reede, 28. aprill 2017

5 aastat osaline töövõime!

Lõpuks ometi jõudis töötukassa oma otsuse ära teha! Aga ma torkisin neid pidevate helistamistega tagant ka! Täna hommikul tegin järjekordse kõne töötukassasse ja siis kuulsingi, et mul on nüüd piltlikult iga minut oodata tähitud kirja teadet. Muidugi ma küsisin kohe sellelt infotöötajalt, et kas ma saaks ehk teada, mis otsus see oli ja siis ta ütleski. 5 aastat! See on ju terve igavik minu jaoks! Ja kuna ma olen olnud üle kolme aasta enne töövõimetuspensionil, siis peab mulle ka rahasumma samaks jääma. Ehk siis viimase kuu põhjal umbes 230 eurot. Puude kohta otsust veel pole tehtud- sellega tegeleb endiselt sotsiaalkindlustusamet- aga ma ei usu ,et sealt midagi halba tulla saaks. Kui ikka ekspertarst hindas mind põhimõtteliselt krooniliseks haigeks, siis ma usun, et saan ka puude.

Närvesööv oli see ootamine. Ja minu tervisele mõjus negatiivselt. Tekkisid suvalisel ajal värinad kätes -jalgades, nii et mingil suvalisel hetkel võisin hakata kõndima nagu ärajoonud asotsiaal. Ja see läks üldjuhul üle alles rahustit võttes... Mõnikord oli neid värinaid ikka mitu korda päeva jooksul mitu korda, nii et Diazepami kogus, mis mul tavaliselt jätkus paariks kuuks, läks seekord vähem kui ühe kuuga.

Mis on mu edasised plaanid? Aktiivsusnõue on mul täidetud- ei pea hakkama end iga kuu töötukassas märkimas käima- kuna olen ...no see kõlab irooniliselt ...firma omanik. Ja eks ma selles liinis tegutsema kindlasti ka püüan hakata. Uurin nüüd ,kas töötukassa saab mind kuidagi aidata algkapitaliga -hahaha, muidugi on see enam kui kahtlane. Senikaua jätkan oma kõige sobivama tööga- laadamüüjana. Ja kui jääb silma midagi samaväärselt sobivat, siis ka kandideerin. Nii et tegelikult ei muutunud minu jaoks sisuliselt mitte midagi! Lihtsalt siiani paneb imestama seaduste kilplaslikkus. Miks peab kaks erinevat ametkonda hindama töövõimet ja puuet? Miks on sõna "töövõimetoetus" parem kui "töövõimetuspension" ? Tähendus ju tegelikult sama... Miks üldse töötukassa peaks otsima kuskilt mingi spetsialisti, kes ütleks oma arvamuse inimese tervise kohta, kui varem said sellega ülihästi hakkama oma raviarst ja sotaiaalkindlustusametis vastava hariduse saanud töötajad? Ja puude määramisega peavad ju ikka nemad tegelema... Kui see pole kilplase kombel käitumine, siis mis see on?

Aga samas- kui arst, kes polnud mind eluski näinud ja pidi oma arvamuse ütlema välja eriarsti ja perearsti kirjelduse ja minu ning minu töötukassa juhtumikorraldaja juures täidetud küsimustiku põhjal- tegi sellise otsuse.... Siis ma arvan, et oleks aeg ka siinsetel kommentaatoritel lõpetada minu simulandiks nimetamine ja hakata mõistma, et kahjuks ma olen erinev.

teisipäev, 25. aprill 2017

Kommenteerijate lahingust, headest inimestest ja üldse... niisama

Eelmisel postitusel oli mul paarsada lugejat rohkem ,kui tavaliselt. Ja seda mitme päeva vältel. Nii et- eestlase parim toit on ikka teine eestlane ja intriigid "müüvad" :) Ma olin ka parasjagu õel ja lasin kõik need kommentaarid läbi, sest mind hakkas huvitama, kuidas kellegi poolkogemata valesti väljendatud lause raha väärtusest minu blogi lugejatele ja kaasaelajatele mõjub. No eks igas naises on see väike ussike peidus... pole ka mina selles mõttes erand :)

