õue minna 10 minutiga. Laiskus? No olgem ausad, natuke vist on küll, aga samas- kelle jaoks ma pingutama peaks, mina ise olen endaga harjunud sellisena ,nagu ma olen ja hindan end just sellisena.

Maaklerile teatasin ära, et kahjuks poeruume ma ei saa rentida. Sel hetkel olin ma täiesti rahulik, ka järgnevad paar päeva ei langenud mu meeleolu eriti. Kuid vist kolmandal päeval jõudis see mulle lõplikult kohale- läksin arvutimängus kaotuse peale närvi ja suutsin end vaevu talitseda, et mitte virutada arvutile rusikaga :D Õnneks oli mul paralleelselt mänguga aktiivne ka vestlus oma armsamaga ja ma ütlesin talle, et nüüd vist hakkab tekkima masendus selle poeasja pärast, et ma vajaks praegu väga ühte kallistust või head sõna. Tema vastas, et kallistamiseks olen ma kaugel ja häid sõnu öelda ta ei oska (tüüpiline mees noh :D) aga et mis ikka põen. Ja uskumatu- see aitas mind! Ta ei öelnud midagi rohkem, aga ma mõistsin ,et ta saab minust aru ja tahaks öelda palju rohkem ... ja sellest piisas.

Viimase postituse all sain ma jälle mitmeid soovitusi käsitöö suhtes. Jah, ma tänan teid nõuannete eest, aga olen seda korduvalt öelnud- mul pole probleemi, et mul poleks MIDAGI müüa, vaid probleem on selles, KUS müüa! Jõululaatade osalustasud on kümneid eurosid, ma tõesti ei saa korraga seda summat välja maksta- olgugi, et võin selle topelt tagasi saada. Justnimelt VÕIN, aga ei pruugi... Ja riskija ma loomu poolest pole, eriti kui asi puudutab minu jaoks nii hella teemat, nagu raha.

Ütlete, et mul on nüüd annetustega saadud raha... Jah, mul on see, aga see seisab mul puutumatuna ja ma kasutan seda.... tegelt ma ei teagi, mis peaks juhtuma, et ma seda raha kasutama hakkaksin. Praegu ma olen kindel, et hoian seda raha jõuludeks, mul on alati olnud ikka kombeks teha ka pisikesi  kingitusi oma vähestele lähedastele, mul on imeline oskus leida odavaid kuid praktilisi asju- kasvõi köögirätikud nt kuluvad igas majapidamises ära või toasussid vms. Ise ma saan ka vastu midagi samasugust ja nt rätikute või sokkide üle on mul alati hea meel, sest ma ei raatsi neid ise ju niikuinii osta.

Ainus ,mille pealt ma kokku hoida ei oska ,on söök. Kui mul ikka on isu grillkana järgi, siis ma selle ka ostan ja kuna ma söön päevas 1-2 korda, siis jätkub sellest , ütleme 4 eurosest kanst mulle kolmeks -neljaks päevas. Kui mul on ikka isu kindalt sorti jogurti järgi, siis ma selle ka ostan ja teine päev lihtsalt joon nt kohvi piimata- sest piima ei osta paar päeva, kuna ostsin jogurti. Samas- ma ei lähe välja sööma, isegi mitte McDonaldsisse või pizzat sööma- ühe söögikorra eest, mis pealegi ei toimu mugavalt kodus arvuti taga ja veni tundide pikkuseks (jajah, mõnikord on mul selline tunne, et ma kogu aeg ainult sööngi, aga see on täitsa tavaline hommikusöök, mis lõppeb alles kuskil pealelõunal :D)  - 4-5 eurot maksta oleks minu mõistes liig.

Kusjuures eelmisel kuul ei olnud mul ühtegi laata ega kirbukat ja ma kasutasin annetusrahadest lisaks oma 90 eurosele söögirahale (peale maksusid siis) vaid 20 eurot! Ja sedagi mitte toiduks, ega suitsuks, vaid ravimiteks ja ka väikeseks investeeringuks stiilis- raha teeb raha. Ehk siis ostsin Uuskasutuskeskusest 5 euro eest 150l koti kaupa, kahjuks ei olnud seal küll enam nii suurt valikut, et kott täis saaks,  ja kuna autot kuskilt ei olnud võtta, sõitsin taksoga koju. Kuid jäin igatahes kasumisse, sest saadud asjade müügist peaksin ma saama vähemalt 40 eurot ! Kui ainult saaks Telliskivisse koha! Minu kogemused riiulirentimistega kirbukates ei ole just kiita, olen katsetanud mitu korda ja plussi pole kordagi tulnud... Nii et -ma ei riski!

