Esmaspäev, 31. detsember 2018

Lõpuks ometi see aasta möödas!

Tavaliselt ohkavad inimesed niimoodi kergendatult siis, kui on olnud mingi eriliselt raske aasta. Minu puhul on see aga pigem kergendusohe seepärast, et see mõttetu aasta läbi saab. Millegipärast on see aasta olnud mulle väga väsitav. Ma ei tea, mis toimub, aga ma ei tahtnud sel aastal eriti ka suhelda kellegagi, mul jäi puudu elurõõmust, mul jäi puudu enesekindlusest, ma olin nagu autopiloodil- kõik lihtsalt läks nii, nagu läks. Ja ma ei suutnud leida endas jõudu mitte millegi muutmiseks. Ma lihtsalt olin, vegeteerisin, tegin kõike mis vaja, aga võimalikult vähe. Kui vähegi võimalik, siis istusin ainult kodus arvuti taga, isegi telekast oma lemmiksaateid ei vaadanud, raamatukogus ei käinud kordagi. Ma olin lihtsalt -ma ei olnud mina ise.

Depressioon ägenes sel aastal mitmel korral sinna piirini, et ma mõtlesin juba kõige hullemaid mõtteid. Lihtsalt kõik oli nii ühtlaselt...hall. Isegi siis, kui oli üks mitme viimase aasta päikselisemaid suvesid, minu maailm oli hall, üksikute värvilaikudega. Kevadine Virumaa reis...suvine retrovankrite fännide kokkutulek Põltsamaal (millele selle suve vist kõige sombusem ilm kahjuks ikka selle vastiku halli varjundi andis)..paar Aegnal ujumas ja marjul käimist ja rohkem ei toimunudki midagi. Tavapärased laadad, tavapärased ehetevalmistamised ja kauba otsimised. Laada-aasta oli päris edukas, kuigi mõni koht suutis ikka ka negatiivses mõttes üllatada. Võru folk näiteks...Haabersti Sügise rikkus küll ära ilm- laadarahva igavene vaenlane, aga ka Haabersti Kevad oli seekord oodatust nõrgema tulemusega. Kuid Kakumäe Kodukohvikute Päev ja Võru Lastefestival olid seekord posiitvsed üllatajad. Nii et...tegelikult töises (ja nüüd tuleb muidugi 10 anonüümset targutama, et see pole töö ja et see on riigipettus jne :D ) mõttes oli see täitsa okei.

Eraelus aga...eraelu polnudki. Olid mõned lauamänguõhtud ühe sõbra pool, olid mõned uuskasutuskeskuses käigud K.-ga, juba traditsiooniks muutunud Soome reis Plikaga. Ja sügisest alates lõid mul tundelained üle pea.. Ma olin neid tundeid, mida minusugune vist üldse tunda ei tohiks, endas hoidnud selleks ajaks juba aasta, oodanud kohtumist, veidi pettunud, kui päeval, mil lootsin teda näha, nägin vaid ta parimat sõpra... Kuid peale ühte sügisest vihmast päeva, kui taas ma lootsin näha teda, aga taas see ei õnnestunud, tundsin ma, et enam nii ei saa ! Ma sain enda jaoks vajalikku infot seoses ühe valdkonnaga (milles olen ise null :D) aga tema üpriski spets. Ja me hakkasime suhtlema...messengeris. Rääkisime maast-ilmast, mina tegin vist vahel ka mõne ( ehk üleliigse) vihje, mida ma tunnen... tema poolt oli vaid sõbralik viisakus..pealtnäha vähemalt. Me kohtusime ka paaril korral õigemini käisime üksteise pool erinevatel põhjustel ja taas paar korda nädalas messenger, hirm talle esimesena kirjutada (ehkki ta oli juba maininud kord, et ta pole ise eriline kirjutamise alustaja ega helistaja) ja siis need tugevad emotsioonid, mis kõikusid äärmusest äärmusse. Oli hetki, mil ma tahtsin vaid üht- selgust. Oli hetki, mil ma tundsin, et ei, veel pole õige aeg selle teadasaamiseks, sest selgust lihtsalt pole. Tüütasin K.-d ja Plikat ning oma uut tugisikut- juba neljas siis ja tundub taas normaalsem ,kui eelmised :D, psühholoog K-E ei suutnud mind ka esmakordselt aidata.

