teisipäev, 14. märts 2017

Algas töövõime hindamise kadalipp!

Eile siis sai ka minul see etapp alguse! Käisin töötukassa ametniku juures ja vastasin seal arvutiekraanil olevatele küsimustele. Kas mul nüüd vedas, või on seal kõik ametnikud nii sõbralikud ja pigem ikka inimsõbralikud, või juhtus mulle selline konsultant? juhtumikorraldaja?, igatahes minu mitu päeva kestnud ärevus ja hoolimata rohuvõtmisest juba enne kabinetti astumist tekkinud värin möödus seal kiiremini ,kui tavaliselt. Nii sooja ja rahuliku suhtumisega võiksid olla kõik sotsiaaltöötajad, arstid ja üldse need, kes puutuvad kokku inimestega, eriti veel need, kes natuke teistsuguste inimestega peavad töötama.

Küsimustiku enda kohta võin ka öelda ainult positiivset. Võrreldes eelmiste aastatega on seal pööratud rohkem tähelepanu ka inimese vaimsele seisundile, küsitud energia ja tahte ja tundmuste kohta. Palju rohkem on ka just selliseid selgitamise lahtreid, kuhu saab siis oma sõnadega kirja panna seda, mis mõtteid küsimus laialdasemalt tekitas ja mis reaalselt on selle lühikese valikvastuse taga peidus. Ja ametnik, kas ütles seda minu rahustamiseks, või arvas ta tõepoolest nii- igatahes ütles ta ,et minu puhul pole jutt kas täieliku või osalise töövõime hindamisest, vaid hoopis osalise või puuduva töövõime hindamises. Lõpliku otsuse teeb muidugi ekspertarst, kellel on ka ligipääs minu e-tervise andmetele ehk siis sellele, mida on arstid minu kohta kirjutanud. Muidugi olen  need ka ise  läbi lugenud ja olen päris rahul- no perearst on nagu ta on, pinnapealne ja liiga lühidalt ja pooled asjad märkimata jätnud- aga üldine tervisekirjeldus eriarstide poolt oli küll paljutõotav, et mind ikka täiskohaga ja kõikjale tööle suunata ei tohi.

Tõenäoliselt kutsutakse mind ka ekspertiisi ette vastuseid andma ja soovitakse rohkem infot just minu füüsilise võimekuse kohta, sest just see on see koht, millele mu perearst pole kunagi tähelepanu pööranud. Aastaid tagasi saatis küll neuroloogi juurde ja siis oli kõik peaaegu korras, aga nüüd ta isegi ei teinud kuulmagi, kui ma talle rääkisin ,et liigestega on mingi jama ning tasakaaluga. Noh, eks ma tegelen muidugi uue perearsti otsingutega, aga kõigil on nimistud pilgeni täis ja kui pole veel sama st piirkonnast ka, siis.... leppigu ma oma praegusega .

Kusjuures praegu tundub mulle, nii naljakas kui see ka pole, et see töövõimereform tähendaski sisuliselt ühest asutusest töö teisele üle andmist ja terminite muutmist. Ma väga loodan, et see tõesti ka oleks nii! Et ei tuleks mingeid tervisest mitemidagi teadvate "spetsialistide" hinnanguid, et ei tegeleks asjaga lihtsalt mingid ametnikud, kelle eesmärk on inimest iga hinna eest tööle panna, hoolimata sellest, mida see inimese tervisele teeb!

Ja kusjuures on huvitav asi töövõimereformi seisukohalt veel ka see, et ma tegelikult TÖÖTAN ! Sest ettevõtte juhatuses olemine on konkreetselt tööga võrdsustatud tegevus ja kuigi ettevõte momendil ei tegutse, on see äriregistris töiesti olemas ja mina selle juhatuse liige ning omanik. Seega on ainus asi, mille pärast pabistada see, et mind täielikult töövõimeliseks hinnatakse ...aga siis võibolla on töötukassa abi loota ka oma firma uuesti tegutsema hakkamiseks, ehk siis poeruumide rentimiseks, sisustuseks ja esialgseks kaubaks.

8 kommentaari:

  1. Mina küll sellest Töötukassast nii vaimustuses poleks. Arvesta, et töötukassa aitab vaid neid, kes on töötud. Aga firma juhatuse liige ei saa olla töötu isegi mitte siis, kui ta palk 0€ aastas on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olengi neil paberites kirjas, et töötan. See pidavat tegema ka lihtsamaks minu olukorra, kui määratakse osaline töövõimetus- ma ei pea aktiivselt tööd otsima ehk siis käima ennast igakuiselt näitamas ja koolitustele minema jms. Samas on õhkõrn lootus, et nad äkki aitavad mul ettevõtlusega uuesti alustada. Naiivitar, eks?
      Ega tegelikult mul on väga suur hirm küll, kuid ma püüan seda mõtet enda peas rahule jätta ja mitte selle üle muretseda kogu aeg. Eks neid murdumisehetki tuleb selle kuu (ekspertiisiotsuse ootamise aeg) jooksul kindlasti päris palju ette...

      Kustuta
  2. Kas sa ei arva, et mõni sealne ekspert või ametnik on sinu blogiga kursis? Sel juhul vist on õhkõrn lootus sealt üldse midagi loota.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No kui ametnikud teevad oma subjektiivsete hinnangute ja mitte spetsialistide poolt väljastatud andmete põhjal otsusi, siis tekib küsimus- kuidas nad saavad sellistel kohtadel üldse töötada. Ja otsuseid teaduppolest saab vajadusel ka vaidlustada...
      Saan aru ,et küsimus oli provokatsioon ja ma ei mõista, miks seda vaja oli? Kas tõesti kadestate mind? Või olete vana koolikiusaja?