Aga 19 ,november on Mustamäe turul Mardilaat, kus on väga mõistlik osalustasu käsitöö müüjatele ja seal ma olen juba registreeritud! Ning veel ord väike üleskutse- kui kellelgi on Telliskivi kirbukale koht novembri alguses, sellel või järgmisel laupäeval siis, ja saaks teha lauanurgal natuke ruumi paarile ehtealusele ,andeke palun sellest mulle kommentaarides teada! Ma heameelega tuleksin ja ma tean, et mu püsikliendid on ka kindlasti kohal...


8 kommentaari:

  1. Armunud inimene tunneb masendust? See on küll uudis!
    Ja kui sul on väidetavad püsikliendid siis kuidas sul müükidel nii tihti nulliring on?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üldjuhul ma provokatsioonile ei allu, aga seekord teen erandi!
      Armunud olek ei tähenda seda, et automaatselt unustad kõik muu maailmas ja et enam miski muu korda ei lähe. Nii et jah- ka armununa on võimalik masendust tunda, kui midagi on kehvasti. Ka armumine ise võib masendust tekitada muideks teatud puhkudel...
      Ja nulliring müükidel. Ma ei ütleks, et seda on tihti ja enamasti on olnud süüdlane ei mina, ega keegi teine, vaid konkreetselt ILM. Vihma ja tormiga inimesed üldjuhul kirbukatel ei kola ja mõnikord olen ma lihtsalt riskinud- läinud kohale ja tegelikult pole kohatasugi saanud tagasi. Ja nulliring on selles mõttes suhteline mõiste, et kohatasu saan ma enamasti küll tagasi, aga kuna see on üldiselt 10-15 eurot, siis kehva ilmaga suuremat müüki on harva.

      Kustuta
    2. Sa leiad ABSOLUUTSELT IGALE ASJALE vabanduse, miks ei saa teha ühte, miks teist, mis on kolmandal asjal viga ja neljas mingu hoopis kuu peale.
      Mis sellesse armumise juttu puutub siis arvatavasti polegi tegemist õige armumisega vaid kõigest üksiku inimese lähedusvajadusega nagu sa isegi maininud oled. Aga kuidas saakski külajoodikusse päriselt armuda? Selles mõttes küll täielikult mõistetav!

      Kustuta
    3. Las see suhteteema olla minu enda asi, ma ei kirjuta sellest rohkem kui vajalik on! Ütlen vaid niipalju, et meie tunded on tõsised ja ta on minuga koos ka täiesti kaine peaga olnud. Ja kooselu sellest suhtest ei saa, jääbki selline romantiline kohtamiste ajajärk, mida mu elus siiamaani peaaegu üldse olnud polegi...
      Vabndused- kahju, kui keegi nii arvab. Aga ma ei saa kellegi mõttemaailma muuta...

      Kustuta
  2. Tead, mis ma sulle ütlen? Suhtel, mis on ainult kaugsuhe ja millest teineteisele igapäevast tuge pole, pole üldse mõtet. Sa oled juba selles eas küll, kus ei saa ainult romantikale mõelda, vaid sellesle, kuidas koos kallimaga elus läbi lüüa või hakkama saada. Kui armastatu on selline, kes ise endagagi hakkama ei saa, siis mis abi oleks temast sulle. Mõtle sellele...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Justnimelt sellist suhet mulle vaja ongi! Minu kodu on minu kindlus ja ma ei taha seda mitte kellegagi jagada! Ning kuskile mujale elama minna ja oma kodust loobuda ma ka ei kavatse!
      Ja nagu ma ütlesin- toeks on mulle juba ainuüksi teadmine, et keegi minust hoolib!

      Kustuta
  3. Tallinna Puuetega Inimeste Koda soovib 6. detsembril Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) toimuva jõuluturu kaudu juhtida laiema üldsuse tähelepanu just aktiivsetele puuetega inimestele ning esindusorganisatsioonidele. Jõuluturu raames müüakse ka puuetega inimeste valmistatud käsitööd ning avatud on kohvik. Jõuluturu raames toimuvad erinevad töötoad (nt. kingikoti valmistamine).

    Lisaks pakume jõuluturu raames võimaluse esinemiseks erinevatele puuetega inimeste ja teistele ühendustele. Huvi korral võtke meiega ühendust ning tutvustage lähemalt etteastet, millega jõuluturu raames esineda sooviksite hiljemalt 14.11.

    NB! Kui soovid tulla oma tooteid müüma, võta ühendust maarika@tallinnakoda.ee hiljemalt 14.11.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Sellist võimalust ei saa kasutamata jätta!

      Kustuta