Eh, arvasin et ma kirjuta sellest blogisse! Aga samas- kui ta on juhtumisi mu blogilugeja juba varasemast ajast, siis olen ma hullemaidki asju kirjutanud ja tõenäoliselt on see sel juhul juba ammu meie suhtlemist piiranud. Kuigi ma väga ei usu, et ta loeks...selle ma kavatsen muidugi ka kunagi välja selgitada, aga millal...kes teab.

Nüüd siis on seda aastat järgi jäänud vaid 6 tundi! Kaetud laud ootamas...ei seekord mitte külalisi, vaid uue aasta saabumist. Ilm on ka päris soodne selleks, et minna välja ilutulestikku vaatama ja säraküünlaid põletama. Traditsioonilised ennustamisvahendid on välja otsitud, parimad riided ka...Vaatan telekast aastat kokkuvõtvaid saateid, teeksin ka ise kokkuvõtteid- aga eriti pole, millest teha.

Mida ma ootan homselt päevalt? Mida ma ootan uuelt aastalt? Mida ma luban, et teen teisiti? Aus vastus- ma ei tea veel. Aga sellist tühja aastat ma enam küll kogeda ei tahaks. Tahaksin tagasi saada elujõu ja- rõõmu.. Ja ma ei saa aru kahjuks sellest, kui mulle öeldakse, et see on mu peas kinni...võibolla on ka, aga ma ei saa sinna mitte midagi parata..

Ilusat aastavahetust mu lugejatele ja kaasa elajatele! Soovin Teile kõigile uuel aastal rohkem avatud silmadega ringikäimist ja oskust mõista...mõista ka neid, kes sageli ennast isegi ei mõista!

28 kommentaari:

  1. Vastused
    1. Aitäh! Sulle muidugi ka õnne ja tervist!

      Kustuta
    2. Ma ei saa tänada dr EKPEN TEMPLE'i piisavalt selle eest, et ta aitas mul taastada oma armastuses voodoo rõõmu ja meelerahu pärast paljusid küsimusi, mis peaaegu viisid lahutuseni, jumal tänatud, et pidasin dr EKPEN TEMPLE'i õigel ajal. Täna võin teile öelda, et dr EKPEN TEMPLE on lahendus sellele probleemile teie abielus ja suhetes. Võtke temaga ühendust aadressil (ekpentemple@gmail.com)

      Kustuta
  2. Kuidas sa Railikene seda ometi teed!? Kuidas sa tekitad seda tühjust ja lootusetust enesesse? Su blogi lugedes tundub, et sa pole ju üksi, su ümber on inimesed, kes sinust hoolivad ja sind aidata püüavad, miks sa seda kõike ei näe ja ei väärtusta? Miks sa kardad emotsioone, miks sa ei luba enesele olla rõõmus? Kardad, et see kõik kaob? Elu muutubki kogu aeg, mitte miski ei kesta jäädavalt, talvele järgneb kevad, kevadele suvi jne., elu lõputu ringkäik ja meile on antud võimalus seda kõike kogeda, kas see pole mitte imeline? Soovin sulle tegusamat ja värviküllast uut aastat! Jäta minevik seljataha ja ole ise oma elu looja, täpselt sellise elu, nagu sulle sobib, kõik võimalused selleks on ju olemas! Head uut aastat!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma lihtsalt ei oska...minevik on nagu kleeps mul igaveseks küljes ja seda ei saa maha mitte ühegi vahendiga. Kui palju seda ka ei prooviks, küll ma ise, küll mu psühholoog, küll vahest ka sõbrad.
      Ma ei leia tõesti elu ringkäigus midagi imelist... vähemalt praegu. Võimalus kogeda seda- aga kas ma tahan, kas ma üldse tahaksin seda? Kas mu ümber on ikka need inimesed, kes seal olema peaksid? Ma ei tea...
      Olen sellel sügisel iseenda kaotanud ja ma ei tea, millal suudan end taas leida.

