pühapäev, 8. aprill 2018

Kuuks ajaks kodutuks, või hüvasti remondiunistus.

Küll tahtsin kirjutada üle hulga aja ka midagi positiivset ja seda, et olen rõõmus ja kõik on ilusti! Aga vist on need rahulikud ajad niivõrd rutiinsed ja midagi ei toimugi, et polegi millest kirjutada. Jah, kevadised ilmad on mind meelitanud toast välja pisut pikemaid käike tegema, ehk siis kui ma suudan end LÕPUKS OMETI välja vedada, siis päris üle hoovi Maximaga mu väljas käimine ei piirdu. Muidugi üritab K. mind toast välja vedada ka siis, kui mul selleks üldse mingit tuju pole :D Nüüd päikselisemate ilmadega tal see vahest isegi õnnestub, kuigi ma olen pigem selline üksik uitaja, kes sageli võtaks pikemad käigud üksinda ette. Aga küll ma jõuan ka seda!

Kuid eilne päev lõi natuke mu rahuliku elu segamini! Nimelt helistas MTÜ juhataja, kes teatas, et neil on võimalik minu korteriremont ette võtta kasvõi kohe, kui mul oleks võimalik kuskil kuu aega olla. Nende tugikeskuses esiteks poleks kohti ja teiseks nad vist juba aimavad, mismoodi ma seal oleksin- ma ju ei sobi teistega päevast päeva koos olema. Noh jah, kena küll- remonti on vaja ning ma unistan juba ammu dušikabiinist või alusest vähemalt väikese põrandas oleva lohu asemel ja sellest, et põrand enam ei vajuks jala all, kui ma astun ja muidugi talvel tahaks soojemat tuba (uh, ei taha üldse mõeldagi, et kunagi tuleb jälle see neetud talv!) .Aga ...kuhu ma läheksi? Võrus on, mõnes mõttes isegi õnneks, praegu remont majas, kus Plika päraniks saadud korter on. Õnneks, sest praegu, kõige kuumemal laadaperioodi alguses, kus on juba vähemalt 6 üritust pooleteise kuu jooksul Tallinnas , ei tahaks ma kohe kuidagi minna Võrru igavlema ja loobuda.. võibolla vägagi korralikust lisasissetulekust.

Pakkusin juhatajale sii välja, et saan juulis kuu aega Võrus olla. Niikuinii mul seal kaks mitmepäevast laata siis. Oli tunda häälest, et ega see teda väga ei rõõmustanud, tema oleks tahtnud ikka kohe kõigega ühele poole saada (no tegelikult mina ka, sest see pinges olemine ja teadmatus ja mõte taas, kuhu minna ja mida võtta kaasa jne...see on mulle kohutav ja sunnib juba teist päeva järjest rahustit võtma, mida üldiselt üliharva juhtub). Kirjutasin siis Plikale ja mis selgus- juulis on tal endal korteris remont, kuna ta elukaaslasel ja ühel peretuttaval on puhkused ja majaremondi järel on loomulikult palju vaja teha et korter elukõlbulikuks saaks. Nii et sõelale jäi august. Iseenesest poleks ka paha variant- augustis on Antslas suur Hauka Laat ja no kuidagi saaks sinna transpordi ikka, see paarkümmend kilomeetrit. Ja augusti keskel on ka Võru linna sünnipäev koos suure laadaga.

Helistasin oma tugiisikule, et vot, asjalood on nii ja et MTÜ juhataja on leidnud remondivõimaluse, aga mina saaksin kuhugi ajutiselt elama minna alles augustis- ütlesin ka, et me rääkisime enne juulist ja et ega see plaanide muutumine sellele inimesele väga ei meeldiks. Tugiisik lubas igaks juhuks uurida, et äkki on neil mulle midagi pakkuda või kui pole, et siis räägib sellest augustiplaanist.

