reede, 28. aprill 2017

5 aastat osaline töövõime!

Lõpuks ometi jõudis töötukassa oma otsuse ära teha! Aga ma torkisin neid pidevate helistamistega tagant ka! Täna hommikul tegin järjekordse kõne töötukassasse ja siis kuulsingi, et mul on nüüd piltlikult iga minut oodata tähitud kirja teadet. Muidugi ma küsisin kohe sellelt infotöötajalt, et kas ma saaks ehk teada, mis otsus see oli ja siis ta ütleski. 5 aastat! See on ju terve igavik minu jaoks! Ja kuna ma olen olnud üle kolme aasta enne töövõimetuspensionil, siis peab mulle ka rahasumma samaks jääma. Ehk siis viimase kuu põhjal umbes 230 eurot. Puude kohta otsust veel pole tehtud- sellega tegeleb endiselt sotsiaalkindlustusamet- aga ma ei usu ,et sealt midagi halba tulla saaks. Kui ikka ekspertarst hindas mind põhimõtteliselt krooniliseks haigeks, siis ma usun, et saan ka puude.

Närvesööv oli see ootamine. Ja minu tervisele mõjus negatiivselt. Tekkisid suvalisel ajal värinad kätes -jalgades, nii et mingil suvalisel hetkel võisin hakata kõndima nagu ärajoonud asotsiaal. Ja see läks üldjuhul üle alles rahustit võttes... Mõnikord oli neid värinaid ikka mitu korda päeva jooksul mitu korda, nii et Diazepami kogus, mis mul tavaliselt jätkus paariks kuuks, läks seekord vähem kui ühe kuuga.

Mis on mu edasised plaanid? Aktiivsusnõue on mul täidetud- ei pea hakkama end iga kuu töötukassas märkimas käima- kuna olen ...no see kõlab irooniliselt ...firma omanik. Ja eks ma selles liinis tegutsema kindlasti ka püüan hakata. Uurin nüüd ,kas töötukassa saab mind kuidagi aidata algkapitaliga -hahaha, muidugi on see enam kui kahtlane. Senikaua jätkan oma kõige sobivama tööga- laadamüüjana. Ja kui jääb silma midagi samaväärselt sobivat, siis ka kandideerin. Nii et tegelikult ei muutunud minu jaoks sisuliselt mitte midagi! Lihtsalt siiani paneb imestama seaduste kilplaslikkus. Miks peab kaks erinevat ametkonda hindama töövõimet ja puuet? Miks on sõna "töövõimetoetus" parem kui "töövõimetuspension" ? Tähendus ju tegelikult sama... Miks üldse töötukassa peaks otsima kuskilt mingi spetsialisti, kes ütleks oma arvamuse inimese tervise kohta, kui varem said sellega ülihästi hakkama oma raviarst ja sotaiaalkindlustusametis vastava hariduse saanud töötajad? Ja puude määramisega peavad ju ikka nemad tegelema... Kui see pole kilplase kombel käitumine, siis mis see on?

Aga samas- kui arst, kes polnud mind eluski näinud ja pidi oma arvamuse ütlema välja eriarsti ja perearsti kirjelduse ja minu ning minu töötukassa juhtumikorraldaja juures täidetud küsimustiku põhjal- tegi sellise otsuse.... Siis ma arvan, et oleks aeg ka siinsetel kommentaatoritel lõpetada minu simulandiks nimetamine ja hakata mõistma, et kahjuks ma olen erinev.

6 kommentaari:

  1. Paris huvitav, et mitu % nad siis seda töövõimet leidsid?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Enam ei käi see protsentide järgi, tundub vähemalt. Aga ma arvan ,et jäi võibolla samaks 30% töövõimet on alles .

      Kustuta
  2. Olen su blogi mõnda aega jälginud ning kaasa mõelnud su postitustele. Töötukassa otsus on üks asi, aga tegelikult sa tahad ju kasvõi osaliselt teha omale sobivat tööd ning elada normaalset elu - seega ära jää sellesse puude või töövõimetuse asja kinni. Sa oled tubli ja väärtuslik inimene, kes on võimeline ja suuteline palju enamaks kui sa ise arvata oskad! Usu endasse rohkem ja tegutse!

