reede, 2. märts 2018

Tallinn-Võru-Tallinn ja kõikehalvav külm.

Ehkki mu sõrmed ei kuula arvutiklahvidel külma tõttu enam eriti sõna ja teki alt ei tahaks ninagi välja pista, ei hakka ma kohe virisema ilma ja oma "küprokikuudi" üle. Ma lihtsalt pidasin kirjutamises pausi, sest polnud midagi kirjutada- mitte midagi ei toimunud. Ja ega selliste ilmadega -haa, lubasin mitte selle üle kiruda, eks :) ei toimugi niikuinii midagi, eriti kui ise veel pooltõbine olla. Õnneks vaadates kalendrisse on lootust ,et ehk paari nädala pärast saan juba normaalselt elama hakata, ikkagi märts juba ju..

Ainus vaheldus viimase paari nädala, või siis sellest eelmisest postitusest tänaseni kulgenud aja jooksul ,oli Võrus käimine. Plikal oli sünnipäev ja mul oli selleks ajaks bussipilet juba aegsasti võetud. Ning kuigi sellise külmaga ma üldjuhul ei astu kodust sammugi välja, siis niipalju ma siiski suutsin end kokku võtta. Ja oli tegelikult väga lahe nädalavahetus ja esmaspäev. Olime kolmekesi- mina ,plika ja tema elukaaslane- ning selles seltskonnas on meil olnud ikka kombeks lauamänge või kaarte mängida. Seekord olid siis valikus Alias ja Tuhat- meie traditsiooniline kaardimäng.  No neid sõnaleiutisi Aliases... lihtsalt piisas kui panna sõnas rõhk valesse kohta ja välja tuli hoopis midagi muud, kui pidi tulema. :D

Esmaspäeval sain targemaks selles, mida ma tegelikult teadsin juba ammu- et välja sööma minnes, kui mul ka see võimalus kunagi on- ei tasu kunagi katsetada mingit võõrast gurmeerooga. Kui see just polegi eesmärk, et lihtsalt riskida ja proovida... Meie plaan oli aga mina pubisse sööma ja piljardit mängima- sünnipäevalaps tegi välja. Mina olin toiduvalikul igav kuid tark- sealihasnitsel murulaugukastmega, ainus esialgu paberi põhjal õlgukehitama panev asi oli fritüüritud bataat. Ka Plika valitud pastaroog olevat olnud okei. Aga kui tema mehele toodi lauda ilmatu suur taldrik pisikese pardifilee tükikese ja paari supilusikatäie roosade terakestega ( pärlkuskuss pidi olema) ning selle ümber kollane aprikoosikastmetriip, siis ei osanud küll keegi meist ei naerda ega vihastada. No mida vihastada, kui ise ta tellis ju selle :D Pardifilee oli üllatava kombel päris söödav olnud ,aga seda kuskussi saime veel tükk aega tagantjärele naerda. Mis teha, kui ikka olime kõik maalt ja hobusega selle toiduaine suhtes !

Piljardit mängiksin ma vist küll igapäev kui mul vaid oleks keegi, kellel viitsimist ja võimalust oleks minuga kaasa piljardiklubisse vms tulla. Ja just päevasel ajal, mitte õhtul, kui purjus noortekambad saali hõivanud on ning kui ümberkaudsetest laudadest ainult kommenteeritakse teisi kohalviibijaid.  Ma ei ole just eriti osav mängija...pigem on mulle saavutus see kui ma ühegi mängu kolmest võidan ja sedagi tänu vastase veale tihtipeale. Aga nagu kaarditurniiridelgi arvutis- tähtis pole võit vaid osavõtt. Ja ma naeran heameelega ka ise oma saamatuse üle, kui ikka millegi totaalselt tobedaga hakkama saan. Olen selles mõttes hea võistleja mängudes, et oskan ka kaotada ja enda üle nalja teha..

Ja kui armas pisike karvakera neil Võrus on! Neljakuune kassipoiss Suslik... täiesti oma nime vääriline väike kiskjahakatis. Mänguhiirt tuuseldas nii, et  ise poleks küll tol hetkel talle ette jääda tahtnud :D Ja kuidas ta hiilis ning ründas pehmete käppadega kõiki, kes liikusid tema mänguajal toas ringi... no ülimalt armas on selline pisike pätt küll. Kuid ma ei võta siiski endale sellist, sest ma ei tea, kauaks mul jätkub püsivust... ma ei taha juurde tekitada ühte väikest segaduses karvapalli, kes mingil hetkel peab oma harjumuspärasest kodust lahkuma turvakodusse vms.