      Kustuta
    2. Sa ei pea seda minu kommentaari avaldama, kui sa ei taha, aga vähemalt võru Töötukassast ei ole küll lihtne oma äri jaoks algkapitali saada. Mu üks lähedalseisev inimene läbis ettevõtluskoolituse, kuid sellest edasi pole kusagile saanud, sest kui ta oma projekti esitas, ütles töötukassa, et neid tegutsejaid on niigi palju. Vb. öeldakse sama ka sulle, et kaltsupoode on niigi palju ja see ei pruugi käiku minna. Ja eriti, kui su haiguslugu näitab, et sa oled ainult vähendatud tööajaga võimeline tööl käima. Aga proovida ju võid. Muide see tuletas mulle meelde, et ma peaks vist oma arsti juures ka nägu näitama, sest muidu vaatab, et ma ei vaja mingit töövõimetuspensioni, kui ma arsti juurde pole läinud. Aga tegelikult ongi nii, et psüühiliselt pole mul mingit ravi vaja. Mu häda seisneb füüsilises jõuetuses. Isegi pikem püstiseismine väsitab mind. Ja ega Võrus ei ole ka selliseid töökohti, mis mulle sobiks või jõukohased on. Klienditeenindajaks ma ei sobi, sest olen kergesti ärrituv. Mu järgmine töövõime hindamise tähtaeg on järgmise aasta juunis ja siis juba töötukassa kaudu, kui vahepeal jälle mingit muutust ei tule. Ah veel! Need, kes töötukassa kaudu töövõimetuspensioni saavad, peavad ikka igakuiselt töötukassas käima ja isegi koolitustel. Tean, sest mu üks tuttav sai ka töötukassast esmakordse vähendatud töövõime toetuse ja nüüd käib iga kuu end uuesti näitamas ja nende pakutavaid töökohti vastu võtmas. Pole veel tööle saanud. Tal on vist 60% töövõime.

      Kustuta
    3. Võrus ma täitsa usun, et on väga keeruline kapitali saada oma äri jaoks. Seda enam, et kaltsuka tarbeks- ütleme ausalt, Võru suuruse linna kohta on neid kesklinnas küll päris palju ja kaugemale linnaosadesse vist pole mõtet neid teha ka.
      Loomulikult ega ma ei loodagi nende abile, kuigi samas oleks see ju igati loogiline- tahavad ju kangesti puudega inimesi tööturule saata ja innustavad neid tegelema igasugu asjadega. Noh, minul on nende mõistes töö tegelikult olemas, kuid ma ei saa seda hetkel teha.
      Mina ei peaks hakkama igakuiselt töötukassas käima, sest olen ju tegelikult firma omanik-juhatuse liige. Ja mingis mõttes ma siis töötan, seadus on selline...

      Kustuta
  3. Jah Raili, selle koha pealt oled sa õnnega koos, et sa ei pea end hakkama iga kuu nn. näitamas käima. Mina olen see "õnnetu" , kes on samas seisus, kes reaalselt ei suuda võõrasse kohta minna, kellel paanikahoog võib tekkida ainuüksi sellest, kui ruumis on liiga palju rahvast(liiga palju on juba 10 võõrast inimest), kui peab sõitma liftiga (paanikahoog kohal) jne. Koolitused on kindlasti toredad asjad aga jääb küsimus, et milleks end koolitada, kui reaalselt tööd nagunii ei ole. Olen sama kandi inimene nagu eelpool kirjutanud Elve ja Kagu-Eestis lihtsalt ei ole meiesugustele töökohti. Täiesti terved inimesed on Töötukassas töötuna arvel, seega mis valik meile jääb. Füüsiline jõuetus on mul samuti, tunnikese istuda ühe koha peal ehk suudan aga kui pean mõnes kohas tunnikese ühe koha peal seisma, siis see on võimatu. Küsitluses panin kirja, et päevas suudaks kuni 2h töötada, milline firma sooviks endale sellist töölist. Lisaks on füüsiline pool kehv. Ja ütleme ausalt, kui kõige suuremaks probleemiks on see, kas oled üldse suuteline kokkulepitud ajal kodust välja minema, siis mis tööinimene see ühe firma jaoks on. Sealjuures olen ma ülimalt kohusetundlik aga kui haigushoog ei lase toimetada, siis ei ole mitte midagi teha. Minul ei ole selle tööhõivereformi vastu midagi, ajagu seda töötukassa kui nad nii arvavad aga nagu me teame, siis need kellel on võimalus, need käivad nii ehk naa tööl, sest ega see 200-250€ makstavat pensioni (edaspidi siis vastav summa tööhõivetoetust) äraelamist ei taga. Seega milleks nö. sundida inimesi otsima tööd ja käima koolitustel. Kes selleks võimelised on ja seda soovivad, need otsivad ise võimalusi ja kes ei ole võimelised, nendel võiks lasta rahus olla. Mina näiteks lausa loodan, et mind kutsutakse ekspertiisarsti juurde, sest tervise poole pealt käin siiski ainult eraarstil ja perearsti ei ole aastaid tülitanud, sest kõik hädad mille üle kaeban on nagunii ärevusega seotud. Kui mul ikka on mitu kuud rinnakus tugevad valud ja öeldakse, et see ongi ärevusega seotud, no ma ei tea. Seega las see nn. ekspertarst siis vaatab ja uurib.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, aga samas võib just see, et ma "töötan" ja pealegi olen ettevõtja mulle hoopis saatuslikuks saada...

      Kustuta