    Tööd leida on kindlasti keeruline ja ma arvan, et CV'de saatmine sulle sobivat laadamüüja/teise ringi kaupade poe müüja ametit ka ei too. Kindlasti on sul Tallinnas oma lemmikpoed, mis sulle meeldivad - järgmine kord neid külastades küsi teenindajate käest otse, et sulle meeldib nende pood ning sooviksid siin töötada, kasvõi osalise ajaga. Ja mine tea, äkki nii saadki tööle kohta, kus sulle ka meeldib :)
    Teiseks võiksid mõelda oma ehtele lisandväärtusel loomist. Olgem ausad, sellises hinnaklassis ehete müügi puhul ei ole sul väga suurt lootust, et mõnel laadal 50 paarile ostja leiduks ühe laadaga. Pigem võiksid sa näiteks teha kõrvarõngaste juurde samas stiilis käevõrusid, kaelakeesid vms, mida siis komplektina koos kallimalt müüa! Mitte midagi keerulist või ülepakutut, vaid samas stiilis kuna sinu kogemus on näidanud, et neile leidub ostjaid.
    Kolmandaks soovitaksin ma sul rohkem väljas käia, erinevatel koolitustel, üritustel, kasvõi trennides. Kodust välja saamine, teistega suhtlemine, uute asjade kogemine teeb ainult head. Ja selleks ei pea olema alati palju raha - näiteks toimub linnaosade sotsiaalkeskustes ja nt Hopneri majas palju huvitavaid üritusi, mis on täitsa tasuta. Ja mine tea, äkki leiad sealt ka enda ellu kallima!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõigepealt tänan sisuka kommentaari eest!
      Loomulikult ma otsin tööd edasi, kuid mul on väga raske üle 4-5 tunni päevas tööl olla. Lihtsalt väsin ära ja mõnikord lähen närvi, mõnikord lihtsalt muutun tuimaks "zombieks" kes tegutseb robotina ja ainus mõte on- saaks koju. See on see vaimne väsimus, mis tegelikult pole mitte ainult tööga seoses, vai lihtsalt on mõnel päeval raske olla järjest üle 4-5 tunni üleval.
      Lemmikpoode mul välja kujunenud pole. Naljakas ,eks, aga ma käin vaid Humanates ja Uuskasutuskeskustes soodukate ajal ja teisetest poodidest peale nende ja toidupoodide ei tea ma midagi. Uuskasutuskeskus... jah see mulle isegi meeldiks, kuid ma ei talu pikki tööpäevi ja kollektiivis töötamine ka ei sobi eriti. Ja olla kellegi alluvuses alal, mida ma ise vägagi hästi tunnen... no see viiks varem või hiljem konfliktideni. Minu isiksuse omapära on juba selline.. mis parata
      Aga ma pole sugugi nõus väitega et ma ei müü tõenäoliselt 50 paari ehteid ühe laadaga! Müün ja müün rohkemgi ! Teatud laatadel pole mingi eriline haruldus müüa ära praktiliselt kõik kaasavõetud ehted, nii käevõrus kui kõrvarõngad. Ja neid on vahest ikka paarsada ümmarguselt... Ja eks ma vaikselt täiustan ka neid ehteid, swarovski kristallidega on juba pisut kallimad ja igasuguseid huvitavaid pärleid olen juurde avastanud jne.
      Koolitused, trennid... ei, kindel ei! Üritused, eriti vabaõhukontserdid, laadad (kus ma ise ei müü) ja muud sellised tasuta rahvakogunemised- neil käin ma pidevalt. Siseruumides toimuvad üritused mulle väga ei meeldi, kui siis ainult käiks tantsimas, aga mul pole kaaslast kellega sinna minna. Üksi kuskile kõrtsilaua taha istuma minejat minust pole... Ja, ma suhtlen meelsasti ka võõrastega, kuid justnimelt- võõrastega. Ma ei taha tutvusi saada, ma tunnen niigi survet ,et peaksin suhtlema ühe või teise tuttavaga, aga ma ei leia endas seda jõudu või tahet...

      Kustuta
  3. Ilusa kevadise päeva puhul ja riigipüha puhul ka minult väike kingitus, näiteks osalustasude maksmiseks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suur-suur aitäh Sulle! Ilusat kevadpüha jätku ja loodetavasti on ka kevad päriselt kätte jõudnud!

      Kustuta