kolmapäev, 30. november 2016

Väsimus ja ärevus, ehk tegelikult -mõistke-ma pole päris terve!

Täna ma lõpuks otsustasin kirjutada sellest, mida ma kogu aeg olen tahtnud endasse hoida. Nimelt oma tervisest viimase paari kuu jooksul. Märksõnadeks on väsimus ja värinad. Jah, ma värisen, värisen hommikul üles tõustes, värinad tekivad mõnikord päeval lausa suvalises kohas -kõige sagedamini just kuskil poes. Värisen õhtul enne magama jäämist ja ärkan öösel värina peale võpatades üles. Süda peksleb, pea käib ringi, ja käed värisevad- viimane on loodetavasti ka ainus sümptom ,mis välja paistab. 

See on üldistunud ärevushäire. Jah, sellel on sadu, kui mitte tuhandeid erinevaid väljundeid! Ja kui muidu tekib inimestel ärevus mingis kindlas olukorras, mingit kindlat asja tehes, siis üldistunud ärevushäire puhul ei ole vaja mitte mingisugust välist põhjust selleks, et end kohutavalt kehvasti tunda. Öeldakse ,et ärevus tekib ja on ja kaob iseenesest ,kuid millegipärast minul see enam nii pole. Tahaksin arstile pöörduda, kuid selleks aastaks on haigekassa rahad läbi ja tõenäoliselt ka kõik ajad täis. Ah ja, nüüd hakkab keegi kohe kindlasti ütlema- aga sul on raha ju! Jah, on, kuid kui mul sellega kindlad plaanid, eriti kui ma pole kindel, et kuskilt mulle seda enam juurde tulemas ei ole (ma pole kindel kas minu jõuluvanaprojektist midagi välja tuleb ja samuti ei tea ma ka mis toimub laatadel-kirbukatel). Ja ma ei taha sellel teemal enam arutleda, kes saab aru, see saab, teised ei mõista seda vist kunagi. Et kui inimesel on vaba raha no ütleme saja euro ringis, ja teadmata ajaks, siis ta tahab seda hoida niikaua kui vähegi võimalik...

Ma ei saa ise ka aru, millest see ärevushäire nüüd ägenenud on. Kui tavaliselt ägeneb sügistalvisel perioodil mul just depressioon ning masendus, siis sellel aastal pole mul sellist tühjusetunnet. Vastupidi- mul on tunne, et ma pean jõudma kümmet erinevat asja, et mul on tegemist nii palju- aga ma lihtsalt ei suuda midagi alustada. Kunagi varem ei ole ma lükanud ka tavaliselt meeldivaid tegevusi nagu ehete valmistamist või väljas jalutamist niimoodi edasi. Isegi arvuti taga istudes mõtlen pidevalt, et peaks vaatama mõnda oma lemmiksaadet või videosid, peaks laadima alla uut muusikat ...ühesõnaga tegema seda, mis mulle alati meeldinud on. Ja mida ma tegelikult teen- mitte kui midagi. Blogin, loen uudiseid, vaatan feissbuukis toimuva üle- suhelda üldjuhul ei taha- ja lähen mänguportaali. Kuid ma ei tee seda viimastki enam mitte lihtsalt sellepärast, et ma tahan, vaid lihtsalt ,et saada päev kiiremini mööda. Ja üldiselt olen praegu proovinud lükata just sinna minekut edasi niikaua, kui vähegi võimalik. Ma ise ka ei tea miks, aga mulle tundub, et hobist on saanud justkui kohustus- kohustus suhelda oma ühiste huvidega virtuaalsõpradega ja ... Sidiga.

