esmaspäev, 9. jaanuar 2017

Aasta uus, aga kõik samamoodi.

Kui ma igal uusaastaööl tunnen, et midagi suurt on juhtumas, et mingi suur muutus on tulemas, siis tavaliselt umbes nädala pärast tõden kurbusega- kõik on sama. Sama mõttetult hallid ilmad, sama pidev rahamure- mis seekord küll sai vana-aasta lõpu ja selle aasta algul tehtud annetustega natuke leevendust, ehk siis sain välja osta mõned kogunenud ravimiretseptid ja ka täiendada koduapteeki kõige lihtsamate esmaabirohtudega. Ja muidugi säästsin midagi veel ka eriti keerulisteks aegadeks. Karta on, et siiski jaanuaris pean selle kasutusele võtma.... Sest kaubanduses ja ka kirbukatel on aasta hullem kuu...

Vahepeal mul täitsa polegi midagi millest kirjutada. Ma tean, et see on nõme ja uskumatu, kuidas saab kellegi elu nii igav olla, aga- mul polegi igav. Või on ,aga ma olen sellega lihtsalt nii ära harjunud, et see ei sega mind? Rutiin on mõneti hea, kõik on turvaliselt tuttav. Samas aga ajab see ka hulluks: päevast-päeva ärkamine, hommikusöök arvuti taga istudes, poes käimine (kui üldse viitsin end jubeda ilmaga välja ajada) ,üks ja sama raadiojaam- kuna ma ei kannata inglisekeelset popmuusikat, siis kuulan "vanamuttide raadiot" Elmarit- ja arvuti. Sellel aastal püüan taas hakata rohkem ka telekat vaatama, eelmine pool aastat, kui ma sai pidevalt teleka ees vedelevast elukaaslasest lahti, vajutasin ma selle pildikasti pulti ehk vaid paar-kolm korda. Ka raamatukokku peaks taas end "püsikliendiks" tegema- oi, ma olin paar aastat tagasi tohutu suur lugeja, enamasti kõik uus ilmuv eesti kirjandus sai läbi loetud, vahepeal oli täitsa küsimus raamatukogus riiulite vahel- aga mis ma täna üldse võtangi, kõik mis huvitab on juba läbi loetud :D Aga selles korteris elades, ehk siis juba poolteist aastat pole ma raamatukogu ust avanud.

Arvutisõltuvus? Hmm... äkki ongi. Kuigi samas olen ma ka varasemalt olnud suurema osa oma vabast ajast arvuti taga istunud, on mul siiski olnud oma kindlad saated telekast mida vaadata,  ka ehteid tegin ma mingi aeg palju rohkem kui nüüd viimasel ajal. No selle viimase kohta muidugi ma arvasin, et see on ehk sellest, et mul on neid niigi palju valmis ja müügivõimalustega on paar kuud väga kitsas käes. Kusjuures, kas olen mina loll ja on tõesti mulle saadetud Samsungi nutitelefoni kaameral mingid seaded, millega saab ka väheses valguses või elektrivalgusega normaalsete värvitoonidega pilti teha, aga igatahes pole mul õnnestunud juba mitu kuud enam ühtegi normaalset pilti oma toodetest teha. See tähendab, et mitte nii kvaliteetset, mida saaks panna facebooki ja siia üles , et katsetada veelkord netimüügiga.

Samas arvutis võiks ju teha palju muudki, kui ainult facebookis ja vindis istuda... Võiks vaadata ju kasvõi järele oma vanu lemmiksaateid, ka uuemad eesti filmid peaksid juba youtubis tasuta vaatamiseks üleval olema... Ei, ma pean lihtsalt kaardimängudest natuke eemale saama!

Uusaastaplaanid... ma pole neid siiamaani välja mõelnud. Ju ma siis ei teinudki neid sellel aastal! No väga hea, pole ka milleski pettuda kui need ei täitu :) Uusaastalubadused... mul pole neidki. Ei lubanud ma endale kaalulangetamist ega... no kiruge mind nüüd ja mõistke hukka palju tahes... suitsetamise maha jätmist. Nähtavasti läheb kõik vanaviisi edasi, saan 43 aastaseks, kuid ei oska enam elult mitte midagi oodata ega tahta. Lihtsalt olen... ja kui tekib mingi võimalus, mis natukenegi elevust mulle tekitab ja reaalne tundub, siis haaran ma sellest kinni.

2 kommentaari:

  1. Kolmapäeval lubab veidi päikest. Soovitan proovida väikest jalutuskäiku Stromkal. Soojalt riidesse!

    VastaKustuta
  2. Varsti lähevad päevad pikemaks ja ilmad soojemaks, ma usun et see ka aitab jälle rohkem elusana tunda. No vähemalt minul on nii.

    VastaKustuta