pühapäev, 28. mai 2017

Väsinud, päikesest põlenud ,aga täitsa rahul!

Harva on niisuguseid nädalavahetusi, kus mõlemad päevad toimub midagi. Ja mõneti on see ka hea, sest kui mõni võib arvata -et ah mis see on, seista või istuda (vahet pole, väsitab ikkagi) ,kuulata esinejaid ja võtta päikest- siis päris nii see pole. Kuid kõigest hoolimata- pagana pihta, mulle meedib see! Ja mul on hea meel iseenda üle, et olen avastanud endas mingisuguse ande, millest ka materiaalset kasu on. Okei, varem teadsin ma, et olen tugev kirjutamises, raamatugi ju kunagi välja andnud :) ,aga viimasel ajal on see kuidagi väga soiku jäänud. Uueks raamatuks isegi paar ideed oleks ,aga juba mitmes aasta ei suuda ma seda kuidagi kirja panna :D Vabandan end siis kogu aeg sellega, et ju siis polnud õige aeg veel...

Eile toimus Pelgulinna Päevade raames kogupereüritus ühe minust mõne bussipeatuse kaugusel asuva kooli hoovis. Muidugi olin ma juba ammu sinna registreerunud ja kuigi ilm kippus vahepeal üsna jahedaks ja õhus oli tunda lähenevat vihma, läks siiski väga hästi. Tänan korraldajaid ka siin, sest tean, et vähemalt üks neist, on minu blogi pidev lugeja! Ja temapoolne pisike vastutulek kohamaksu suhtes... tegelikult tähendavadki just sellised väikesed heateod minusugusele palju rohkem, kui teab mis suur sponsorlus. Aitäh J. !

Täna oli Kakumäe Hoovikohvikute päev. Kuna MTÜ ,kelle kaudu ma korterit üürin ja tegelikult olen nende toetatud elamise teenuse klient ,asub just selles piirkonnas, siis loomulikult tegin ma juba varakult sealsetele "kõrgematele võimudele " :D ettepaneku, et ma võiksin ju sinna tulla oma ehteid ja ka nende tugikeskuse teiste klientide käsitööd müüma. Ja loomulikult see plaan jäigi paika! Kuni eilse õhtuni olin ma surmkindel ,et lähen, siis tuli korraks selline väike kahtluseuss sisse- olin ju olnud juba terve päeva laadamelu keskel ja teenistus oli ka üle keskmise (olen arvestanud selliseks keskmiseks 25-30 eurot, sest selle ma teenin tavaliselt ka kõige kehvematel laatadel oma ehetega) - ja pühapäevane bussiühendus teadagi pole ka suurem asi, siis hommikul juba mõtlesin teisiti. Määrisin oma valutavat selga mingi Venemaa reumasalviga- ainus mis natuenegi leevendab mu selja- või liigesevalusid, ja leidsin et- ah ikka ei viitsi :D No lihtsalt kõige jubedam asi minu jaoks on toast välja saamine- riidesse panek, pesemine, juustega mässamine (jah justnimelt mässamine, sest mul on nii vastikud loomulikud lokid, et neid on võimatu paari minutiga normaalseks seada, sirgendan või mitte, tulemus enamasti mõne minuti pärast 0 ). Aga tegelikult ma ju tahtsin minna...

Kuidagimoodi sain siiski end enam-vähem inimese moodi riidesse ja juuksed ka ... no ütleme ,et talutavsse korda. Kakumäele jõudes selgus ,et neil on üritus ikka väga lahedalt organiseeritud ja mis mulle kohe silma jäi- reklaam oli väga hea. Sain müügilaua kohe hoovi sissepääsu juurde, super koht, aga lauspäikese käes. Jaki pidin koheselt ära võtma, kuigi ma tean, et ei talu tegelikult päikest ja kõige kuumematelgi päevadel kannan pikkade varukatega asju. No muidugi on mul nüüd tagajärjeks see, et olen punane kui küps mari ja hoian piltlikult öeldes hinge kinni, et mul ei tekiks mingeid eelmisele aastale sarnaseid põletusnähtusi.  Tegelikult olen ma kuulnud, et mitut korda järjest, ehk siis kui juba mingi "krunt" all on, seda enam nii kergelt ei teki ka. No sel juhul on mul vedanud...kaelaesine ja nägu mul on juba mitmeid kordi sel suvel punaseks põlenud ja tegelikult punaseks jäänudki :D- ei lähe kohe kuidagi pruuniks minu nahk.