      Kustuta
  3. Sina pole süüdi selles, et sündisid just sellisesse aega ja sellisesse perre... Sa ei ole ju kellelegi otseselt halba teinud, võibolla valesid valikuid küll aga kes meist poleks? Ära ole liialt karm enda ja teiste vastu, sa ei ole kedagi ju vigastanud või tapnud, sa pole ka midagi kelleltki varastanud, mis on siis sinu minevikus sellist, mis sind pidevalt kummitab? Sõlmi rahu oma minevikuga, sest seda sa ei saa seda muuta, ela praegu ja suuna pilk tulevikku, sammhaaval, üks päev korraga. Ja kui on väga raske, siis äkki leiad kedagi, kellel on veel raskem ja ulatad abikäe, jagad oma kogemust, äkki see aitab? Sa oled oma südames helge inimene, leia see valgus üles, hoia seda ja jaga teistega. Kallistused sulle uude aastasse!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mis mind kummitab minevikust? Hülgamisehirm...ma ei suuda seda lahti selgitada.

      Kustuta
    2. Kas seal taga pole mitte süütunne, et kunagi hülgasid oma lapse? Sa ei hüljanud ju teda, andsid lihtsalt kasvatada kellelegi teisele, kuna ise ei olnud valmis seda vastutust võtma. Tõeline armastus ei sea tingimusi ja see, et sinu vanemad ei suutnud sind tingimusteta armastada ei peaks sinu elu lõputult mõjutama. Andesta ja liigu edasi, luba endale tingimusteta armastust, kus puuduvad hirmud ja kõhklused, ootused ja etteheited.

      Kustuta
    3. Ei, sellest see küll pole. Tegemist on palju vanema probleemiga, ikka täitsa lapsepõlvest või hiljemalt teismelise-east. Siis kui kõigil olid sõbrad, nö "kambad" ja minul polnud kedagi. Ning kui kedagi leidsingi, siis ma olin absoluutselt kõigega nõus, et mitte neid kaotada. Loomulikult kaotasin, aga kuna keegi mulle ei olnud toeks, ega aidanud mul kaasa normaalse käitumismustri kujunemisele, ei olnud siis võimalusi ka abi otsida psühholoogiliselt ja nii see jäigi korduma. Nõiaring- üksindus, soov seltskonda kuuluda iga hinnaga ja siis minu meeleheitlikke sammude peale irvitamine. Ning aastast aastasse...
      Enam ammu küll pole ma päris kõigega nõus, kuid viimase aja enesekindluse kadumine on väga tugevalt mõjunud.
      Ma ei oska andestada. Ja mis on tingimusteta armastus...ma ei tea seda.

      Kustuta
  4. Vabandused, vabandused... Miks sa ometi mängid seda haavatud ohvritalle ja ootad kodus tähelepanu ja almuseid? See lõputu kodus vegeteerimine ongi see miks sul neid lolle mõtteid on aega mõelda. Inimene - mine tööle! Lõpeta ära see abirahade kerjamine ja hakka sotsiaalseks. Kaua sa veel jaksad nii elada?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Head uut aastat sullegi! Juba mõtlesingi, kuhu sa kadunud oled! Tegelikult- mida sa käid siin, kui sulle ei meeldi, õigemini ei küündi ajudeni minu elustiil.
      Tõmba parem uttu! Tegelikult kah.. Sinust on kõrini mitte ainult minul, vaid ka enamuses lugejatel, ja olen saanud postkasti väga palju kirju, kus imestatakse, et kas tõesti pole sinusuguste suhtes seaduslikku alust midagi ette võtta.

      Kustuta
    2. Ma usun, et pikaajalise depressiooniga on keeruline tööle naasta, ometi räägivad asjatundjad, et sotsiaalses keskkonnas olemine aitab sümptomeid leevendada. Kurvad mõtted ongi need, mis meeleolu alla viivad, koos sellega teotahte. Selles mõttes olen anonüümsega ühte meelt, et võiksid midagi proovida... Ja selles mõttes mitte, et sotsiaalseks ei saa järsku hakata, vastasel juhul oleks juba hakatud... Kas just kohe tööle, aga mingi ühistegevus koos teistega, teed käsitööd, miks mitte ühiselt uusi nippe õppida?