Jah, see Sid... Mõtlesin ,et temast ma ei kirjuta, kuid raske on vältida teemat, mis tegelikult on mulle nii oluline. Ei, meil on kõik korras, me suhtleme ja ta on nüüd juba tema seisukohast võttes päris pikalt kaine olnud! Kuid ma enam ei tea, kas see on ikka see suhe, mida ma tahaksin.... Ja milline üldse võiks olla suhe mida ma tahaksin... Kooselu ma ju ka ei taha, nii et kord umbes paari nädala tagant kohtumine peaks ju olema -ja ma siiani ka arvasin- minu jaoks ideaalne suhtevorm. Aga viimasel paaril nädalal olen ma hakanud selles kahtlema. Ma ei tea enam ise vist ka mida ma tahan... Ma olen temasse armunud, tean ,et ka tema tunneb minu vastu midagi sellist, mida ta oma elus varem vaid korra teismelisena tundnud on, ma tean, et kui me ka pole koos siis me oleme vajadusel üksteise jaos alati olemas. Kuid kas mina siis tunnen järsku, et ma just tahaks ,et ta just praegu ja kohe oleks minu jaoks olemas? Alles eelmisel nädalal ma käisin ju maal tema juures... mismoodi ma siis saaksin temast juba puudust tunda?! Mõistmatu...

Palun ärge mulle selle postituse kommentaaridesse kirjutage soovitusi- et otsigu ma endale veel tegevusi! Ma ei suuda teha neidki, mis on mul pikemat aega plaanis! Kui te tahate aidata, siis andke palun konkreetselt märku sellest, kui teil on nt pakkuda jõuluvana või päkapikukostüüm 160 cm suurusele inimesele, kui teil on teada pere, kes tahaks kindlalt jõuluvana külastust ja kellel oleks võimalik ka transporti pakkuda (kui tegemist on kaugema linnaosaga)! Ja kui te soovite aidata mind arsti juurde pöördumisel... see maksaks minu raviarsti juures 35-50 eurot (vaadake sensus.ee kodulehelt psühhiaatri hinnakirja, kui soovite täpselt teada!) siis .... ma lihtsalt oleks tänulik. Ja palun ärge saage valesti aru- dilemma on ju selles: kui ma läheks arstile ,siis ei jätkuks mul enam sääste uueks aastaks ja aastavahetuseks, kui ma aga arstile ei läheks, siis ma ei saaks ka ju teada, millist võibolla uut või täiendavat ravi ma vajaksin! 

16 kommentaari:

  1. haigekassa raha võib praeguseks hetkeks olla läbi nt plaanilisteks tasuta oppideks, nt haamervarvas või laste mandlilõikus, aga kohe kindlasti pole haigekassa rahad ja järjekorranumbrid otsas perearstide juurde. alustama pead oma perearstist ja kui väga kiiresti vaja neuroloogi või psühhiaatri abi, siis kirjutab perearst saatekirjale "cito", mis tähendab "kiire" ja suunamist eriarsti erakorralisele vastuvõtule haigekassa raha eest väljapool ootejärjekorda.

    saa ükskord üle sellest "oh-mis-nüüd-mina"-sündroomist!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Esimene aeg perearsti juurde on 12.01 ! Helistasin ja tema ütles, et telefoni teel ta saatekirja ei anna ja et kui on kiire asi, siis erakorralisse pöörduda. Aga krooniline ärevushäire ja selle ägenemine paari kuu vältel pole kohe kindlasti selline asi... Erakorraline valvepsühhiaater võib küll rohtu anda korraks- aga mul on kodus ka rahusti olemas- kuid raviks pean minema ikka oma raviarsti juurde. Kuhu saaks ka heal juhul ehk jaanuari lõpus haigekassa kaudu...

      Kustuta
    2. See pole kindlasti võimalik, et esimene perearsti number on 12.01 kuna seadusega on ette nähtud ooteaega MAKSIMUM NÄDAL!

      Kustuta
    3. Seadusega? Nujah ...niipalju siis seadusest :(

      http://www.medicum.ee/?did=-9&arst_id=12250

      Kustuta
    4. https://www.riigiteataja.ee/akt/788142

      (3) Ägeda tervisehäirega patsient peab perearsti vastuvõtule pääsema pöördumise päeval, teistel juhtudel kolme tööpäeva jooksul.