Mis mind aga siiralt üllatas oli see, et kui mingil ajal nimetasid paljud mu ehteid käkerdisteks ja arvasid ,et keegi neid niikuinii ei osata. Siis nüüd on lõpuks siiski aru saadud ,et just see laatadel-turgudel-kirbukatel käimine ongi just SEE õige töö, mida ma teha tahan ja suudan. Isegi kui kohvri tõstmine bussi ja sealt maha ning mitu tundi rahva sees olekut väsitab... Käisin ühe kommentaari all välja ka mõtte, et võiksin hakata ka kellegi teise kaupa müüma. Tingimusel, et soovija ise organiseerib müügikoha ja minu transpordi sinna ja et ma võiksin seal ka oma ehteid müüa. Selleks ma vajaksin ju tegelikult ainult poolemeetrist lauanurgakest.Ja kui ma saaksin veel ka väikese rahakopika selle eest...poleks ka paha.

Maikuusse on mul juba enamus üritusi endal broneeritud. Ainult 6. mail Kassisaba Kevadpäeva toimkond pole veel vastanud, mis tingimused neil kauplemisel on. Ja pühapäevade kohta ma pole ka veel infot leidnud, et kas Tallinnas midagi üldse siis toimub.  Nõmme Roheliste Väravate Tänav vist on, aga see toimub sel aastal ajal, mil enamus peresid emadepäeva tähistavad.... no kas siis keegi viitsiks mööda laata kolada. Peab mõtlema... ja seal on ka probleem müügilauaga- bussiga seda vedada (kui ma saaksingi kuskilt selle laenata) on ikka ääretult ebamugav, need kipuvad niigi puupüsti täis olema. Eriti kui teises käes on kas kohver või ehtealueid täis kilekott.

Ja veel rõõmustavad mind väga need lugejad, kes küsivad, ega nad ei võiks mulle mingeid asju edasimüümiseks tuua. Ja ,muidugi võite! Kahjuks on mul küll liiga väike pind "kauba" hoidmiseks- paar riiulit ja paar banaanikasti, muidu poleks mul enam endal ruumi liikuda. Aga alati võib mulle kirjutada ja küsida, kas ma olen sellest või teisest asjast huvitatud! Ning muidugi- ehtematerjali pole ka kunagi liiga palju :D Üldiselt ongi suurem osa suvistest sündmustest käsitöölaadad, kuhu muu kaubaga minna ei saagi... Kuid ega ma ju õpi ka oma kogemustest Telliskivi kirbukaga- ikka vaja end sinna regada vähemalt korra kuus :) Nii et seal läheb müügiks kõik, mis pole katkine..

Hetkel ma püüangi keskenduda kõige rohkem just laatadele, ehk siis oma "tööle". Sest tegelikult piinab mind suur hirm- ma pole veel saanud otsust oma töövõime  hindamise kohta. Tean e tervise kaudu, et ekspertarst on oma arvamuse juba öelnud, kuid seda arvamust kuskilt ei näe ja töötukassa otsus peaks tulema alles selle nädala lõpus. Ootaja aeg on aga alati pikk...

Just praegu käis üks väga tore naisterahvas blogilugejate seastl minu juures, tõi mulle natuke müügiks asju ja märkamatult läks suheldes ning maast-ilmast lobisedes aeg pikemaks, kui ehk plaaninud olime. Nii et ,kui tüütasin su lõplikult ära P. ,siis vabandan. Krooniline mölapidamatus võiks vabalt olla ka osa mu diagnoosidest :D


neljapäev, 20. aprill 2017

Säästmine ja raha kogumine...prr, kui ma vastu peaks kiusatustele!

