kolmapäev, 14. veebruar 2018

Minu päris- ja virtuaalelu.

Vaatasin oma eelmise aasta veebruarikuu postitusi ja kohkusin isegi- muutunud pole midagi. Suhtumine roosa-punasesse valentinipäeva on täpselt sama. Ja ka minu suhtlemine sõpradega on sama harv ,kui siis. See nüüd küll on asi mille üle ma uhkust ei tunne, aga ma ei tunne enam rõõmu lihtsast "small talkist" ja üldisest niisama lobisemisest. Ma tahaksin sõpru, kes ütleksid mulle ,teades et kuskil kõrtsis esineb mingi minu lemmik- davai, lähme... Ma tahaksin sõpru kellega nt minna Soome kruiisile ja tagasiteel laevas karaoket laulda... Ma tahaksin ka ,et mul oleks sõber, kes omaks autot ja lihtsalt helistaks ning ütleks- lähme sõidame kuhugi. Ja veel vajan ma lihtsalt sellist sõpra, kes tavalise üldise jutuajamise keskel minult küsiks- kuidas sul TEGELIKULT läheb...või lihtsalt kallistaks. Jah, pool kuningriiki mõne kallistuse eest :D Mul lihtsalt on nii tohutu lähedusevajadus..

Leian end järjest rohkem virtuaalmaailmas. Või, tegelt- kas see just ongi rohkem, viimased paar aastat on olnud just sealsed sõbrad ja tuttavad mulle liigagi olulised. Liigagi, sest seal ma saan olla mina ise- seltskonna hing ja naljahammas. Või siis teistega jälle rääkida mind huvitavatel teemadel- see on virtuaalmaailma võlu, et mõttekaaslased leiavad teineteist kasvõi tuhandete kilomeetrite kauguselt üles- või siis mõnele lähedasemale südant puistata. Kuigi- need südamepuistamised jõuavad harva minu tõelise sisemuseni.. Ja on asju ,millest ma pean igavesti vaikima . Neid teavad vaid mu psühholoog (tegelikult ei tea ka tema enam väga palju, sest meie kohtumised on pikkade järjekordade tõttu üliharvad) ning tugiisik. Jah, ma vajan inimest ,kellele ka neist teemadest rääkida ja siis taas pühkida pisarad ja manada näole- kõik on korras -mask.

Tahtsin küll rõõmsamat postitust teha, kuid millegipärast need sõnad lihtsalt purskusid mu seest välja! Ja kuigi on ju tegelikult kõik okei- mul on kodu, mul on piisavalt raha (haha, seda muidugi võiks alati rohkem olla :D), mul on -no mina üldiselt nimetan kirbukaid-laatasid oma tööks- töö. Mis mul viga peaks olema? Ah ja mõned terviseprobleemid ja meeletud arstijärjekorrad- pole muidugi ainult minu probleem, see on kellegi kõrge tegelase tegemata töö!

Ei, tegelikult on ju kõik korras! Ja ma ootan kevadet, ootan aega, mil poleks seda vastikut põhjatuult ja hall-valget maailma ! Ootan muidugi ka aega, mil on taas põhjust rohkem ehteid valmistada (ja mõelda ehk midagi uutki välja) ning igal nädalavahetusel on valikuvõimalus- kuhu seekord oma laadakohvriga minna.

20 kommentaari:

  1. Et tegelikult vajad sa inimest, kes sind viiks-tooks ja välja teeks? Sinupoolne panus oleks milline, kui sa isegi nendid, et oled oma sõbrad unarusse jätnud?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kes väljategemisest rääkinud on? Ma vajan ühiste huvidega kaaslast,kellega minna, aga selle tassi kohvi või- jah julgesin eelmises vastuses kirjutada, et vbolla vahest klaasi õlut (ning kohe sain alkoholisõltlase tiitli :D)- suudan ma endale ise ka osta. Sama teema Soome kruiisi või mõne liitri bensiini rahaga, et näiteks Pakri poolsaarele või Tuhala nõiakaevu juurde vms minna. Igale poole ju bussid ei sõida..
      Hale provokatsioon muidugi on see sinu kommentaar ja ka vastus minu vastusele (kustutasin need, sest see on mu õigus!) Või sa näedki kõikjal oma ümber vaid kahtlusi manipuleerimist, ärakasutamist? Sel juhul,inimene otsi abi, see on juba haiglaslik paranoia!

      Kustuta
  2. Pealkiri on väga huvitav - inimene elab kaksikelu. Kui elus selliste otsa komistad, siis tuleb ilmsiks, et täna vaevleb ta õpitud abituse käes, homme aga hõikab suure suuga et liigutab mägesid paigast, et ülehomme jälle ohata et midagi ei tulnud välja...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei saanud hetkel su jutu pointile pihta. Kuidas see siia teemasse haakus?