Oleksingi päris rumal olnud, kui oleks minemata jätnud. Ülilahe päev oli! Ja müüa ära kuus paari Swarovskitega kõrvarõngaid ja vähemalt 70 paari tavalisi, pluss veel paarkümmend käevõru... see juba on midagi. Igatahes polnud ma juba eilse päeva lõpus enam enda peale tige, et ma nädala alguses pärlipoodides laiamas käisin :D Sain selle raha ühe päevaga tagasi ju! Ja tänane oli siis lihtsalt puhas kasum...

Juuni vist tuleb vaiksem kuu. Kuu alguses on tulemas mu kodu juures kaubanduskeskuses mänguasjade turg- eks ka neid on mu "laoriiulitel" . Siis miskipärast on üks nädalavahetus isegi selline, et Telliskivi kirbukat ei toimu - otsustasin, et lähen sinna küll veel, aga mitte ehetega vaid muu kaubaga. Ja siis tuleb üks mu iga-aastane suve suursündmus! Vastseliina Maarahva Laat! See on laat, kus ma pole kunagi müüjana osalenud ja ei tee seda ka edaspidi, sest kohatasud pole eriti ahvatlevad. Aga see laat on olnud mul vist küll juba pea paarkümmend aastat selliseks traditsiooniks, et kui ma mingil põhjusel sinna ei jõua, siis on suvi minu jaoks üldkokkuvõttes kehv. Varasemalt oli see alati ka paigaks ,kus kohtuda oma vanade sõpradega külapoe ajast.. aga nüüd on aastad teinud oma töö ja isegi ,kui me üksteisele vastu tuleksime, ei tunneks kumbki kumbagi ära. Eriti muidugi mina, sest mul on nägude peale kohutav, aga nimede peale ülihea mälu...

Tuligi jälle üks mõttetu laadapostitus! Aga noh eks see olegil minu elus viimastel aastatel kõige tähtsam asi...

5 kommentaari:

  1. Raili, mul on nii suur rõõm lugeda Su postitusi, kust Su positiivne laeng igas sõnas tunda annab. Tõesti, oled vapper ja tubli naine! Päevad pole kindlasti vennad ja alati ei ole kerge, kuid supertubli, et end ikka välja ajasid ja kõik kenasti läks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Rõõm on lugeda nii positiivset vastukaja!

      Kustuta
  2. Ma ikka imestan, et praegusel ajal naised-neiud sirgendavad juukseid. Minu nooruspäevil me hoopis lokitasime neid. :D
    Me oleme ikka nii erinevad, sest kuigi ma elan Võrus juba peaaegu 20 aastat, pole ma veel kordagi Vastseliina laadal käinud ja ausalt öeldes ei tõmba ka sinna. Pealegi pole mul millegagi minna, kui just tütar sinna ei kavatse minna ja mulle autos kohta on. Sel suvel on mul nagunii muud tegemist. Aga selles suhtes oleme küll sarnased, et ka mul on nägude peale ülihalb mälu. Mõni tuttav tuleb vastu, ütleb "Tere", aga mina vaatan lolli näoga, et kes see küll olla võib. See käib küll nende tuttavate kohta, keda ma harva näen, või ammu näinud ei ole. Nimede ja sünnipäevade suhtes on mul jälle ülihea mälu. :)Ja päikese võtmisest niipalju, et mulle hakkab küll päike ülihästi peale, aga nüüd väldin päikest, sest mul on jalad juba mitu aastat suvel üles paistetanud. Tubli oled, et aktiivselt laatadel käid. Seoses sellega tahaksin teada, et millal Võru laadale satud, sest tahtsin ju mõned kõrvarõngad osta? Saatmisega ju saaks ka, aga pole mõtet, sest saatekulu läheb ka ju juurde. Pealegi ei ole mul praegu kõrvaaukegi, sest need kasvasid kinni, kui viimati kõrvarõngad kõrvadest ära võtsin ja tükk aega tagasi ei pannud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Võrus on mul laadad juulis- folgi ajal ja lastefestivalil.
      Mul on ka nimede ja sünnipäevade mälu väga hea, samas jah võib kunagine tuttav mulle vastu tulla ja teretada, mina peaks siis vist lolli näoga küsima, et mis su nimi on :D

      Kustuta