Nüüd, kes tundub ,et ajad lähevad natuke paremaks ja et ma pean juba hakkama valima, millisele laadale minna ja millisele mitte- kipuvad olema ühel ajal paljud, tahaks hakata raha kõrvale panema ettenägematuteks kulutusteks. Aga vot, millised on need ettenägematud kulutused :D Minu senised säästmised on lõppenud tavaliselt sellega et jäätisekokteil, pitsa, mingi talutoit ja mõni paar uut pesu turult ongi olnud need "ettenägematud väljaminekud" Ja kui ma juba olen oma nn hoiupõrsast midagi välja võtnud, siis järgmised korrad toimub see nagu mööda minnes. Kuni lõpuks vaatab mulle sealt vastu viimane euro...

Tegelikult ma usun ,et see on paljude probleem, et raha korjata on raske. Eriti kui ümberringi on igasuguseid ahvatlusi .Paljude jaoks on ahvatlus mingi firmapoe uus kollektsioon, minu jaoks aga on need asjad, mida mul tegelikult vaja on (hea küll pitsa ja kokteil jm hõrgutised pole vajalikud) ,aga uus pesu vana ja kulunu asemele, uued suvekingad... No kangesti kisub sinna hoiupõrsa poole!

Samas ma olen ikka kärsitu küll! Hooaeg alles algas ja ma juba tahan hakata "laristama". Olen sel aastal võtnud vastu kindla plaani igast teenistusest mingi osa kõrvale panna, siiani olen seda ka teinud, aga see teadmine ,et ma võiksin minna nt neid eelmainitud asju ostma.... näpud sügelevad kohe :) Siis kahtlen, et kas ma mitte ei võta seda säästmist liiga laialt ette, ehk siis panen liiga suure osa oma "palgast" kõrvale. Siis mõtlen, et ma ju saaks praegu endale lubada neid uusi (minu puhul muidugi tähendab sõna "uus" enamasti uusi kasutatud ) asju. Ja siis käingi ringi nagu segane, kes ise ka ei saa aru, mida ta TEGELIKULT tahab.

Mida teeksite teie, kui teil oleks hädasti vaja mingeid uusi asju, aga igakuine sissetulek seda ei lubaks ? Ja siis saaksite iga nädal mingi paarkümmend eurot juurde... Samas teate, et seda lisaraha tuleb ainult mõne kuu vältel. Ja ülejäänud aja peate toime tulema ikka selle stabiilse summaga, millega vaevu toime tulete. Kas ostaksite esimesest lisasissetulekust need asjad ära- oletame et see on võimalik. Või paneksite selle raha kõrvale ja ostaksite alles siis ja korraga rohkem neid vajaminevaid asju?  Või ostaksite igast lisarahast midagi vajalikku, milleks muidu raha ei jätku?

pühapäev, 16. aprill 2017

Viimsi laat sõnas ja pildis.

Päike paistis ja oi kuidas tahaks öelda, et oli imeilus kevadilm ! Aga seda polnud- kõikjal vaevalt paar plusskraadi ja karge talvine õhk. Õnneks toimus laat maa-aluses autoparklas, kus vähemalt mingi soojustus oli, kuigi jalgadel hakkas pika seismise peale ikka suht külm. Oma viga muidugi- oleksin ju võinud uuesti talvesaapad välja otsida! Aga no see pisike ebameeldivus ,nagu ka õhtune nohune tunne, ei rikkunud üldmuljet õnnestunud päevast
.

See on siis väike üldpilt laada algusest. Tundub esialgu vaikne ja nii see ka oli. Kuna mina ja K. jõudsime kohale juba umbes pool tundi enne algust, siis tundus mulle alguse kella-ajast mõni minut hiljem ,et -kõik, mina siia Viimsisse enam ei tule ! K. siis märkis ,et halloo, laat on kestnud ainult mingi 10 minutit ja ma juba teen järeldusi :) .Nojah, ma ikka oskan kohe närvitseda ette, vähe sellest et ma närvitsesin juba enne minekut pool ööd...



Loomulikult olid mul kaasas ka omatehtud ehted. Kahjuks ei jäänud pildile swarovski südametega kõrvarõngad...no tegelikult seal suur aluse kõrval on isgi üks paar neid näha. Huvitaval kombel oli eile jälle"käevõrude päev". Ehk siis neid müüsin rohkem ,kui kõrvarõngaid. 


