neljapäev, 19. jaanuar 2017

Keeruline tee arstide juurde, ehk tervishoiusüsteem lonkab mõlemat jalga.

Teate, ma olen sellest ,juba nüüdseks kuu aega kestnus trallist, ikka täielikult tüdinenud! Oleks ma siis veel esmakordne pöörduja nende spetsialistide juurde ja et saaks olla kuidagi suhtumine, et ootas niikaua, ootab edasi... Ei, tegemist on minu tervisliku seisundi tõttu vajalikku vähemalt kord kuus pöördumisega ...jah, psühholoog ning psühhiaater on need spetsialistid, ilkuge nüüd kui tahate.

Viimati käisin ma nende juures novembris! Ja mu rehabilatsiooniplaanis on konkreetselt märgitud, et vähemalt kord kuus vajan ma psühhoteraapiat ning psühhiaatri kontrolli...  Novembri vastuvõttudel kuulsin aga kurvastavat uudist, et haigekassa rahad on otsas ja et uueks aastaks nad plaane teha ei saa, kuna ei tea mis rahad ja mis ulatuses laekuvad. Psühholoog soovitas mul hankida perearstilt mingi teraapiafondi saatekiri. No hästi, vaatan perearsti vastuvõtu aeg- poolest detsembrist teda üldse tööl polegi. Enne seda pommtasin ma teda küll igapäevaselt telefonikõnedega, aga küll oli liin kinni, küll ei vastanud üldse keegi. Esimene vastuvõtu aeg aga oleks olnud alles jaanuari lõpus... Eriti tore mudugi küll!

Siis, kui jaanuari keskel (vist mingi 10-nda paiku) perearst tagasi tööle ilmus, õnnestus mul korraks teda telefonis isegi tabada. Aga kasu sellest- ta käskis tagasi helistada just päeval, mil mul operatsioon toimus. Ütlesin talle seda, siis andis ta uue aja, millal helistada ja ... no loomulikult ei võtnud telefoni vastu :P Nüüd ma siis ootan ,mil täna tema vastuvõtuaeg hakkaks, et siis püüan täna veel helistada, aga uuel nädalal peaksin ma tegelikult saama ka tema vastuvõtule-  haavast niite eemaldama ja konsulteerima kehvade analüüside tulemuste üle. No sellega saab kindlasti korralikult nalja- esimene vaba vastuvõtuaeg on tal alles veebruari lõpus :D ja ega ta eriti vastutulelik lisaaegade andmises ka pole...

Nii on siis lood psühholoogi vastuvõtule minekuga. Lisaks sinna juurde veel hiigelpikad järjekorrad selle spetsialisti juurde (kui mul õnnestuks mingi nipiga see teraapiafondi saatekiri saada), huvitav, kas ma enne suve sinna siis üldse pääseksin.

Psühhiaatri juurde üritasin end kirja panna samuti aasta algusest . Sattusin aga uue vastuvõtutöötaja otsa, kes ei teadnud minust ega minu reh. plaanist ega isegi mitte haigekassa aegadest mitte midagi. Soovitas helistada nädala pärast- no ja kes siis vastas- ikka tema ja samuti ei osanud midagi targemat öelda. Nüüd helistasin täna uuesti ja sain teada, et minu psühhiaatril on 8 veebruaril üks vaba aeg. Jee! Muidugi vormistasin end sinna ära ja siis ütleb see sekretar ,või kes iganes ta seal on- see on tasuline vastuvõtt. WTF ! Ütlesin, et oot mismõttes, mina olen töövõimetuspensionär ja minu eest on alati maksnud haigekassa. Sellepeale sain teiseltpoolt vastuse, et tema siis ei tea, et ta peab uurima ja las see aeg siis esialgu ikka jääb kirja.

Sellest ,et operatsioonijärgsele kontrolli pääsen ma alles 15.03 ei tasu üldse kirjutadagi! See on ikka lausa ajuvaba!

Spetsialiste vahetada ma aga ka ei soovi. Olen käinud selle psühholoogi juures üle 10 aasta ja tema on tõesti ainus inimene, kellele ma isegi ei pea rääkima midagi, kes loeb mu olekust kohe välja, kuidas ma end parajasti tunnen. Sellist klappi pole mul olnud varem ühegi psühholoogiga! Psühhiaatri vahetus vist tuleb siiski ette võtta, sest sain just täna teada, et see, kelle juures ma viimased paar aastat käinud olen, läheb töölt ära. Kuid õnneks töötab samas psühholoogia-psühhoteraapia keskuses nüüd ka see psühhiaaater, kelle juures ma varem aastaid käisin ja ma ei pea läbima emotsionaalselt kurnavat etappi-hakata võõrale inimesele selgitama kogu oma elulugu. Kuid minu probleemide juured just peituvadki mu endises elukäigus...

No ja perearst loomulikult jälle ka ei vasta telefonile! Normaalne, eks?!

2 kommentaari:

  1. Ma ei taha hakata Sind õpetama, aga ehk saab linnaosa sotsiaaltöötaja kuidagi aidata nende aegade leidmisega? Mul õnneks on enda raviarstidega head otsekontaktid ja olen saanud alati vastuvõtule kui vaja, ei ole pidanud ulmekaua ootama. Igatahes soovin tugevat närvi (hahaaa, päris must huumor vist) meditsiinisüsteemiga võitlemisel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Linnaosa sotsiaaltöötaja ei liiguta küll lillegi selles valdkonnas! Õnneks sain ma täna perearsti LÕPUKS ometi kätte ja tänu sellele, et mul on vaja opijärgsed niidid välja võtta, reserveeris ta mulle uuel nädalal kümmekond minutit oma hinnalist aega :)

      Kustuta