esmaspäev, 13. veebruar 2017

Roosamanna-ninnu-nännu... prr!

Juba paar nädalat pole saanud normaalselt isegi mitte üldiseid uudisteportaale külastada, ilma et ette hüppaks järjekordne punane süda või roosad roosid ja laused stiilis "kingi kallimale" või "kingi sõbrale". Facebookis on muidugi see veel kordades hullemini esindatud. See kõik ajab viisakalt öeldes südame pahaks ja paneb mõtlema, et kas selline imalmagus kommerts ongi nüüd tänapäeva sügavad tunded ?

Ma pole kibestunud vanatüdruk! Ka mul on teadupoolest keegi, keda usaldada, kellega koos olla on alati tore... Kuid ma ei pea vajalikuks kuidagi talle mingil teatud päeval aastas - ma ei tea, mingit südametega mõmmit vms kinkida. Süüdistate mind romantikavaeguses? Okei, selle süü ma võtan täielikult omaks- jah, mulle ei meeldi romantilised filmid, romantiline õhkkond, romantiline muusika. Võibolla kunagi nooremana mõtlesin teisiti ,aga viimased paarkümmend aastat olen end liigitanud küll täielikuks realistiks. Ja mulle tundub kõik see homseni kestev südamekeste ja rooside üleküllus, kuhu ka ei vaataks, lihtsalt nõme. Umbes nagu jõulukaunistused oktoobris või siis kogu kodu ekstra mingile pühale vastavas stiilis kaunistamine (päkapikkudega kardinad, inglitega laualinad jms jõulude ajal, või tibud-jänkud  kõikvõimalikes kohtades lihavõtte ajal )

Sõprus ja armastus- ma ei alahinda seda kuidagi. Kuid ma ei leia, et ma peaksin seda mingil kindlal päeval välja näitama. Ma ei ole viimastel aastatel küll enam eriti suur suhtleja oma sõpradega olnud, kuid ma ise kogu aeg loodan, et ehk tuleb veel siiski tagasi see aeg, mil reaalsed sõbrad virtuaalsõpradest olulisemaiks saavad. Mõnikord ma tunnen tohutuid süümekaid Merka või K. või mõne vana sõbra ees, et ma ei ole nendega suhtlemisele nii palju rõhku pannud kui varem. Aga mind ei tasu veel kindlasti maha kanda! Ma olen millalgi kindlasti tagasi kui mitte päris sellisena, nagu varem, siis vähemalt natukenegi sarnasena!

Armastusega on üldse omaette teema. Jah, ma pole siiani unustanud oma esimest sügavat armastust, kuid see ei sega mul enam juba aastaid uute suhete loomist. Ning ikka jälle ma loodan, et ehk hakkan tundma taas midagi selle "esimese tunde" sarnast. Või ei loodagi...No olgu kuidas on, hetkel suhe toimib ja toimib just ilusti paikapanud raamides- ei mingit kooselu, ja ei mingit täisjoomist minuga koos olles. Õnneks ei ole mul temalt oodata ka mingit tobedat südamekestega kaisukaru või kasvõi sisust läägema kujundusega kommikarpi, sest tema arvamus homsest päevast on sama mis minul :D

Kas iga inimene peaks olema mingil määral romantik? Võibolla, kuid mina jään sellest rongist sel juhul küll maha... Ja lehvitan muiates roosale rongile järele ja kirun telekava lugedes "ptüi, jälle mingi romantiline komöödia !" Ja püüan poes käies nendest igasugustest ninnu-nännu-nummi asjadet mööduda nii kiirelt, kui võimalik!

6 kommentaari:

  1. No näedsasiis! Ka selles oleme sarnase mõtteviisiga, sest ma ka ei salli ülespuhutud romantikat ja olen realist. Realist ka selles mõttes, et kui ma kellegi oma südamesse-ellu laseksin, siis see peab ikka väärt mees olema, mitte jälle sellised, kes mul seni on olnud. Aga mul pole plaanis kedagi oma "Valentiniks" pidama hakata. :D Mulle meeldib täielik vabadus ja va "vanainimese asi" mind ka enam ei huvita. :D Edu sulle su tegemistes. :)

    VastaKustuta
  2. Ei tea..kui mu mees mulle mingi roosaka kommipakki homme kingiks oleks mul esimene mõtte et selle rahaga oleks võinud midagi viisakamad teha.Noh, samas saan aru et see valentiinivärk on näiteks lastele tähtis ja vist isegi ostan väike preilile midagi ninnunännud.

    VastaKustuta
  3. Seekord kirjutan, kuna teema puudutas mind. Ütled, et see ninnu-nännu kommerts ajab sul südame pahaks. Aga kas sellest kasu lõikamine ei aja?

    Eelmises postituses kirjutasid järgmiselt: "Kuna tulemas on sõbrapäev- no mina seda küll mitte millekski ei pea, aga lähen vooluga omal moel kaasa : ehk saan ühe tuttava Telliskivi kirbuka müüjaga kokkuleppele laupäeval, et üks pisike ehtealus mahutada lauanurgale, siis panin ma rõhku südamekujuliste ehete tegemisele."

    Kui teised pakuvad, siis ei sobi, aga kui ise pakkuda samateemalist kaupa, siis sobib. Pisut silmakirjalik, kas pole?

    VastaKustuta
  4. Minu arvates väga õigustatud küsimus eelmisel kommenteerijal. Sina ju samamoodi lähed kirbukatele/laatadele müüma oma asju tähtpäevadel või sellele eelneval ajal, teades, et sellistel aegadel inimesed ostavadki palju. Ehk Sul on samamoodi suurem tulu/soovid saada suuremat tulu nagu ka poed. Aga kuna poode on nii palju ja tänapäeval on ka palju internetipoode, on vaja ennast reklaamida, üritades teineteist üle trumbata, et saada rohkem tulu.
    Kõige parem, mis siiani olen näinud on Prisma reklaam "Kommid ja kondoomid -25% ...kedagi leiad ikka" :D
    Ei mõtle oma kommentaariga midagi halba, aga argumenteeritud vastus oleks vast parem kui "ela oma elu!" vastata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Läksin eelmise kommenteerija peale närvi, sest aimasin,kes mu tuttavatest selle taga peitub. Just silmakirjalikkuses süüdistamise järgi...
      Eks, kui juba on selline moehullus kuskilt tekkinud, see rossamanna ja kaisukarud ...väkk, siis tuleb loomulikult sellega kaasa minna, kui tahta äris ellu jääda. Ja väikestviisi "ärimutina" peab ju ise ka pakkuma inimestele just seda kaupa, mida nad antud hetkel otsivad.

      Kustuta