Eile õhtul helistas mu tugiisik siis tagasi.. Ja ütles,et MTÜ-l on välja pakkuda asenduskorter liftita majas 5-ndal korrusel. Teate, ma ei osanud isegi mitte vihastada ega nutta... teatakse ju mu seljaprobleeme, põlveliigeste valusid, südame seisukorda ja seda et ma ei tohi pingutada- isegi koormustesti arstide järelvalve all ei lastud mul teha- ja siis pakutakse mulle välja kuu aja jooksul iga päev mitu korda päevas 5-ndale korrusele ronimist, enamasti veel käeotsas paarikilone poekott või...oi jaa, nädalas korra ka ligi kümnekilone kohver, mida ma vaevu jõuan Telliskivi kirbukale teisele korruselegi vinnata, olles seejärel tükk aega õhupuudusest hingeldades seina najal enne kui saan hakata asju lahti pakkima. Tegelikult ma olin isegi veidi solvunud selle pakkumise peale...kuidas nad küll ei mõista. Ja tugiisiku jutust polnud ka just aru saada, et ta mind mõistis (esimest korda muide, see tugiisik on teeninud ära minu kõige suurema usalduse täpselt nagu   K-E ,mu kuldaväärt psühholoog)...mulle jäi kuidagi tunne ,et ta pidas mu kategoorilist keeldumist koos põhjendustega lihtsalt jonniks. Soovitas mul mõelda järele...mida ma mõtlen, kui ma ei saa isegi K. poole kolmandale korrusele ronida ja kui Võrus oli Plika pool, siis viiendale korrusele ronisin 15 minutit ja olin üles jõudes täiesti läbi. Ja seda siis paar korda päevas maksimaalselt ja paar päeva jooksul...

Augustisse remondi edasilükkamine ei tule ka vist kõne alla. Ega ma pole ainus kelle korter remonti vajab... Nii et taaskord- nokk kinni, saba lahti ja vastupidi! Nagu mul tavaliselt..




10 kommentaari:

  1. "Pakkusin juhatajale siis välja, et saan juulis kuu aega Võrus olla."
    " ja kui Võrus oli Plika pool, siis viiendale korrusele ronisin 15 minutit ja olin üles jõudes täiesti läbi."


    Pakud välja et saad Plika pool, kes elab 5-ndal korrusel, olla kuu aega. Ning siis pahandad et sulle pakutakse 5-ndale korrusele.
    Kuidagi ebamäärane jutt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei, ma vist küll kirjutasin ka, et Plika elab jah praegu viiendal korrusel oma elukaaslase juures. Aga tal endal on päranduseks saadud korter, ühtlasi ka minu ja tema lapsepõlvekodu esimesel korrusel. Kuid selles majas on praegu kap.remont ja osades korterites ka vahetatakse välja põrandad, kanalisatsioon jne. Ja augustiks saab see korter vähemalt elamiskõlblikuks.
      Ei, loomulikult ma ei mõelnud minna Plika ja tema mehe juurde viiendale korrusele elama! Esiteks juba ma ei peaks vastu niikaua teiste inimestega ühel pinnal :)
      Võibolla ma siis kirjutasin kuidagi segaselt, sest pole just parimas olekus paar viimast päeva..

      Kustuta
  2. Kuule ära nyyd jama. Yldiselt pooldan sind kyll kahekäega ja olen tihti kirjutanud kaitsvaid könesid kui möni "ideaalne inimene" on sinu blogis söna vötnud, aga nyyd lähed ehk vähe liiale. Mötle nyyd ise..dushikabiin, tasemel uus remont mida oled ammu tahtnud..ja sina loobud sellest kuna ei saa ronida 5le korrusele. Mul on tuttav 80 a vanapaar kes ronivad 3 korda nädalas haigete jalgadega 6le korrusele sest liikumine selles eas on vajalik. Ära nyyd jama ja vöta see asenduskorter. Nagu aru olen saanud, iga päev sa väljas ju nagunii ei käi ega kiloseid kartula/piima kotte koju tari. See on ainult 1 kuu, ainult 30 päeva. Ja palju sul laatasid sel ajal on? 2-3? Elad yle. Mängi, et nyyd ongi see hetk kus vöimatu tuleb vöimalikuks teha. Sa pole mingi äbarik, oled vöimekas naine ja oma tahtejöuga liigutad mägesid ka kui ainult ette vötad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kahjuks ei elaks üle! Mul on südame ülekoormus ka paigalolekus ja tegelikult pidasin oma kardioloogiga telefonitsi täna ka nõu. Jah, MÕÕDUKAS liikumine on vajalik, aga viiendale korrusele ronimine mitu korda päevas või kasvõi kord päevas (ilmad on ju sellised, et suudan end rohkem välja vedada nüüd) pikema perioodi vältel, eriti kui juurde lisada ka 1-2-3 kilose kandami tassimine, ei ole MÕÕDUKAS koormus! Kardioloog ütles ,et muidugi tema ei saa mul keelata, aga see võib mulle ohtlikuks osutuda.
      Selg ja põlved...no kui jalad ikka ei liigu trepiastmelt trepiastmele, siis ega see just hea tunne pole. Ehk sellega saaks veel hakkama,kuid kui mul ikka jääb hing kinni ning süda hakkab pekslema ni,i et see lausa valus on, siis...
      Ja 1 kuu ei ole minu jaoks AINULT! See on mulle väga pikk aeg!