Seekord olid mul kaasas ka osa raamatuid, mida me siin paar nädalat tagasi Brigitaga ära toomas käisime. Oleks ma muidugi teadnud, et K. otsustab ikka taksoga minna, oleks ma neid veelgi rohkem kaasa võtnud. Sest kõige raskem transpordi juures on just kohvri bussi peale ja bussist maha tõstmine- see paar sekundit on tekitanud nii mõnigi kord tagantjärele korralikke valusid nii seljas, kui õlas. Aga egas ma sellepärast ei loobu! Lihtsalt ei võta niipalju asju kaasa...


Kui juba võõraste sulgedega ehtimiseks läks, siis veelkord suur tänu blogilugejale Mustamäelt, kes mulle oma pakis saatis ka selliseid imetoredaid, kui nähtavasti talle üleliigseiks muutunud, ehteid. Siin on isegi päris hõbedast ja swarovski kristallidega asju! Seekord, üllatus-üllatus, neid üldse ei ostetud, minu käsitööehted huvitasid palju rohkem. Aga siin võis olla ka hinnaküsimus- huvitav ,ma just arvasin ,et Viimsi rahvas ei loe nii väga igat eurot. Sest nende asjade hinnad ikka on kordades kõrgemad... Loomulikult võite kommentaarides nii nende ,kui raamatute kohta lisainfot küsida! Ja kellel võimalik, tulge järgmisel pühapäeval Telliskivi Vidinalaadale! Näh, juba jõudsin reklaami teha :)


Põhimõtteliselt põlve otsas kirjutatud silt reklaamimaks oma blogi. Idee selleks sain sealt kohapealt, kui üks tuntud blogija oli oma müügileti juurde just sellise reklaami teinud. Kuna aga mul polnud nórmaalset kirjutamisruumi ja käsi ka kipub tihti värisema, siis tuli välja selline "põlve otsas tehtud soperdis". Aga loetav siiski :) ja ega ma mingit ilukirja niikuinii teha ei oskaks .

Üldkokkuvõttes- päev läks korda. Raamatuid osteti, minu ehteid osteti ja mingil hetkel päeva lõpupoole lugesin ligi  25.-eurot kokku. Kui veel arvestada seda, et andsin laua rendiks- kujutage ette head kavalust korraldjatelt, müügikoha ma küll võitsin aga MÜÜGILAUA pidin rentima- 2.50 (teise poole summast maksis K.) ning olles lahkes tujus kordaläinud päeva pärast andsin ka paar eurot taksoraha K.-le- siis oli müük muidugi veelgi suurem . 

Kodus andis varane ärkamine ja pool päeva rahva seas siseruumis olemist küll tunda, nii et tundsin sellist väsimust, et läksin peaaegu kohe magama ja ärkasin alles kell 9 õhtul (normaalne, eks! :) ). Aga siiski on see just see töö? hobi? midagi muud?  see asi ,mida ma tahan teha! Ja ootan juba kannatamatult järgmisi laatasid-kirbukaid ja teisi selliseid üritusi.!


neljapäev, 13. aprill 2017

Esimest korda võitsin facebooki loosimise ja head inimesed pole ka kadunud...

Ma ei osta loteriipileteid. See peab tõesti olema mingi järsku tekkinud uitmõte mõnest müügikohast möödudes, et ma otsustan selle 1-2 eurot riskimiseks kasutada. Ja tavaliselt saan ma siis pileti pealt sellesama summa tagasi :D Kõige suurem lotovõit jääb krooniaega- Bingo Lotoga 116 krooni nurkademängus.  Ka ei mängi ma eriti facebookis jagamismänge, sest esiteks ei taha ma oma sõpru igasuguste jagamistega tüüdata ja teiseks ma tean kui väike on võimalus sealt midagi võita. Kuigi tean inimesi, kes jagavad kõiki loosimismänge ja võidavad pidevalt igasuguseid asju ja pileteid ja pakette jne.