      Kustuta
  5. / Ma ei oska andestada. Ja mis on tingimusteta armastus...ma ei tea seda. /

    Siin ongi su probleemid.
    Kui TAHAKSID, saaksid lahti, aga sa mõtled umbes nii, et kui andestad, peetakse sind nõrgaks, allaandjaks, ja seda sa olla ei taha (kes tahakski?).
    Tegelikult on see lihtsa vanasõna - targem annab järele - reaalne näide ning võimalus seda teostada: anndaki järele, annadki andeks, ei kisu ega susi enam, lased olla. See pole nõrkus, vaid vastupidi - eriline tugevus!
    Ainult loll peab andestamist enda "võiduks": umbes nagu lolli inimesega vaidlemise lõpetades oled sina see tugevam pool, aga teine kilkab rõõmust, et "näe, said nüüd!, vaat' kus oskasin öelda!, sul suu kinni, jah?"
    Mind isiklikult ajab see muigama, aga sina ärritud, sest hullult tahaks nagu veel midagi öelda. Vot sellest tahtmisest saagi üle - nii saad ka andestada.

    Tingimusteta armastus on imeline. See lihtsalt tuleb sinu sisse, kui on, keda armastada. Ja olgugi, et mul on pere ha sõbrad ümberringi, siis seda tingimusteta armastust pakub koduloom kõige ehedamalt. Inimesed kipuvad ikka valetama ja näitlema.

    Mis tööleminekusse puutub, siis see on tõesti hea soovitus. Pisimgi sotsialiseerumine võib aidata millegi suure ja paremani jõuda. Vähemalt ei ripu sa siis unistustes nende lapsikute ennustuste küljes, mis LOOMULIKULT kõigile head "ennustavad".

    VastaKustuta
  6. Kui sina pole valmis teist tingimusteta armastama, siis ära looda, et see teine sind on. Ja teie tingimused ei pruugi kattuda. Mulle tundub, et sa ei armasta iseennastki sellisena, nagu sa oled. Kuidas siis teised saavad sind armastada sellisena, nagu oled? Oma rahulolematuses süüdistad aga teisi. Lapsepõlve ja teismeliseiga, et sa ei olnud populaarne. Vanemaid sellepärast, et nad seda sulle ei võimaldanud jne..jne...jne... Sul tuleb minevikuga rahu teha ja elada nüüd ja praegu. Muidu saab sinust üks torisev vanainimene kusagil vaimsete puuetega inimeste vanadekodus. Mõtle sellele!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuidas teha minevikuga rahu? Ma pole seda mitmekümne aasta jooksul aru saanud...võibolla minu diagnoosidega see siis polegi võimalik?

      Kustuta
    2. Sa käid ju psühholoogi ja psühhiaatri juures. Kas nemad ei ole võimelised sind minevikuhirmudest vabastama? Sel juhul on nende juures käik tõesti mõttetu ja su arstide jaoks ainult linnukese kirjapanek.

      Kustuta
    3. Tundub, et kognitiiv-käitumuslik teraapia on küll avaldanud mõju hetkeolukorras toimetulekul, aga minevikutaagast vabanemiseks on see kas kasutu, või lihtsalt on see minevik lohisenud minuga nii kaua kaasa, et sellest mind enam ei vabasta. Oma armsaks saanud psühholoogi vahetada ma ei taha haruldase klapi pärast inimlikult tasandil, psühhiaater aga...pool tundi 3-4 kuu jooksul ei saa isegi mu kaugematesse probleemidesse süveneda. Ja haigekassa on minu diagnoosidega määranud sellise ravi tiheduse- nagu ikka paberil, teadmata inimese tegelikku vajadust.

      Kustuta
    4. See sinu armastatud psühholoog on osav ärinaine, kes on su teinud endast sõltuvaks,sest see on tema töö ja sissetulek. Või arvad tõesti, et kõik need tabletiusku psühhiaatriakliinikud ja vahtu suust väljaajavad vati sees kasvanud psühhoterapeudid on tõeliselt huvitatud inimeste vaimse tervise paranemisest? Tahtejõud, eesmärgid ja oskus vigadest õppida on liikumapanevad jõud aga noh mis ma siin ikka targutan, lihtsam on ju tablette krõbistada ja diagnoose nuputada, miks elu ei laabu. Ausõna suht p...s maailm see tänapäeva heaoluühiskond! Head uut aastat!