      Kustuta
    2. Kuidas Sa Raili siis aru ei saa? See kaksikelu jutt on tuletatud su postituse pealkirjast " Minu päris-ja virtuaalelu". Aga mis kommenteerijate sarkasmi puutub, siis keegi tark inimene on öelnud, et "Kui midagi meeldivat öelda ei ole, siis parem ära ütle midagi". Ma viimastel kuudel olengi püüdnud selle nõuande järgi talitada. Varem olin ikka väga suur ütleja-kritiseerija, aga nüüd olen mõistnud, et see ei puutu minusse, kuidas teised elada tahavad. Mul oma elu-ja sellega toimetulemisegagi tegemist. ;)

      Kustuta
  3. R.S.,su hingeelus pole ju midagi muutunud,aastad aga muudkui lähevad.Ootad ja ootad midagi või kedagi,see jääb aga tulemata/olemata.Oled täiesti tavaline hädapätakas nagu enamus inimesi.Mina ka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah. Kahjuks see nii on...Ootan, teadmata mida ja nii kogu elu lihtsalt möödubki.

      Kustuta
  4. Kas sa külmusid ära?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Peaaegu :D Aga lähipäevil on uus postitus olemas.. kui ma muidugi saan sellise toatemperatuuriga (haa, ja seekord pole jutt 15-16 kraadist enam) jälle kord teki alt üles end ajada. Vahepeal ma polnud arvuti lähedal ka, sest käisin..no sellest tuleb juttu.

      Kustuta
    2. Kas sul elektriradikat pole? Peale sinu enda hakkavad sul varsti juba kodumasinad üles ütlema niimoodi... Kas praeguseks oled ikka elus veel? Päris tõsiselt küsin, arvestades ilmaga.

      Kustuta
    3. Elektriradikat pole. Puhurit katsetasin, aga sellest oli kasu vaid siis,kui ta töötas. Ja ainult seal, kus töötas. Ja kohe peale väljalülitamist oli paari minutiga ruum sama külm kui enne- lihtsalt tuul puhub seintest, põrandast, laest, aknakülgedelt...igalt poolt sisse. Usun, et sellest radikastki poleks mingit kasu, kui korter on TÄIELIKULT soojustamata ja seinad on hõredad (maja ehitatud vist 70-ndate lõpus).
      Elus olen, aga palavik ja nohu kimbutavad...

      Kustuta
  5. Sina lubasid üleüldse siure suuga, et siin enam ei kommenteeri, aga ikka tuled tagasi? Kuidas niisugune "annan lubaduse-võtan lubaduse" Jumalale võiks meeldida? Sa pole justkui kõige patupuhtam sulane talle.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kellele see mõeldud oli? Ma vist aiman.. aga siis oleks võinud otse tema kommentaari all seda vastata tegelikult. Aga ma pole nii tähenärija kah :)

      Kustuta
    2. Mina aiman ka, kellele see mõeldud oli. Sa õelutseja ära sega siia Jumalat. Sellega Sa mind ei peata. Kommenteerin palju tahan. See on Raili otsustada, kas ta laseb mu kommetaare läbi või mitte. Jumalale ei meeldi õelutsejad, nagu sina ja vast veel mõni Raili blogis. Mina ei ole enam ammu õelaid kommentaare jätnud. Jumalale meeldin ma just sellisena, nagu ma olen. ;)

      Kustuta
    3. Loomulikult on Raili otsustada, kas ta laseb kommentaari läbi või mitte. Selles polegi ju küsimus. Küsimus oli, et sina lubasid siin mitte kommenteerida, aga tegelikult sa ei täida ju seda. Milleks jagada katteta lubadusi? No nagu jonni- ja vihahoos laps, kes lubab kodus ära joosta või kõik mänguasjad ära lõhkuda. Tegelikkuses on tühi sosssss! ja suur lubaja ei tee midagi.
      Jumalale meeldivad minu teada ikka ausad, puhtad ja siirad tallekesed. Põhjendamatute lubaduste loopimine sinna sekka vist ei käi?

      Kas Raili ei blogi enam?

      Kustuta
  6. Oled sa selles ikka kindel et jumalale ka laisad meeldivad?

    VastaKustuta
  7. 2 müüdud korteri eest saadud raha juba läbi?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mis müüdud korteri rahad? Mulle tundub, et küsimus mulle küll polnud adresseeeritud... ehk täpsustaksid oma mõtet natuke?

      Kustuta
    2. Raili, see küsimus oli jälle mulle adresseeritud. :D
      Võin siis vastata!
      1. Meil Railiga ei ole kahepeale üks blogi. Kõik pretensioonid minu suhtes esitada minu blogisse. :P
      2.Mis puutub kahe korteri müügist saadud rahasse, siis pole teiste asi mis mina oma rahadega teen. Mina ju ei küsi palju sina raha saad või kulutad.
      3. Ega need minu korterid ei olnud. Need olid 5 inimese ühispärand.

      Kustuta
    3. Nii mulle tunduski, et keegi võttis õiguse sinu kallal iriseda minu blogis... no tõesti lihtsalt ajuvaba, miks ta seda siis otse sulle ei kirjuta!

      Kustuta