Paaril korral ma proovisin õnne kaubanduskeskuste kinkekaardide loosimistes. No mida oligi arvata,  tulemus -võitis keegi teine. Üsna skeptiline olin ma ka seekord, kui põhimõtteliselt viimaste hulgas regasin end Viimsi MegaLaadale tasuta müügikoha loosimisse. Ehk siis olin siiski otsustanud ,et osalen, sest 7.50 maksta poole koha eest käidavas kohas- no selle teenib tasa juba paari raamatu müügiga. Sain ju tasuta kaks kastitäit uusi, no aastaarvude järgi küll ka 10 aasta taguseid kokaraamtut ja teabekirjandust. Aitäh Brigitale, kes mind nende transportimisel aitas!

Aga paar päeva tagasi facebooki minnes märkasin kohe, et üks mu sõpradest oli jaganud Viimsi laada reklaami. Ja mis ma sealt lugesin- tasuta müügikoha saajate hulgas seisis uhkelt minu nimi. Ol vägev tunne küll- esimest korda midagi võita. Jah, võibolla naerate, et kah asi, võita 10 eurose osalustasu mittemaksmine kuid esiteks võit on võit ja teiseks, ega need kümnekad puu otsas ka ei kasva!

Nii et tuleb hakata vaatama, mida kaasa võtta. Teha mõni paar swarovskitega kõrvarõngaid juurde, otsida välja raamatukastidest just need raamatud, mis võiksid sobida antud piirkonna klientuuri arvestades... Kusjuures, hea müügi üks saladustest ongi oskus klientuuriga arvestada! Ei ole ju mõtet minna nt. Lasnamäele eestikeelsete raamatutega, või Tiskresse veneaegsete kodutarvikutega... Kogemustega tulevad arusaamad, mis asjad kuhu sobivad.

Veel tahaks ma selle postituse lõpus tänada ühte blogilugejat, kes kirjutas mulle facebookis ja pakkus müügiks kaupa. Ja lisaks pakkus ta välja, et ostab mulle natuke süüa, just selliseid asju, mida ma ise eriti ei raatsi osta. Raske oli minusugusel "gurmaanil" ei öelda... ja eks nüüd mul ongi natuke rikkalikum menüü mõneks päevaks... Aitäh Sulle, lugeja Mustamäelt!

pühapäev, 9. aprill 2017

Laadahooaeg ametlikult avatud !

Mulle meeldib mõnikord asju tähtsamaks teha ja rõhutada :)  Ja kuna see on praegu mu elus esikohal, siis ma tahan tänast päeva niimoodi nimetada. Olgu see siis tobe, või mitte!

Hetkel pole ma just parimas tujus, kui seda postitust kirjutan, sest vastasin just ühe eelmise postituse kommentaarile, mis jäi mulle natuke segaseks- kas ei saanud kommenteerija siis minu postitusest ja olemusest üldse aru, või siis soovitas ta selle kommentaaris midagi sellist, millest mina aru ei saanud. Igatahes olen ma küllaltki ärevil ja tahaks tegelikult kõva häälega karjuda ! Aga ma püüan seekord nippi, mis minu puhul üldiselt küll eriti ei tööta- positiivsete asjade valguses negatiivsele mitte mõelda...

Nagu ikka enne olulist sündmust, magasin ma suht kehvasti. Mingi paarikümne minuti kaupa, siis avasin jälle silmad, nägin ,et on veel peaegu pime ja püüdsin uuesti uinuda. Et varsti jälle ärgata ja silmi avades sama hämarat tuba näha. Mingi aeg hakkasin ma käituma oma psühholoogi soovitustele vastupidiselt- iga kord ärgates kella vaatama. Ja seepärast teangi ma suht täpselt, et üle poole tunni ma järjest küll ei maganud. Just enne äratuskella olin ma suutnud muidugi taaskord magama jääda, nii et esimene sõna selle helina peale polnud just ...no ütleme kõige viisakam :)