      Kustuta
  3. Ma olen Su blogi juba ammu lugenud ja ka pigem alati proovinud mõista ja toetada, aga hetkel tundub ka mulle, et pingutad üle selle vastuseisuga. Kui süda ikka nii hullus olukorras oleks, võtaks kardioloog midagi radikaalsemat ette, paneks kasvõi haiglasse vms. Ega selle nõrga südame pärast ei saa siis liikumisvõimetuks invaliidiks jääda, ikka tuleb tasapisi liikuda ja südant treenida. Ja Sa oled vaba inimene, ronid ühe korruse, istud trepile ja puhkad 10 min ja nii edasi. Ja vastutasuks ei pea enam talvel külmetama. Sa saad hakkama!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei,ei saa! Ma ju tean ennast paremini kui keegi teine, tean mis raskused mul liikumisel on ja tean kui kergesti mul hingamislihastes kramp tekib ning ma enam hingata ei saa. Ja haiglasse teadupoolest ei saadeta nii kergelt, ikka esimene asi on rohtudega.
      Ma ju liigun, aga ma liigun võimetekohaselt. Näiteks tasasel maapinnal proovin endiselt mitmekilomeetriseid jalutuskäike ette võtta, kui ma end kuidagi toast välja saan sundida.
      Aga ma pole kunagi jõudnud ronida mäkke ega trepist kõrgemale, kui kolm korrust!

      Kustuta
  4. Väga vabandan, kui keegi on vahepeale ka mingi asjaliku kommentaari kirjutanud ja ma selle kustutasin. Nimelt oli mul kogunenud mõne tunniga kommentaaridesse kümmekond laenupakkumist vigases google tõlkes, üks toidulisandite reklaam samas kirjapildis ja paar minu kehtestatud piirangutele mittevastavat kommentaari teatud inimestelt! Ja suures kustutamisetuhinas võisin ma midagi märkamata jätta.
    Nii et, kui on midagi asjalikku öelda siis võite selle kommentaari uuesti kirjutada! Vabandan tõesti, kui kogemata kustutasin selle koos spämmiga!

    VastaKustuta
  5. Kas su tugiisik ei peaks sinu eest siis ka poes käima ja muid selliseid asju ajama, millega sa ise jõu või nõu poolest hakkama ei saa? Milleks sulle üldse tugiisik? Tema kohustus peaks olemagi selle inimese eest neid asju teha, millega too inimene ise hakkama ei saa.

    VastaKustuta
  6. Kuna tegelikult on ju tendets puudega inimeste ühiskonda tagasitoomise ja nende ergutamise suunas, siis on ka selle inimese tegelik ametinimetus tegevusjuhendaja. Nagu ma ütlesin, selle MTÜ kliendid on kõik minust erinevad, kuna neil on vaimupuue ja nad vajavad igapäevategevustes juhendamist.
    Tegevusjuhendaja (kuna mind aga see jubedalt solvab, et ma justkui oleksin samavõrdne nendega kes oma tegevustes juhendamist vajavad, siis mul on endal parem tunne, kui ma teda tugiisikuks nimetan), ei ole kohustatud tegema minu eest midagi ära, vaid ainult nõustama. Ja vot seda on mul vahest ka tõesti vaja..

    VastaKustuta
  7. See fööniks küll tuhast tõusta ei püüa. Ja vot sellepärast su elu ongi selline nagu ta on. "Keegi ei mõista ja mina ise tean enda võimekust" Blogi nimi peaks olema "Halisen nii kuis jõuan".

    VastaKustuta