 Hakkasin asju kohvrist välja võtma... nojah, abiline kohe kohal :)

Kõigepealt vaja voodi korralikult segi pöörata, siis hiir kaissu ja tuttu kerida... On ikka elu kassipojal !


Koju jõudes ei saanud esmapilgul arugi, kas olen toas või õues. Termomeeter näitas +10. Jah, see on täiesti ebanormaalne, mis siin korteris toimub! Eile sai siis tugiisikuga koos kutsutud kohale korteriühistu esinaine, kes siis selgitas, et see korter on külm ,kuna see püstik oli vanas ühiselamus köögiosa, siis polnudki siin paksemaid seinu ette nähtud. Kuid ühistul on unistuseks lähima paari aastaga selle majaosa fassaad soojustada. Ning üllatus-üllatus..küprokikunn on teinud siin ikka sellist omaloomingut, et ühistu esineine isegi ei teadnud sellest midagi varem. Nimelt on see "geenius" ühe köögiradika lihtsalt kinni ehitanud...seda see seina ja kapi vahel olev 10 cm küprokirant tähendaski, mitte disainielementi. Nüüd siis järgmisel nädalal peaks üks MTÜ esindajast meesterahvas tulema vaatama, mis siin teha annab ja mis mitte. See radikas on peidetud kusjuures nii lolli kohta, et pool kööki tuleb ära lammutada selle kättesaamiseks... 

Nii. Postitan ära ja lähen taas kuuma kakaod või teed tegema...kuues kruusitäis täna siis juba. Ja mina ,kes ma üldiselt sooje jooke üldse ei joo... nojah, selles toas on nad kuumad ehk kõige rohkem paar minutit :)





10 kommentaari:

  1. Õnneks vaadates kalendrisse on lootust ,et ehk paari nädala pärast saan juba normaalselt elama hakata, ikkagi märts juba ju..

    See lause peaks olema nii kirjutatud:
    Õnneks, vaadates kalendrisse, on lootust, et ehk paari nädala pärast saan juba normaalselt elama hakata. Ikkagi märts juba.


    Ainus vaheldus viimase paari nädala, või siis sellest eelmisest postitusest tänaseni kulgenud aja jooksul ,oli Võrus käimine.

    Koma käib sõna järgi ja alles siis on tühik:

    Ainus vaheldus viimase paari nädala või siis sellest eelmisest postitusest tänaseni kulgenud aja jooksul, oli Võrus käimine.

    Miks sa alatasa paned koma kohe järgmise süna ette? Koma käib eelmise sõna lõppu ja siis on tühik ja uus sõna!



    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks püüan meelde jätta, aga vanad harjumused on visad kaduma. Ma ei ole arvutikirja ega masinkirja õppinud, ise olen hakanud trükkima, kui arvutid tulid ja kui sellele pole tähelepanu algusest peale pööratud, siis lähebki segamini tihtipeale.

      Kustuta
    2. Lõpeta ära juba see igal pool lõputu vigade paranduse tegemine. Las inimene kirjutab nii nagu ta kirjutab. Lugejad saavad ju mõttest aru.

      Kustuta
    3. Tegelt ka käib närvidele, et loed teksti ära ja siis hakkab mingi pedagoogi löputu vinn, et koma siia ja koma sinna ja tyhik ja mis krt köik veel. Kedagi ei huvita su öigekirjutus. Mind on kasvatatud, et viisakas inimene teiste puudustele tähelepanu ei pööra.

      Kustuta
    4. Selline pedagoog peaks istuma nagu raudpolt meie meedia artiklite juures ja saatma toimetusele meile, et nad oma artiklid korrektselt ja vigadeta kirjutaks. Inimeste isiklikud blogid jätku ikka rahule.

      Kustuta
  2. Külm on kehv muidugi, aga kas sa elektriradikat ei tahaks kasutada? Soojapumpa mingisse sotsmajja vist pole mõtet paigaldada - ega keegi ju eluajaks niisugusele pinnale jää?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See pole sotsmaja, aga minu korter lihtsalt kuulub MTÜ-le ja on sots.korter.
      Elektriradikat...aga mul pole seda ja teades kuidas see voolu võtab, siis nagu väga ei tunne igatsust ka :)

      Kustuta
  3. Sellest küprokikunni isetegevusest radiaatoriga võiksid pilti panna, tõsiselt huvitav oleks. :)

    VastaKustuta
  4. Kui vanaks su tütar sai? Kas tema ei saa sind kuidagi majanduslikult/nõuga aidata?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma arvan, et ma ei vasta sellele, kuna tegemist on teise inimese elu puudutava küsimusega! Abi ma temalt ei vaja igatahes ja ei hakka seda kunagi küsima ka!

      Kustuta