No kui juba üles sain, polnud väga vigagi enesetundel. Ainult värinad olid päris häirivad ja ei tahtnud kuidagi taas üle minna. Diazepam koos hommikukohviga sisse ,hommikusöögiks murulaugu-hapukooresalat leivaga ja paar saiakest ( oh mind küll, avastasin Maximas paar päeva tagasi ,et Eesti Pagasri kreemisaiad on täitsa sarnased minu kunagistele lemmikutele Moskva saiadele :) ja riidekappi revideerima. Sest nagu ikka- õhtul välja otsitud riided tundusid nõmedatatena :D Loomulikult avastasin, et aga selga panna polegi ju mitte midagi ,ehkki kapiuksed vaevu kinni mahuvad :) Kuidagi kõik asjad tundusid valed...  Lõpuks mingi rohelise pluusi ikka leidsin, aga hiljem laadal tehtud piltidel jäin ma sellega küll ääretult koomiline välja. Nii et , sorri, tahtsin siia ka paar pilti lisada, aga need on pehmelt öeldes ebaõnnestunud !

Nr 33 on muidugi üks paras ajuvaba buss, seeriast "tunne-oma-kodulinna". Ja kuna nendel uuematel bussidel tegelikult nüüd siis juba peaaegu kõigil ,on istekohti vähe, pidin ka mina terve pooletunnise sõidu seisma .Ja toetama veel oma mitte kergemat kohvrit, et see mõne kurvi peal kellegile vastu jalgu ei libiseks. No samas oli kohri vastu ka endal hea toetada... Ja tegelikult olen ma aastatega sellise liikumisvõimalusega harjunud. Mis teha- pole kuskilt võtta sellist autoga tuttavat, kes oleks nõus nädalavahetusel nõus hommikul mingi 9 ajal mind ühest linnaotsast peale võtma ja teise viima. Ning siis mõne tunni pärast tagasi...Takso aga pole minusuguste jaoks, no vahel harva olen seda luksust lubanud ka, eriti peale edukat müügipäeva kojusõiduks.

Tegelikult oli see päris keskmine müügipäev. Sain 50 sendiste kuni 2 euroste asjade müügist veidi enam kui nelja tunni jooksul 20 eurot! Kahjuks muidugi pidin ma K.-le koha eest maksma 6 eurot... aga  ka 14 eurot on ju mulle väga suur raha.  Mis eriti rõõmustav- mu ehted on endiselt populaarsed ja kui väikesed tüdrukud pigem käevõrusid ostsid, siis nende emadele jäid silma kõrvarõngad. Ja siinkohal on jutt tavalistest, mitte Swarovskitega, kõrvarõngastest. Esimesed ostjad olid mul juba siis ,kui ma polnud veel jõudnud õieti kaupa välja pannagi!

Rahvas kadus seekord kuidagi hämmastavalt vara ära. Juba kella 13 ajal liikusid mõned üksikud inimesed lettide vahel . Sellist asja ma nagu varasematest kordadest küll ei mäleta, ometi oli minu arust seekordne Lasteasjade Turg vähemalt sama suur ,kui varem.. Pool kolm leidsin ,et on juba mõttetu passimine. Üllatus-üllatus, kohver mis enne suht vaevu kinni ulatus, läks nüüd päris kergesti kinni. Nii et midagi ma ikka olin ära müünud...

Nüüd siis järgmine on Viimsi Kirbuturg järgmisel laupäeval. Tegelikult pole ma veel päris kindel ,kas sinna lähen, sest minu teada on seal kohad kõik juba väljamüüdud, aga kui K. saab siiski koha sinna, siis pool kohast mulle ,nagu ikka :D Muidu on minu järgmine üritus Telliskivi Vidinalaat 23. aprillil.  Ja siis ... hetkel veel ei tea kõiki võimalusi, aga otsin infot juurde pidevalt.  Ja see aasta proovin olla natuke kokkuhoidlikum ja säästa midagi... hahaa, luban seda kogu aeg ju, aga tulemused pole just kiita :D

neljapäev, 6. aprill 2017

Kuidas ennast armastada, kui välimusel on suur viga?

Ütlen ausalt- ma pole vist kunagi aru saanud ,mida tähendab väljend "ennast armastama" .Jah, ma ei lase endale pähe istuda, jään alati iseendaks, lähen pigem inimestega konflikti ,kui oma arvamusest taganen. Aga kas see on enda armastamine? Või on see egoism? Kuskohast läheb piir?

