esmaspäev, 20. november 2017

Kõige kiuste- kirjutan edasi!

"Ma seekord ei reklaami ühtegi postitust, sest ma mõtlesin siin vahepeal blogimise üldse ära lõpetada. Ma pole küll üldiselt allaandja tüüp, aga see kuidas mind järjepidevalt iga postituse juures "mutta trambitakse ja solgiga üle valatakse" mõnede - kindlasti vaid mõnede isikute poolt... see on mu tervisele väga laastavalt mõjunud. Viimase poole aasta või veelgi pikema perioodi meeleolud on mul järjest halvenenud ja samas muud põhjust oma elus ma selleks ei näe. Kui keegi mind toetaks avalikult ja mõistaks... sellest oleks mulle väga palju abi. Kuid üksi ma nende "koolikiusajatega" võidelda lihtsalt enam ei jaksa! Tahaksin edasi blogida, aga hetkel kogun selleks jõudu...
Palun kommenteerige siin postituse all need, kes TÕESTI mõistavad ja tahavad ka edaspidi mu elu,tegemiste ja tunnetega kursis olla!"

Nii ma kirjutasin täna hommikul Facebookis ja mõtlesin tõsiselt, et kui ainult 2-3 tuttavat inimest ütlevad, et minu blogi on huvitav ja edasi on vaikus, et siis aitab naljast ning ma ei hakka enam uuesti blogima. Pidasin siin vahepeal pausi ja tundsin end hoopis paremini, kuid samas oli midagi nagu puudu ka. Kirjutamine ju ometi mulle meeldib... ja kuna mu elu pole selline tüüpiline töö-pere-reisid-peod elustiil, siis oleks mul päris hea meel, kui see avardaks natuke ka lugejate silmaringi. Einoh, naiivitar muidugi :), aga facebooki kommentaarid andsid mulle lootust, et ehk polegi asi üldse nii hull. Ja need kes arvavad midagi muud- no meil on mõttevabadus. Vähemalt anonüümselt nad siin enam sõna võtta ei saa... mõtted jäägu nende enda südametunnistusele.

Nii et -Fööniks on tagasi! Tagasi, tugevamana  kui varem ja tagasi ka nende kiuste, kes... no eks nad ise tea, mis tegid!

2 kommentaari:

  1. Minule Sinu blogi meeldib. Ei arva ma, et Sa kuidagi eriliselt viriseks ega tunne ka, et nii valesti elad, et keegi kogu aeg Sind õpetama peaks. Virisemine oma blogis on loomulik, ikka ju kirjutatakse siis, kui miski hinge vaevab ning kui meeltes rahu ja zen, siis pigem ei tahagi midagi väga kirjutada. Või noh, küllap süüdistataks Sind siis selles,et teed ainult head nägu ja päris asjadest ei räägigi. Elad, nagu oskad, saad hakkama, jagad oma muresid, rõõme, mõtteid...mulle väga meeldib Sulle kaasa elada ja ootan ikka korra nädalaski Su postitusi. Kindlasti on väga raske enda kohta kogu aeg hinnanguid saada. Eks Sa pead ise otsustama, kuidas Sulle parem oleks. Minul oleks kahju, kui Su blogi soiku jääks.

    VastaKustuta
  2. Nõustun igati eelneva kommentaariga. Olen ka ise sama diagnoosiga ja mòistan sind. Tore, et otsustasid blogimist jätkata.

    VastaKustuta