      Kustuta
    5. Ma tean seda isegi, aga kõik ei käi eesti riigis alati nii nagu paberil kirjas on...

      Kustuta
  2. Mul on samamoodi ärevushäirega.Ikka peaks arsti poole pöörduma aga hetkel olen suudnud niimoodi elada et vajadusel v6tan rahusti.Paremal perioodil seda ei tarvita aga hetkel on vaja.Samas teen et yhellä hetkel kunagi läheb mul jälle paremaks.Aga hetkel on nii ja rahusti vähemalt aitab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures mul on praegu vist ka vaja hakata võtma rahustit lisaks antidepressandile iga päev juurde... Ei tahaks väga, aga ehk see raskem aeg käheb ikka mööda ka, millest iganes see siis tekkinud ka on!

      Kustuta
  3. Raili, helista PERHi registratuuri 617 10 49. On head arstid, tean oma kogemusest. Või on ilmtingimata vaja sama arsti juurde?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oma arsti juurde oleks ikka parem, sest tema teab minust ja minu tervisest ning omapäradest ikka juba aastaid. Olen käinud erandkorras Paldiski mnt vastuvõtus (PERH-i alla ju kuulub see ka), kuid sealne arst sai vaid rohtu anda ja hetkeseisundit turgutada, ärevus või depressioon mis mul siis oli, ei vähenenud selle ühekordse visiidiga suvalise spetsialisti juurde. Alles oma pikaajalistest psühholoogist ja psühhiaatrist oli kasu...sest ma usaldan neid 100 % ja nemad teavad miks ja mis mul viga on.

      Kustuta
    2. Raili, ma arvan, et tervis on ikkagi tähtsam ja kuigi hoiad raha jõulude tähistamiseks, siis tuleks seda ikkagi kasutada arsti jurde saamiseks. Mis ròõmu sa tunned sellises seisus jõuludest? Ma teeksin ise sulle ülekande, et saaksid arsti juurde minna aga viimasel ajal olen sageli haiguslehel ja sissetulek on napp.
      Aga kasu sul ei ole oma arstide kontakte! E-posti ja telefoni, et konsulteerida? Mina käin psühhiaatri juures Paldiski maanteel ja seal alati lepime kokku ka järgmise visiidi, vajadusel saan kirjutada või helistada.

      Kustuta
    3. Aitäh mõistmise eest!
      Mul on muidugi oma raviarsti ja psühholoogi telefoninumbrid ja meiliaadressid, kuid neil pole tihtipeale aega vastata.
      Aga ma püüan veel siiski oma perearsti tabada! Ja saatekirja saada...

      Kustuta
    4. Saatekirja kuhu? Psühhiaatri juurde ei ole ju vaja saatekirja. Või on see kuidagi seotud tasuliste ja tasuta visiitidega? Kahjuks saan su vastusest aru, et võtad juba eelhoiaku, et niikuinii neil ei ole aega vastata. Aga ehk ikka on? Võimalik, et selline juba ette loobumine tuleneb su terviseseisundist aga palun ära anna lihtsalt alla, sest probleem tundub tõsine. Sa saad ju tegelikult aru.

      Kustuta
    5. Saatekiri on seotud tasuliste ja tasuta visiitidega. Ja sa pole mingi eelhoiak, vaid aastatepikkune kogemus, et kirja teel neil väga aega suhelda pole.

      Kustuta
  4. Sa lase ka annetustest omale geelküüned teha, tee näonahk klaariks nagu ladvaõun ning värinad lähevadb sul kohe üle. Vahepeal loe ka usinalt piiblit ja siis ilmub sulle jõuludeks Sidi asemel hoopis Ted ning elu nagu lill.

    VastaKustuta