Veel keerulisem teema on välimusega. Okei, olen natuke vormist väljas ja 10 kilo võiksin vähem kaaluda ka, aga see isegi mind ei häiri nii palju. Kuid on üks  teine põhjus, miks ma ei taha tegelikult eriti peeglisse vaadata, ja miks ma ka väga raskelt uusi tuttavaid leian. Teeks nii, et seda põhjust päriselt ei kirjelda, aga jah...mul on suur iluviga. Olen sellega küll aastate vältel leppinud, sest tean, et selle raviks kuluvat summat ei  saa minusugune kunagi kokku, kuid mõnikord tekitab see siiski kohutavalt palju küsimusi ja ebakindlust.

Mõnikord ma tahaksin end meikida, küüsi lakkida ,võibolla panna oma riidekapist midagi sellist selga mida ma nagu hoian... ma ei tea milleks. Siis aga tuleb kohe mõte- ah milleks, kontrast oleks liiga tugev ju ning kas mitte see ei rõhutaks mu viga rohkem? Etteruttavalt ütlen ära, et mingid lauvärvid ja küünelakid olen ma ostnud juba aastaid tagasi turukosmeetika lettidelt või saanud lausa tasuta, mul pole ühtegi kallimat, kui eurost kosmeetikavahendit.

Mida tähendab väljend "hoolitsetud naine"? Ma olen puhas, käin puhtalt riides, juuksed korralikult kammitud... kas ma olen siis hoolitsetud ? Või ma peaksin kasutama meiki, sest ...tegelikult mulle see sobib küll, aga hoolitsetust peaks ju näitama ka see, kui oma vigu peita. Kahjuks mina oma viga peita ei saa... Mulle tundub, et esimene asi mida inimesed märkavad ,on just see ja mis mõte mul oleks siis toonitada laugusid või lakkida küüsi.

See on ka põhjus ,miks ma haaran kinni igast võimalusest natukenegi hellust ja mehelikku tähelepanu saada. Olgu see mees siis kasvõi tavaline külapoe taga jorisev joodik... Ma olen õnnelik, et keegi üldse suudab minusse armuda. Tean, kui tobedalt see kõlab, aga kahjuks mu elu ongi selline. Ilusatel ja rikastel ,tegelikult minuga võrreldes võib seda vist enamiku inimeste kohta öelda, on seda kindlasti keeruline mõista...aga nii see on. Sellepärast lõingi suhte Sidiga, sest tema võttis mind sellena, kes ma olen ,kõigi puudustega.Tema kahjuks ei suuda mina tema puudusega- alkoholism.leppida.
Räägin nagu oleks lõppotsus selle suhtega juba tehtud :) Ju ta siis tegelikult ongi, ainult ma pole veel leidnud neid õigeid sõnu, millega tema süda purustada. Sest no tegelikult ta hoolib ja armastab päris tõsiselt, mina aga ei saa talle samaga vastata. Mingi sümpaatia muidugi oli, kuid ...see kadus kuhugi. Piltlikult öeldes- ta jõi selle maha.

Kuid mis ma nüüd edasi teen? Tutvusi otsima ma igatahes ei hakka, kuskil kuulutama ka mitte. Saan üksi hakkama, kuigi... vahel tahaks niiväga kellegi kaissu pugeda. Aga kui peale joodikute mind keegi ei vaata, siis pean vist leppima sellega, et tuleb jälle (kui tuleb) mõni Sidi-sugune. Tahaks ennast rohkem väärtustada, kuid kui ma peeglisse vaatan ,siis ...ei ,ma olen harjunud juba ammu , aga harjumine tähendab ka kibedat tõde, et ma olen selline.

Aga rõõmsama poole pealt- ma otsustasin hakata veidi tõsisemalt netikaubandusega tegelema! Ja lõin facebookis grupi - Väga soodne müügigrupp
https://www.facebook.com/groups/1286092831426404/1287014964667524/?notif_t=like&notif_id=1491468102511897
ja müün asju ka mõnes teises müügigrupis, nt osta-müü-vaheta. Hetkel küll on seal asju vähe, aga küllap ma täiendan valikut pidevalt.

esmaspäev, 3. aprill 2017

Võlgnevused makstud ja elu läheb edasi!