      Kustuta
    5. Mina olen ise ka tabletiusku.

      Kustuta
    6. Nagu matrixi filmis: ´red pill or blue pill?´ Võimas ma ütlen, võimas! Globaalne ajupesu täistuuridel ja sina oled selle ehe tulemus. Edu siis edaspidiseks ja äkki keegi ikka kunagi leiutab tableti, mis ka sinu maailma värvilisemaks muudab. Lihtsam oleks muidugi ise värve lisada...

      Kustuta
    7. Minu teada oled sa 10+ aastat neid tablette söönud. Peale tohutu papihunniku, mis sa magama oled pannud, oled sa saanud...mida? Mil moel need pillid on sind aidanud? Oled ju täp-selt samas punktis, nüüd siis juba koos rikutud organismiga lisaks.
      Ja mõtle, et pool elu on sul veel ees!

      Kustuta
  7. Minevikuga saad rahu teha nii, et enam ei süüdista oma vanemad: kui nad oleks teinud niimoodi, siis sina oleks praeguseks naamoodi. Sa ei ole nii rumal et mitte aru saada üht - vanemal põlvkonnal polnud tol ajal mingeid võimalusi kust õppida, kuidas see "õige lastekasvatus" käib. Samuti polnud ka psühholooge iga nurga peal ning ka arstiabi oli tolle aja kohaselt veel päris algeline. Milles nad sinu arvates süüdi olid? Oled lihtsalt meie lillelastest eeskuju võtnud, et igas oma vales valikus ja väiksemaski probleemis süüdistad vanemaid ja kõiki, kes ette juhtuvad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ee...keegi sai jälle millestki valesti aru. Tundub vist, et nutimaailmas elavad inimesed ei oska enam lugeda, nii et mõttest ka aru saavad.
      Kus on kirjas, et ma neid SÜÜDISTAN ? Jah, võibolla tõesti teistsuguses keskkonnas oleksin ma teistsuguseks kasvanud, aga ei ole ühte ja ainust põhjust, vaid minu diagnoosid on tekkinud pikema aja jooksul ning paljude erinevate asjaolude kokkusattumuse tõttu.

      Kustuta
    2. Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

      Kustuta
  8. Kaks nädalat uut aastat ja midagi pole juhtunud? Isegi mõtteid elust-olust, ilmast-kliimast üldse, poliitikast, ajaleheartiklitest, persoonidest, kunstist, kirjandusest, toitudest, hindadest, suhetest, sidemetest... Nothing?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No kurb küll, aga miks Sa seda Raili blogis kurdad? Või äkki pole juba kaks nädalat olnud võimalust anonüümselt parastada ja kritiseerida? Või on see blogi SulleAinsaks eneseväljenduse allikaks? Kutsu sõbrad kokku ja arutlege elust-olust, ilmast-kliimast üldse, poliitikast, ajaleheartiklitest, persoonidest, kunstist, kirjandusest, toitudest, hindadest, suhetest, sidemetest... Railile soovin meelerahu ja paremat tervist uueks aastaks! Kessu

      Kustuta
  9. Ma ei saa tänada dr EKPEN TEMPLE'i piisavalt selle eest, et ta aitas mul taastada oma armastuses voodoo rõõmu ja meelerahu pärast paljusid küsimusi, mis peaaegu viisid lahutuseni, jumal tänatud, et pidasin dr EKPEN TEMPLE'i õigel ajal. Täna võin teile öelda, et dr EKPEN TEMPLE on lahendus sellele probleemile teie abielus ja suhetes. Võtke temaga ühendust aadressil (ekpentemple@gmail.com)

    VastaKustuta
  10. ma olen täna nii põnevil. Olen näinud kommentaare inimestelt, kes olid juba LAPO M-F-lt laenu saanud, nii et otsustasin taotluse esitada populaarsete soovituste põhjal ja alles mõni tund tagasi kinnitasin oma kontol kogusummat 10 500 eurot. See on tõesti suurepärane uudis ja soovitan kõigil, kes vajavad tõelist laenu, taotleda oma e -posti teel: lapofunding960@gmail.com
    Whatsapp +447883183014

    VastaKustuta