Aitäh kõigepealt headele inimestele, kes ei pidanud paljuks mu abipalvele reageerida! Jah, ma tänan ka teid, kes te kõigepealt kommenteerisite et "hakkab pihta " ja "ma teatan kuhu vaja"- tänu teile ma sain taaskord kinnitust sellele, kui õelad võivad mõned inimesed olla. Ju teil on siis ikka väga igav elu...kahju kohe :)

Aprillist hakkab mul aasta kiireim aeg pihta. Kauaoodatud kevadsuvine hooaeg, kus pea iga nädalavahetus toimub kuskil mingi laat, turg või kirbukas.  Odavate ja tasuta asjade otsimised edasimüümiseks, ehete valmistamine juba suurema hooga, sest on ju küllalt juhtunud ,et mul müügipäeva lõpuks polegi enam praktiliselt midagi järel ja muidugi sorteerimine, mida ja kus müüa saab.

Hetkel olen ma mõnes mõttes ka ristteele jõudmas. Suhe Sidiga on ikka selline... üheltpoolt väga okei, et pole kooseluplaane kummalgi ,teisest küljest aga on tema alailma joobes olek ja siis helistamine muutunud ikka päris tüütuks. Olen sellest temaga ka rääkinud korduvalt, aga tema seisukoht on selline- lepid või ei lepi, tema on alkohoolik ja sellega leppinud.  Nüüd me pole juba vähemalt kuu aega kohtunud ja kui päris aus olla... eriti puudust ei tunnegi. Võib-olla peangi ma seda suhet hetkel vaid lootuste nimel- lootuste, et ilusate ilmadega on mul keegi kellega koos jalutama minna, lootuste et ehk ta ikka otsustab ravile minna, kui niiväga tahab minuga olla ? Peaksin ju tegelikult teadma, et imesid ei juhtu... Võibolla on keeruline suhte lõpetamise juures ka edasine ajaveetmine mänguportaalis? Aga sellest ma päriselt loobuda ei tahaks, sest mul on seal lõbus ja suhtlemist parasjagu ka ilma temata.

Olen nüüd töövõimereformi keerises. Märtsi keskel sai hindamise taotlus sisse viidud, e tervise portaalis on kirjas, et ka ekspertarst on hinnangu andnud... aga milline see hinnang on, seda seal märgitud pole. Helistasin töötukassa infosse, et kas nemad saaksid mulle teatada selle arvamuse sisu -ootamine ajab ikka päris närvi, eriti kui igaltpoolt tuleb uudiseid, kui ebareaalseid otsusi selle reformi raames tehakse. Aga loomulikult- keegi seal infoliinil seda ei vastanud. Ka ei antud mulle edasi mingit komisjoni telefoninumbrit ega midagi- ühesõnaga otsus tehakse salaja ning inimene ei saa mitte midagi enne teada, millekski valmistuda ! Vot see on minusugusele täielik piin! Ma ei tea, kas ma saan edasi pensioni,  töövõimetoetust siis, ma ei tea kas ma pean hakkama uurima, kuidas otsust vaidlustada võimalikult kiiresti, et mul ei tuleks vahepeal ilma rahata elamise aega, ma ei tea sedagi ,kas arst seekord ainult paberite alusel mind uskus ,või oli see samasuguse suhtumisega "spetsialist" nagu mu perearst...

Sellel pühapäeval toimub TTÜ Tudengimajas (peamajas siis) Lasteasjade Kevadturg. Olen kohal oma lastepärasemate ehetega, ja kindlasti on mul veel mõned vähekasutatud aga korralikud riided, jalatsid, mänguasjad pisiperele. Aga ma loodan, et sel nädalal kirjutan ma veel ja siis on juba täpsemalt teada, kus ma seal täpselt asun ja mis mul veel põnevat kaasas on :P